PUTUKAD 2015

[sepaonu]

Kuna peaaegu kõik põhjaskäiad jahuvad roosast tuumapõrsakesest, murdusin lõpuks ja sidusin mõne pink värvides ka muude kõrvale

muidugi eestis ujutamise indu vähendas paanikakõneajal kuuldud vastus, et pole meil roosal erilist efekti näinud, a ise võib ju kiusu pärast ikka proovida, mis viis muidugi lõpuks selleni, et mõned said ka oranzi aluskere

[Birgit]

Sepaonu, tee sellisele põhjapoole mõni uppuv ja kiirelt uppuv roosa lisaks, näiteks tuumaroosapepugaämblik või vähemalt nümfikene.

[sepaonu]

Selles mõttes, et mul 2015 üks reis põhja norra on laias laastus samal ajal, mis eelmine aasta ja jõgede koha pealt ma vist muretsema ei peaks, leidsin endas jõudu eelmine aasta ja lõputu rebestamise asemel sobrasin uusi putukaid ja testisin, et mida ta üldse on nõus närima, no ega need härrad ikka päris kõike ei neela, midagi võetakse vaakumiga pinnast, midagi toksitakse, midagi käiakse vaatamas ja imestatakse et wtf. Põhimõtteliselt pole mul vaja pinnakat üldse siduda, kaks karpi kenasti täis, paar putukat vaid kulusid ära, no uuenenud kriitilise pilguga saan kokku võibolla eemaldatud 15 putukat ja asendada parematega, see üks õhtu.
A no ikka siduda ju tahaks ja mängida
Tuumaroosa ämblik ja tuumaroosa tõuk kõlavad hästi
Ma olen neid hässakaid ja gammarusi harjutamise mõttes sidunud, nendele panustan järvedes märja poole pealt. Pink gammarus kõlab hästi , natuke pidurdab see teadmine, et mul järvedes kärtspink landina pole mitte midagi andnud, kunagi proovisin, et umbes sama teema, mis talvel paalialipparite kärtsmürts. Sul Birgit paalia koha pealt peale E12 oli mingi edukas pingiteema ka, järves?

[Birgit]

Pinki eurooplast polegi proovinud Mulle pinnakad paaliapüügil eriti ei meeldi, kõik uputan paar cm veepiiri alla.
Uppuvale roosat vaid näpuotsa jagu ehk retsept võiks olla selline - ämblikule roosad susped jalga, paabust maika selga, midagi tumedat kaela, midagi raskemat pähe, sülitad kolm korda peale ja saadad kivivalli taha. Vihmaga võtad TH printsinümfi (võistusidumise teemas oli üks ilus pilt), kisud punase välja või asendad roosaga.

[sepaonu]

Kuigi ma caddiste pinnakatega olen paaliat saanud arvan sisetundele ja landikogemusele toetudes seda, et niipalju, kui ma paaliaporiloike olen näinud, käib enamus elu pinnakihis, mitte pinnal. See, mis põhjas toimub jääb nägematta. Paar viimast aastat olen putukamaailma rohkem uurinud, seesamunegi gammarus elab vist nii sügaval, et rannakivide pealt ja alt ei õnnestu teda leida, puruvanasi leiab täitsa rannast. Ma olen kunagi netist imenud ühe mehe pildi, mille kohta ta ise mainis, et paaliakillerid, pildi nimi on muutmata Birgit

Nagu ma aru saan, siis prince midagi konkreetselt ei imiteeri aga toimib
Ja minu meelest vastik putuk siduda

[Birgit]

Pole õrna aimu, mida prints imiteerib aga kõik printsitaolised on toiminud, samamoodi toimib tavaline coachman, jassid või mõni omanikerdatud valgetiivaline, seda nii siin kui sealpool piiri.
Punane on mulle suvisel ajal mägijärvedel vaid õnnetust toonud, ehk on Norra paaliad intelligentsemad ja laiema silmaringiga, ookeani näinud ja puha, oskavad punast hinnata?

[T.H]

Niipalju veel printsinümfist, et otseselt ei imiteeri ta tõepoolest midagi, samas jälle on ta suht sarnane oma ülesehituse poolest paljude nümfidega, mis midagi imiteerivad. Siin on mitmel korral olnud juttu kontrastidest, vot need kaks valget tiivakest ongi kontrastiks. Printsil on päris hea väljanägemisega saba, kere, jalakesed - nagu korralikul nümfil ikka pluss kontrastsed tiivad. Mina oma printsidel tiivaks originaalis ettenähtud hane biots`it ei kasuta, kuna pean seda jäigaks. Kasutan pehmemat sulge, et tiib ka mängiks, see minu isiklik eelistus. Püüdmise poolelt on esimesed kalad printsiga juba käes

[Jarlo]

Tuleb sidumismaterjalid välja otsida ja hakata aega võtma... Plaan juulis nina põhjapoole sättida, seekord vahelduseks forell-paalia-harjus. Hakkasin vaikselt pinnakatega pihta. Mõned Nalle Puhhi versioonid, Black Dunnid, Murkkud ja muud sipelgad, Europa-12... ja nende variatsioonid. Sepaga olen vist ühel lainel olnud, tegin ka mõned sipelgad ja mõtlesin tuumaroosa peale. Roosa jäi veel tegemata, kuna roosa foam oli Andreil otsas.

Sipegas, tegin neid erinevate keha toonide ja suurustega

Murkku

Siin üks nimetu sipelga laadne

sipelga variant

Nalle puhhid, neid ka erinevates toonides ja suurustes

nalled

Europa-12, enamus #12 konksul, paar väiksemat ka

[Jarlo]

Sopuli, pidi olema 50+cm harjuse murdja, konks #6 striimer

Siin on nad siis hunnikus koos

[Jarlo]

Selles mõttes, et mul 2015 üks reis põhja norra on laias laastus samal ajal, mis eelmine aasta ja jõgede koha pealt ma vist muretsema ei peaks, leidsin endas jõudu eelmine aasta ja lõputu rebestamise asemel sobrasin uusi putukaid ja testisin, et mida ta üldse on nõus närima, no ega need härrad ikka päris kõike ei neela, midagi võetakse vaakumiga pinnast, midagi toksitakse, midagi käiakse vaatamas ja imestatakse et wtf. Põhimõtteliselt pole mul vaja pinnakat üldse siduda, kaks karpi kenasti täis, paar putukat vaid kulusid ära, no uuenenud kriitilise pilguga saan kokku võibolla eemaldatud 15 putukat ja asendada parematega, see üks õhtu.
A no ikka siduda ju tahaks ja mängida
Tuumaroosa ämblik ja tuumaroosa tõuk kõlavad hästi
Ma olen neid hässakaid ja gammarusi harjutamise mõttes sidunud, nendele panustan järvedes märja poole pealt. Pink gammarus kõlab hästi , natuke pidurdab see teadmine, et mul järvedes kärtspink landina pole mitte midagi andnud, kunagi proovisin, et umbes sama teema, mis talvel paalialipparite kärtsmürts. Sul Birgit paalia koha pealt peale E12 oli mingi edukas pingiteema ka, järves?

Pinnakate kohapealt selline küsimus polaaril käinutele, et mis suurustes põhjapool peaks neid varuma? Et kas #18, 20 peaks ikka karbis olema ja kui jah, siis milliseid sääski tasuks nendele mikrokonksudele panna? Enamus jääb arvatavasi suurustesse 12-16?