flyfisher.ee

Võin anda ainult väikese vihje , siin teemas räägitakse SA Eesti Forell ja Forellisõprade MTÜ tegemistest. Sõnavõttude rohkuse järgi otsustades on tegemist vist mingite sissiorganisatsioonidega

Kõigi lugupidamise juures avaldan siis oma arvamuse.

Asi on lihtne, keelata võib kõik ja piirata kõike, paraku meie riigis ei jõuta praeguseidki piiranguid kontrollida. Seniks kuni kontroll puudub, seni jumala ükskõik, mis ettekirjutusi tehakse. Mõned näited:

* Ei suudeta kontrollida isegi lõhe ja meriforelli röövpüüki ja seda lühiajaliselt (kudeperioodil) Tehti aga täiskeeld, mis iseenesest on hea, kui aga ei kontrollita, on pigem karuteene. Selja vaid üks näide ,kus korralikult pesadelt tragiti :(
* Hea sõber oleks peksa saanud kui soovis Kunda paisul kalahüppeid pildistada! "Kohalikud" tulid selgitama, et siin pole tal asja jne, hiljem räägiti pikalt ,kuidas põlvest põlve siin püütud ja püütakse edasi. TEGU AASTARINGSE KEELUALAGA! Ulme!!
* Maakodu lähedal kohalik metsnik võtab rahulikult ussipuntraga forelli ka kiidab, et alammõõt on 30cm:(
* Tuntud järva jõgede kudekohtades, sel sügisel rahvast nagu murdu igal pool. Kohalikud taadid kirusid, et kala on liikumas näha, aga kurat ussi täna ei taha!!!
* Kohalikude sõnul see, kes Seljale Arknast allavoolu loa võtab on idikas ( isegi ei teatud, et lisaluba vajalik, või tehti nägu et ei tea), veel lollim pidi see olema, kes harjuse lahti laseb
*Helistad mere äärest 1313 ja ütled, et salavõrk on, palutakse ise välja võtta,
* tonkasid ja mõrdu küll välja võetud forellikatel..
*Harjumaal on paar inimest, kes kontrollivad, tuttavale öeldi lõhe täiskeeluajal, et täna meid Pirital pole, oleme Vasalemmal Kurat ja pätid teavad neid liikumisi veel kõige paremini tundub nii...
* Mis põhiline, ise olen 5 aasta jooksul näinud 1 korra inspektorit ( käin 50-80 korda aastas kalal).

Mis ma öelda tahan, et paneme jah kõik kinni ja keelud peale, aga senikaua kuniks kontrolli ei tõhustata, on see uute püügimaade avamine röövikutele, kes seal siis vabalt toimetavad!!! Kahjuks elame sellises ühiskonnas lihtsalt!

Mikuga nõus, et neid igasuguseid keelde on niigi ülearu ja kontroll nende üle kehvake. Miku loetelu röövpüükidest võiks jätkata ja jätkata aga ilmselt pole erilist mõtet. Nende Andri poolt toodud uute muudatuste poole pealt olen ma kahe käega arvulise limiidi poolt. Kunagi oli kolm forelli päevas ja arvan, et see oleks ka praegu mõistlik. Mitte ainult Järvamaa vaid üle Eestilise forelliloa poolt oleksin sel juhul kui oleks täpselt teada, kuhu see raha läheb. Mitte mingisugune ümar jutt kalavarude kaitsest ja taastamisest vaid konkreetsed asjad, mida selle rahaga tehakse. Ülejäänd asjade suhtes on mul üks suur küsimärk. Iga keelu vajadus peaks olema sajaprotsendiliselt tõestatud ja samamoodi ka see, et mida ta annab. Mida annab keeluaja pikendamine. Põhiline argument, mida olen kuulnud on kala taastumine kudemisest, talvest ja millest iganes veel. Kui palju siis pikendada? Raskete oludega külma talve järel ei ole mingist kala aktiivsusest ega taastumisest juttugi ei veebruaris, märtsis ega mõnel aastal ka aprillis veel. Pika sügise ja pehme talvega on enamus jõgedes kala aktiivne, toitub ja on suht priske talv läbi ega vaja mingit taastumist. Nii, et kõik oleneb loodusest ja see kala taastumise küsimus on üks ümmargune jutt ja ei veena mind absoluutselt. See 1. veebruar on niigi nagu ta on aga veel kuhugi poole pikendada keeldu on täis jabur. On röövpüüdjatel lihtsam toimetada sest pole kedagi jalus, kes tonkasid välja korjaks. Seadused seadusteks aga alati võib ju käituda oma sisetunde järgi, et ega 1. veebruar pole kohustus vaid on võimalus forellipüüki alustada ja kes ei taha, ei pea. Ja samuti ei ole kohustus kõiki kalu kotti panna. Ülemmõõdu kehtestamine ei muuda ka kindlasti mitte midagi. On palju kalamehi, kes käivadki ainult kilode ja cm pärast kalal ja kui nad pole enne korralikku kala lahti lasknud ei tee nad seda ka edaspidi. Veelkord- igal seadus ja keeld peab olema kõigile arusaadavalt lahti seletatud ja selle vajalikkus peaks ka kohale jõudma. Vastasel juhul ei austa seda seadust keegi ja täidavad teda ainult vähesed. Mis kasu on forellipüügi keelust näiteks nendel jõgedel, kus kalapüük on lubatud aga peale forelli seal muud eriti püüda pole? Praktiliselt polegi sest nendel jõgedel muutub suur hulk forellikütte peale 15. septembrit nagu võluväel havipüüdjateks. Või näiteks paisud, tammid oma sajameetrise keeluga. Lõhe ja merikajõgedel võib selle seaduse vajalikkusest isegi aru saada aga see kehtib ju nagu ühe mütsiga üle terve Eesti. Näiteks Pedja jõel Puurmani paisu all särge õngitsevale mehele ma väga midagi ette ei heidaks ega teda sealt minema ei ajaks. Ja nii ka kõikidel teistel jõgedel ja niredel, kus pole punast kala elus olnud. Mida see keeld seal annab, või kui tõsiselt seda keegi võtab? Minuarust ei ole mõtet neid kahtlase väärtusega keelde juurde mõelda, pigem võiks mõnestki vanast lahti saada.

