Kalalkäigud.
Re: Kalalkäigud.
Söön ikka vahel. Peamine põhjus, miks CR-i harrastan, on selles, et 99.99% naudingust on püük ja selleks valmistumine. Kala tapmine 1) vähendab Eesti niigi kehvakest forellipopulatsiooni ja 2) on "ebamugav", määrid käsi, peab muretsema, et ta sul päeva lõpuks hapuks ei lähe.
Lisaks algas minu jaoks lennukapüük kummalisel kombel mitte Eesti, vaid Sloveenia ja Bosnia jõgedel, kus "no kill" on reegel, mitte valik. Sealt sain ka külge kombe kasutada alati kidata konkse (teeb vabastamise märksa lihtsamaks ja kala jaoks ohutumaks, ehkki suurendab "otsast ära minemise" tõenäosust minu hinnangul ca 30%).
Balkani maadest rääkides, Sloveenia on tänaseks mõttetult kallis, Bosniat soovitan soojalt kõigile (näiteks Oktoobris, kui seal veel ilmad soojad, siin forellihooaeg lõppenud).
Lisaks algas minu jaoks lennukapüük kummalisel kombel mitte Eesti, vaid Sloveenia ja Bosnia jõgedel, kus "no kill" on reegel, mitte valik. Sealt sain ka külge kombe kasutada alati kidata konkse (teeb vabastamise märksa lihtsamaks ja kala jaoks ohutumaks, ehkki suurendab "otsast ära minemise" tõenäosust minu hinnangul ca 30%).
Balkani maadest rääkides, Sloveenia on tänaseks mõttetult kallis, Bosniat soovitan soojalt kõigile (näiteks Oktoobris, kui seal veel ilmad soojad, siin forellihooaeg lõppenud).
Re: Kalalkäigud.
Toomas, see Sloveenia ja Bosnia kalapüük tuleb väga tuttav ette. Äkki oled Sa see mees, kellega ma olen Ahjal Koorveres paaril korral kohtunud ja just sellest püügist oligi juttu. Minu nimi on ka Toomas ja oma pika kasvu tõttu peaksin meelde tulema küll. Tervitades T.H.
Re: Kalalkäigud.
No nii, on see Eesti ikka väike küll. Nende jõeäärsete kohtumistega on tihti selline lugu, et nägu ja jutt jääb meelde, nimed paraku mitte... Tervitusi sulle ka!
Re: Kalalkäigud.
No nüüd võib vist öelda, et vanad tuttavad
Re: Kalalkäigud.
Saadan Sulle ühe sõnumi
Re: Kalalkäigud.
Jah, kõik on reguleeritud tänapäeval, igal pool kala vähe, limiteeritakse, palju tööstuslikult võib püüda, palju harratuslikult. Sellist kohta vist polegi, et meil probleem, populatsioon selline, et tulge aidake, püüdke välja, palju ja suuri. Metsik forell tuleb tagasi lasta ja minna marketisse ja osta graanulilõhet, mille kilo tootmiseks tapetakse kolm kilo muud kala, see on muidugi kuskil mujal ja meid see ei huvita. Kõige kummalisem selle nokill teema juures tundub mulle see koht, kui forell lastakse tagasi ja forellikasse üles ajanud haug pannakse elusast peast oksa otsa, vist on mingi rituaal, kuigi mulle omale tundub, et maast süüakse see kiiremini loomade poolt, kui oksa küljest lindude poolt.Toomas kirjutas:Söön ikka vahel. Peamine põhjus, miks CR-i harrastan, on selles, et 99.99% naudingust on püük ja selleks valmistumine. Kala tapmine 1) vähendab Eesti niigi kehvakest forellipopulatsiooni ja 2) on "ebamugav", määrid käsi, peab muretsema, et ta sul päeva lõpuks hapuks ei lähe.
Lisaks algas minu jaoks lennukapüük kummalisel kombel mitte Eesti, vaid Sloveenia ja Bosnia jõgedel, kus "no kill" on reegel, mitte valik. Sealt sain ka külge kombe kasutada alati kidata konkse (teeb vabastamise märksa lihtsamaks ja kala jaoks ohutumaks, ehkki suurendab "otsast ära minemise" tõenäosust minu hinnangul ca 30%).
Balkani maadest rääkides, Sloveenia on tänaseks mõttetult kallis, Bosniat soovitan soojalt kõigile (näiteks Oktoobris, kui seal veel ilmad soojad, siin forellihooaeg lõppenud).
Ma tagasi lasen samamoodi, midagi mul selle vastu pole, kalale lähen ju siis ka, kui külmakirstu seis on selline, et pole mõtet praegu midagi võtta. Vahest ei saa jah võtta, isegi kui tahaks, sest olud on sellised südasuvel.
kõnnin kivirägus, prääksun flyclub.ee
Re: Kalalkäigud.
