flyfisher.ee

Nii kaua kui mina haigutasin jõudis naine pildi klõpsata ja video ka teha.Läbi aknaklaasi ei ole pilt teab kui hea.

Täna heideti mulle ette , et mis ma organiseerin neid jämme , joomaüritusi niigi küllalt. Jäin hetkeks mõtlema , et vastan midagi .Siis mõtlesin , kuidas ma võtan inimeselt ära heameele , et öelda sai. Tulin koju , istusin nurka , võtsin raamaturiiulist Feuchtwangeri , lugesin pisut , siis lugesin nagu magustoiduks veel Mihhail Zadornovit originaalis (st. vene keeles).Asjad läksid oma kohale tagasi. Aga ikkagi , kui ma oleks öelnud mehele , et tarvitasin viimati alkoholi aastal 1991 , mis jutt siis oleks tulnud ?
Üks teine lugu on veel.....

Teine lugu...

Kui kunagi keegi mõtleb kirjutada lendõngest ,kalastamisest , nautimisest, putukatest jne...jne... , siis tehku seda kindlasti täielikult inkognito. Keegi ei tohi mingi nipiga aru saada kes on kirjutiste autor.Sest niikaua , kuni on autor teadmata , räägitakse lendõngest ,kalastamisest , nautimisest ,putukatest jne... Kui aga autor teada saadakse läheb jutt niisuguseks pasaks , et ei tunne isegi neid ära , keda oma arust sõpradeks pead. See imeline maailm ja veel imelisem lendõnge maailm.........
Muuseas ööbik on juba kohal , nautige....

Jarlo rääkis siin , et oli hiljaaega rekordi saanud...... Minu rekordiga on niisugune lugu.

Mingi paarkümmend aastat tagasi olin ilusal kevadisel ajal lantimas ja konksu otsa jäi ikka tõeliselt suur kala , 175 cm 61 kg ( 89-61-91) Tegin paar haakimisliigutust , kõvasti oli ikka konksu otsas . Ja ühel kaunil suveõhtul läks siis väsitamiseks .Nöör pingule ja pidur suitsema .... Ja nii see väsitamine kestab juba paarkümmend aastat , vahepeal annad ikka järele ja siis jälle sikutad oma poole.......

Aeg - ajalt , kui aatelised lõhekaitsjad jälle hoogu lähevad jään mina mõtlema , et kas elame ikka ühes samas riigis , kui elame , siis on neil ikka väga tumedate klaasidega prillid ostetud........ Siit võiks jätkata ühe tsitaadi roppustega......

Kui ma ei ole vastanud mõnele kirjale , mis on saadetud minu mailile , siis VABANDAN , mõni päev tuleb vastata paarkümmend kirja ja mul on see värk tõeliselt segi läinud .

AndriPro kirjutas:Jarlo rääkis siin , et oli hiljaaega rekordi saanud...... Minu rekordiga on niisugune lugu.

Mingi paarkümmend aastat tagasi olin ilusal kevadisel ajal lantimas ja konksu otsa jäi ikka tõeliselt suur kala , 175 cm 61 kg ( 89-61-91) Tegin paar haakimisliigutust , kõvasti oli ikka konksu otsas . Ja ühel kaunil suveõhtul läks siis väsitamiseks .Nöör pingule ja pidur suitsema .... Ja nii see väsitamine kestab juba paarkümmend aastat , vahepeal annad ikka järele ja siis jälle sikutad oma poole.......

Andri, selliste näitajatega rekordit sa vaevalt millegagi(kellegagi) üle lööd Paistab et ei üritagi, istub on pesas sulgede, karvade ja konksude seltsis

Eks ole see sätitud juba nii , et nooremast peale on tähtsad sentimeetrid ja kilogrammid , läheb aeg ja hakkad hindama hoopis teisi väärtusi.

Olin siit eestist mõnda aega kadunud . Mõned pildid siis sealt kaugelt.

Sidumispingis on mõtteid mõlgutatud ...... Nimelt mul olevat lühinägelik mõtlemine looduse suhtes..... Hmm... Olen üle 30 aasta olnud seotud metsatöödega , nende tööde planeerimisel mõtled ikka , et mis saab 100 aasta pärast , mis jääb tulevastele põlvedele . Kui saega metsas oled mõtled iga puu juures , et missuguse ma võtan ja missuguse ma jätan , ikka , et säiliks tulevastele põlvedele ka see rikkus. Niimoodi iga päev ja võib öelda ,et kogu elu. Ja ei ole see mõtlemine midagi teistmoodi ka kalal käies. Ikka see sama , et kui mina võtan , kas jääb ka tulevastele põlvedele. Kas jääb ka piisavalt?


.....jätkub