Olen sellel teemal Eesti Forelli listis juba kõvasti sõna võtnud, kirjutan siia ka.

Esiteks on vaja kontrolli. Kui ei ole kontrolli pole reeglitel mõtet. Lahenduseks pakuks välja harrastajate kaasamine kontrollimisele, näiteks abiinspektor. Selle teemaga hakatakse tegelema.
Teine asi, piirata väljapüüki (mõttetu ilma esimese punktita).
Kui hakata piirama oleks minu arust loogiline absoluutne max 2 kala. Rohkem meeldiks kui oleks limiidiks 1 kala, siis oleks asjal tõsisem efekt. Kuna enamus mehed ei saagi 3 mõõdukala kätte, seega ei anna see 3 kala limiit midagi. Sellega piirame ainult neid üksikuid kes saavad 3 mõõdukala või rohkem kätte.
Kolmandaks alamõõdu tõstmine. L40 Näiteks. Suurem kala, tugevam kudeja. Eriti arvestades meie veeolusid, kus kudealad on sitad tänu kuivenduskraavidest tulnud mudale. Mudase kruusa lahtipeksmine on tugevale kalale jõukohasem. Samas ei saa ka enamustest alla L40 kaladest midagi, hea fileerimise tulemusel 300g fileed. Kas kõht on tõesti nii tühi ja kala elu nii vähe väärt?

Siis tulevad punktid mis toimivad ilmselt paremini kui kontrollita piirangud:
1. Koormuse hajutamine - tuleb luua kudealasid, lõhkuda tammisid, parandada veeolusid ja lisada kalu jõgedesse kus on olukord halvem kui järva tuntud forellijõgedel jõgedel. Praegu minnaks järvasse enamasti sellepärast, et seal on kala suurem ja teda on lihtsam saada. Oleks koduligidal paremaid jõgesid, ei viitsiks järva sõita. Tuleb fookus järva jõgede pealt suurema pildi peale keerata.
2 .Kultuuri parendamine. Tuleb hakata tegema teavitustööd, infopäevi, reklaame, õpitubasid jms, et inimesed saaksid aru, et kalad ei ole lõputu ressurss. (C&R, kalade käsitlemine, loodushoid jms)

Keeluaja pikendamist ei poolda, parem on, kui keegi jõeääres ikka ringi liigub ja asjadel silma peal hoiab.

Isiklik arvamus, kellele ei meeldi, konstruktiivne kriitika on teretulnud.

Ma targutaks alustuseks niisama asjade üle..... imelike asjade üle. Kalapüügi eeskirjades tehakse ikka aeg-ajalt mingeid muudatusi ja ikka ja jälle puudutavad need muudatused spinna-ja lennukarahvast. Nakkevõrke korjatakse igal kevadel kilomeetrite viisi merest , Peipsist -Võrtsust välja ja ei ole vaja nendega püüki ei piirata ega keelata. Isegi neid küll jõgedest küll järvedest leidnud.Paratamatult tekib küsimus , et huvitav , miks ei keelata niisugust asja.Või kui võrrelda siis kalavarudele tekitavat kahju .

Teine asi , mis mind häirib on need jutud kaitsmisest. Lastakse lõhemaime kuhugi jõkke , televisioon kohal ja puha , et muudkui aga kaitseme. Tegelikult kui ei laseks neid maime oleks eestil lõhepüügikvoodiga lõpp . Mis kaitsmisest või loodusekaitsmisest me räägime? Arusaamatu. Sama lugu forelliga , et kaitseme .... Tegelikult käib kogu tegevus selle ümber , et suurendada jõgedest seda väljalüpsi. Mis sellel nagu kaitsmisega asja on?

Inspektoreid pole näha ja pole hirmugi , et neid juurde tekkiks. 1313 numbrile helistamisi on niivõrd vähe , et ei ole mõtet nii palju inspektoreid palgal hoida , mõned võiks veel koondada.Niisugused jutud käivad.


seda nagu alustuseks.....

