Putukad 2013 hooajaks

[AndriPro]

Sepaonu , sellele lõhele jões .... Kindlasti on hea uurida kohalikelt , millega püütakse. Aga veel kindlam on sidumismaterjalid kaasa. Kui liigud veel ühelt jõelt teisele muutub kindlasti see putukaeelistus. Veel on lugu selles , et igal sidujal on oma "käekiri" .Ühes ja samas jões võtab kala ühe mehe väikseid putukaid ja teisel suuri. Kui tegeled pisut asjaga , saab selgeks , et on värvid ühtedele ja teistele oludele , veele , ilmale jne ... Selle alusel seod oma versiooni. Ühesõnaga seisad jõe ääres , vaatad vett ja taevast , kas kaldad rohetavad või ei , kas püüad varjus või ei , tekib nägemus ja selle nägemuse seodki konksule. Simpel... Teno ääres kiideti taevani ühte #10 kolmiku peale seotud putukat . Andsin ühele mehele 3/0 peale seotud "eluka". See mees kirjutas pärast mulle mailile pika juttu , kuidas tuli mees eestist ja ajas segi tal kõik veendumused ja nahka läksid mingi 15 aasta kogemused jne...
On mehi , kes saavad 100 lõhet aastas , seovad putukaid ja nende juttu kuulatakse. Aga on ka mehi kes seovad putukaid , suurt juttu ei tee , keegi neid ei tea (või peaaegu keegi) , aga 100 lõhet püüavad nad nädalaga...

[Jarlo]

Ma küsiks, et mis Jarlo plaan on, kahekäelise jutu põhjal saan aru, et lõheteema, samas harjusejutt, sama reisiga mitu asja, kaks eraldi reisi? Mis ajal ja kuhu rajooni?
Andri jutus nii palju kohanimesi , mis teema, mida püüdma lähed?
Mul omal selline plaan 2013. Pooles mais puhas merikamats põhja norras, kaldalt ja perserõngaga. Valikus kaks rajooni, Lyngen ja syltefjord. Putukavärgist arvan aru saavat.
Jaanipäevanädalalal mul ookeanipüük, selle raames proovin merikat uuesti niipalju, kui jõuan.
Oleneb kuidas aasta kujuneb(loodan et mitte selline sajune, nagu eelmine)alates juuli lõpust kuni poolde augustini valin ühe aja ja kõnnin kivirägus ja narrin paaliaid ja nemad narrivad mind. Paaliaputukate asi pole selge, a tundub, et siiski loogika olemas, loodan hakkama saada. Sama reisi käigus 0-5 lõhepüügipäeva syltefjordelva peal. Mul pole isegi aimu, mis kohast või mis pidi võiks alustada lõheputukate uurimist. Ralf Maega olen rääkinud, ta Varangeri lõuna ja idakaldas käinud, Syltefjord sama ps põhjas, putukakarpi ka vaatasin, kas võtta see eeskujuks või alustada kuskilt mujalt. Lõhe puhul jões pole ju mõtet vaadata, mis õhus lendab või kiviall elab, minu jaoks müstika.

Sepa, mul plaanid veel lahtised. Aga variantidena kaalun järgmiseid... esimene eelistus on minna juunis Idanaabrite juurde Kola poolsaarele, Varzuga kanti. Mõte oli püüda ca 5 päeva Kitza või Varzuga jõel lõhet ja siis peale seda mõninga päeva vältel sealkandi väiksematel jõgedel harjust ja forelli. Aga see hetkel veel plaan ja täpsemalt selgub, kui lõhelubade asjaolud selged ja täpsemalt räägitud sealkandi olusid tundvate meestega.
Kui Kola mingil põhjusel teoks ei saa, siis kas Põhja-Soome mõnele lõhejõele või jälle Rootsi lappi forelli ja harjust kiusama. Rootsi puhul langeks eelistus arvatavasti jälle Arjeplogi piirkonnale, kus väga palju huvitavaid veekogusid proovimata on. Ammarnäs ja sealne suurforell on ka ahvatlev, aga eks näis. Kui keegi midagi muud huvitavat seal ülevalpool välja pakub, siis variantidele olen ka alati avatud .