No ma ka enne lennuka-haigusesse nakatumist ikka särgi-hauge-ahvenaid koju tõin, aga niikui lennukaridva kätte sain, käis nagu mingi klõps, enam kala tappa ei taha. Eelmine suvi Norras pidi naine mulle tund aega moraali lugema, enne kui lõpuks ohates mõne makrelli toiduks püüdsin. Annan aru, et see on minu probleem ja kala väljapüüdjate peale viha ei pea. Viha pean küll igasugu rõõvpüüdjate vastu.
Teine asi on see, et täna on raske ennustada, mis suunas regulatsioon läheb. Shveitsis kala vabastamine seadusga keelatud, ei imesta, kui Saksamaa roheliste survel kogu Euroopa varsti sama teed läheb. Eks siis Soome/Rootsi hakkab vastu, meie valitsus kiidab kõik Euroopast tuleva kohe heaks. 10-20 aasta pärast võib tänane pilt - kalavarude ja regulatsiooni mõttes - tunduda kaotatud paradiisina. Carpe Diem!
Teine asi on see, et täna on raske ennustada, mis suunas regulatsioon läheb. Shveitsis kala vabastamine seadusga keelatud, ei imesta, kui Saksamaa roheliste survel kogu Euroopa varsti sama teed läheb. Eks siis Soome/Rootsi hakkab vastu, meie valitsus kiidab kõik Euroopast tuleva kohe heaks. 10-20 aasta pärast võib tänane pilt - kalavarude ja regulatsiooni mõttes - tunduda kaotatud paradiisina. Carpe Diem!
Re: Kalalkäigud.
Kogu regulatsioon liigub ikka selles suunas , et väiksemagi varu (sh ka kalavaru) kasutamine väljenduks SKP-s . Need numbrid on tänapäeva riikide ellujäämisnumbrid.
Mis kalavarude kaitsesse puutub , siis kuuled ikka neid üllaid jutte , et laseme kalal kudeda jne... jne.. Nt lõhe , mis on välja püütud kuu aega enne kudu , merest , ei koe kohe päris kindlasti. Pole mingit vahet , millal selle kala tapad , peale tapmist ei jõua see kala enam kudema. Aga kui kala tapab meres kalur ,tuleb seda SKP-d , kui tapab keegi jõe ääres ei tule nagu midagi (vähemalt reguleerijatele tundub see nii).
Unelmate maa norra.... sulges püügiks lõhejõed ja nüüd taob rusikaga vastu rinda , et näed , kus meie kaitseme.....Mitu lõhepüügi traali see norra sulgenud on? Sellest ei räägita.....
See kalal käimise soov ja kala tarbimise soov on endal ka nii kreenis , kui veel vähegi olla saab. Kui tapaks püütud kala , peaks iga päev ära sööma 3-4 kala , ei tea kaua niisugust dieeti välja kannataks .... Aga kalal tahaks käia .... Ja seotud putukaid tahaks testida... jne... jne...
Mis kalavarude kaitsesse puutub , siis kuuled ikka neid üllaid jutte , et laseme kalal kudeda jne... jne.. Nt lõhe , mis on välja püütud kuu aega enne kudu , merest , ei koe kohe päris kindlasti. Pole mingit vahet , millal selle kala tapad , peale tapmist ei jõua see kala enam kudema. Aga kui kala tapab meres kalur ,tuleb seda SKP-d , kui tapab keegi jõe ääres ei tule nagu midagi (vähemalt reguleerijatele tundub see nii).
Unelmate maa norra.... sulges püügiks lõhejõed ja nüüd taob rusikaga vastu rinda , et näed , kus meie kaitseme.....Mitu lõhepüügi traali see norra sulgenud on? Sellest ei räägita.....
See kalal käimise soov ja kala tarbimise soov on endal ka nii kreenis , kui veel vähegi olla saab. Kui tapaks püütud kala , peaks iga päev ära sööma 3-4 kala , ei tea kaua niisugust dieeti välja kannataks .... Aga kalal tahaks käia .... Ja seotud putukaid tahaks testida... jne... jne...
Re: Kalalkäigud.
leidsin kunagi netist mingite organisatsioonide kirjavahetuse, milles venelased kirjutasid norrakatele. Heideti norrakatele ette, et nad piisava innukusega oma lõhevarusid ei kaitse ja sellega soosivad lõhevarude hävingut. Täpselt ei mäleta, mida konkreetselt ette heideti kas leebet tegutsemist merel või jõgedes. Aga vaadates, kuidas venelane koola tundras oma ühte rahvuslikku rikkust on kaitsma hakanud, on päris huvitav vaadata. Olulised jõed on ikka kenasti luubi all ja lubatav püügikoormus on võrdlemisi väike. Helikopterid, relvad kalakaitsel.... satellittelefonid keset tundrat elutsevatel informaatoritel jne, jne. Aga seda röövikute tegutemist on nii suurel maa-alal ei ole nagunii võimalik ära nullida. Kohalik elanik suuresti elatubki kohalikust röövpüügi lõhest....