Ma tean seda, et praegu üks algatusgrupp sebib harrastuskalameeste katusorganisatsiooni, mille peamine idee oleks harrastuskalameeste hääle võimendamine seadusandluses.
Kontrollimise koha pealt olen ma pessimistlikult meelestatud, pole raha, et mingit nii suurt armeed inspektoreid üleval pidada, et neid ka kalapoole peale jätkuks, arvatavasti need kes praegu on tegelevad metsa ja reostuse jms tähtsamaga. Siin koha peal on mul üks ettepanek, mille keegi ilus ja osav võiks kuhugi tarka kohta esitada. Soome näitel ettepanek. Soomes on peaaegu kõigil asjapulkadel kontrollimisõigus, politsei, rannakaitse/piirivalve(on saanud eelmine ja üleeelmine aasta täiendväljaõpet ja kontrollib nüüd rohkem kalajopesi) , päästeamet.toll. Ja siis on selline kummaline liik, nagu
Kalastuksenvalvoja
ma laias laastus tean, et tal piiratud õigused, peab lühikursuse läbima ja mingi katse või eksami tegema, kes tahab rohkem teada, see loeb juurde
http://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2011 ... Pid2150957
ehk kui riigil jõudu pole ja kalamehed teeksid ise järelvalvet aatest, siis päiksekiir paistaks läbi pilve. Loomulikult pole see lihtne, vajab seaduse muudatust jms.

Just Sepa, õige, seaduse muudatus on tähtis teema. Muidu ei saa midagi teha. Isegi Inspektor väriseb, et kas täidab kõiki ettekirjutusi, hiljem on kohtus ja müüb vara, et kahju maksta kannatanule , loe: röövpüüdjale

Ja kui siis tekib tahtmine midagi teha...... Näiteks selleks , et jõgi saaks lõheliste jõgede nimekirja kulub ... ei mäletagi palju aastaid. Selleks , et tekiks nn. ühiskondlik kalainspektor jõgede äärde kulub .....ei oska isegi pakkuda palju aastaid. Kui kunagi pandi mingi kala mingil ulmelisel põhjusel keelu alla , siis selleks , et seda kala uuesti püügikalaks saada .....kulub .....mul puuduvad sensitiivsed võimed.
Kui nüüd tahaks midagi edendada kalastuskultuuri kohalt , siis ...... kõik ettevõtmised on teretulnud , ainult kuidas kaasata see seltskond , kes jõgede- järvede ääres igasugu kaakustega tegeleb nendesse ettevõtmistesse?
Selleks , et tekiks katusorganisatsioon kulub veel aega . On üritanud seda teha üks ja teine , ei suudeta kaasata kõiki harrastuskalastajaid . Ja kui kõik harrastuskalastajad ei ole kaasatud on asi poolik asi , st . pole asja. See näide on ka meil juba olemas.
Vahel jääb lihtsalt tunne , et ei olegi vaja midagi. Teed ise vaikselt mõne koelmu , loobid tonkad jõest metsa , mõnele ülbemale kaagile teed peastõppust .... ja elu veereb edasi . Ei ole meil veel kalavarud nii sitas seisukorras , et liigutama hakata. Tuleb ikka ennem jõed-järved korralikult tühjaks püüda ja hävingu äärele ajada , siis hakkab nagu kohale jõudma ka vajadus korra ja eeskirjade järele.

Tegelikult saab seda kõike ka huumoriga võtta......

Tundub, et siiamaani ongi kõike huumoriga võetud. Hiljaaegu ilmuma hakanud kalastusajakiri on ka nagu cosmo uues kuues. Võib- olla oleks seda huumorit natuke vähem, kui oleks aeg ajalt normaalsete kalameeste arvamust ka kuulda võetud. SA Eesti forell on tõesti nagu salaühing. Kui sul on seal sõpru, siis midagi kuuled nende tegemistest, kui ei siis oled täielikult audis. Pärast võid riigiteatajast mingist järjekordsest kahtlasest seadusest lugeda ja ainult mõistatada, et kelle ettepanekul ja mis moodi see on tekkinud. Muidugi soovitaks igasugustel asjapulkadel rohkem vee ääres käia, näeks ka elu aga metsikus looduses viibides varitsevad ka ohud, näiteks värske õhu mürgitus. Mis puutub sepa loetellu kontrolliatest, siis uskudes pressis igapäev loetavat nutulaulu on politsei, päästeamet, piirivalve jne samasugused vaeslapsed nagu keskkonnaametki.

Katuseorganisatsioon luuakse jaanuaris, täna tulin järjekordselt koosolekult. Asutamine toimub ja harrastuskalastajatel on huvi olemas. Pessimism, et ei saa, ei tule, juba proovisime jms ei aita eriti kaasa. Pigem hävitab.

Sepaonu, see Kalastuksenvalvoja sarnaneb ilmselt minu abiinspektori ideele, kui on seadusemuudatus vajalik tuleb see muudatus teha. Kui politseis on abipolitseinikud saab olla ka abiinspektor. See teema saab üks katuseorganisatsiooni põhieesmärke olema. Sama ka nakkevõrkudega, nende vabamüüki tuleb piirata.