[AndriPro]

Veel on üks info saamise võimalus..... Kõikvõimalike kanalite kaudu saadud infot seod aga putukateks.... Need putukad saadad sinna põhja kalameestele , annad eesti kalastajatele , kes põhjas käivad jne.. jne... Mingi aja pärast hakab toimima tagasiside ühest ja teisest piirkonnast . Kui põhjas käid , katsu trehvata nende meestega ja veel infot saada .Nii on ühel päeval situatsioon , kus sul on seal põhjas nii 600-700 putukat , erinevates piirkondades , erinevatel jõgedel. Mailitsi kirjavahetus on aeg-ajalt kurnav , aga info on mõnikord lausa kuldaväärt. "Raisku" läheb umbes pool putukatest , sealt ei tule infot , või kui tuleb , siis a`la blää -blää.

[sepaonu]

Sa pakud väga keerulist valemit Andri, umbes sama utoopiline oleks teha ettepanek Statistisk sentralbyrå-le, et kõigil tagastatud kalastuslubadel oleks ka putuka nimi või kirjeldus, millega kala saadi.
Natuke reaalsemad valemid mõtlesin ise välja, ühed põdrad rebisid hästi eelmine aasta, lasen oma norra sõbral neile meilitada, et majutust ennem ei saa bronnida, kui putukakarpidest pildid saadavad, natuke keerulisem valem on teha haldavale kalaklubile aastaauhind sepisena ja vahetan selle putukate vastu.
Veetsin eile ilusa päeva hiiumaal, umbes +2, tuul 2-4m/s, viimane tund oli natuke jura, kahlad hakkasid lekkima

[AndriPro]

Sepaonu , kusjuures ei ole keeruline valem . See kujuneb välja kuidagi iseenesest . Ja kui huvi on ainult 3-4 jõge , siis veel lihtsam. Terve selle põhjala kohta info saamine on muidugi tegemine juba. Aga õnneks on norrakad mõnele jõele niisugused hinnad pannud , et huvi kaob nagu iseenesest nende jõgede vastu.
Ja siis rääkisid sa midagi müstikast lõheputukate juures. Mina , enne putukasidumist tegin u15 aastat lante. Videos olid sinulgi landid kuivamas puhuri ees. Nüüd on vaja teha niisugune nipp , et õlivärvide asemele värvilised suled /karvad ja seesama pildi tegemine jätkub , tehnika pisut teine

[sepaonu]

Lugesin mingit haldava klubi vana protokolli(kummaline, et igal maakal on sinna juurdepääs?), et hindu vaja tõsta. No kes peaks ütlema klubi liikmetest ei, kui neile laieneb klubiliikme eriline soodne hind ja ka kohalikku kisa ei saa olla, kuna kohaliku elaniku soodukas pole paha. Kahe aastaga 190noki pealt tõusnud 400 peale päevaluba. See on muidugi seotud ka sellega, et rohkem ja suuremat kala on hakanud sees käima. Umbes 2008 loeti konnkalakraaviks, praegu päris palju üle 7kg kala, mõned ülekümpad ja parimad hetked on kaamera loendanud 180kala/h.
See landimäkerdamine klipis oli robustne aga hakkama sain ja kala sain nendega, see on oluline. Ma ükskord gotlandil olles vaatasin hommikul seda klaaspurki, kus oli kogu sodi, mida laevapoisid olid merest lesta torkides leidnud ja nägin paari kolmikkonksu, mis olid täiesti ok, laadatasin seal sepana, võtsin raiumisaluseks mõeldud punase vase plaadi, raiusin sealt tüki, modelleerisin siku, raiusin augud, poekonks külge, vildiplikade käest lõngajupp, sikust üles lisalips, sadamast tunniga pang ahvenaid, pooled korrad duublina, tamiili oli umbes medra(juppidest sõlmitud), ülejäänd nöör.
Putukavärgi juures see jah üliülbe eelis võrreldes lantide, sikude, jigidega, et teed mida vaja ja kus vaja ja kogu töökoda saab kaasa võtta.

[AndriPro]

Tenkara ritva saab varsti proovida . No kuidas lähed proovima ja lipsu otsa seod mingi vana näritud putuka. Ikka uued ja ilusad tuleb siduda....

[AndriPro]

Siin üks lehekülg , soomekeelne http://www.silverdream.me/kaiken_maailm ... ttuja.html . Räägitakse asjast ja kogemustest.

[tuutu]

Andri, ega sa oska öelda, mis nende postituste kellaaegadega on? Ma muidugi võin vabalt eksida...aga kuidagi kummaline on?

[AndriPro]

Tuutu , vot nüüd esitasid küll küsimuse . Ma olen suurema osa elust hakkama saanud ilma kellaaegadeta ja kuupäevadeta.....ei oska kohe midagi öelda .... Aga meil on siin direktoritimees , ehk oskab tema midagi tarka selle kohta öelda