Ridvad, rullid, nöörid...

[vii]

Jaaaah, peadki uhke olema, sellist annet on vähestel.

[Mikk]

Tere. Kui paljudel on kogemust meriforellipüügiga merest. Suhteliselt raske püügiviis aratavasti. Merekogemus endal ainult spinninguga siiani, aga soov ka lendõngega merekala tabada. Minu kogemus on see, et enamus kaladest on haaranud lanti või putukat kaugelt. Seda võib-olla tingitud sellest, et püüdjaid on palju ja kala ehmatatud kaugele. Samas on kaldalähedal samuti kalu nähtud. Flyfishingu foorumi mitu korda läbi lugenud, aga lõpliku selgust sealt küll ei saa. Kas kellelgi on kogemust kahekäeridvaga merest püügil. Andri on seda teinud, keegi veel? Minu arust on siiski heitekaugus määrav. Kuid nööri sisse lappamine kahekäelisega vist ikka keerulisem, samas kui oskused tasemel peaks heitekaugus pikem olema? Täna soovitati mulle mingi haugipüügi ritva, mis pidi paari liigutusega 28m nööri välja heitma. Ikka vähe?!?
Kahekäelisega tuule käes raske toimetada? Saan aru, et oskuseid vaja, aga kas on üldse mõtet proovida. Loomulikult saab ka ühekäeisega kala kui kohad teada ja piisavalt käia, aga youtubeist otsides ka keegi kahekäelisega ei käi. Vähemalt enamus ühekäelisega. Korralik heitepea ja jooksunöör, võiks ju toimida? ise olen trehvanud ainult paari lennukameest. Püüdnud olen pea kolm aastat. Kas tõesti on vähe neid, kes seda püüki harrastavad? Tänud igasuguse asjaliku info eest! :Mikk

[Mikk]

Küsimus ühesõnaga see, millega "hõbedat" taga ajada? Jarlo, sina ka ju merikat püüad? Veelkord täname:)

[AndriPro]

Otsi ritva , millel on see kiri peal.....

[AndriPro]

Kirjutan ka lühidalt. Mereritv on 7`6" - 8´pikk # 8-9 , muidugi heitepea (mida lühem , seda parem) inter tipuga. Korv jooksunööri jaoks. Minu käes on olnud 2 ritva , mis sobivad , TFO TiCRX 7´6 #8 ja Scott BC 7`7" #9 (pildil). Ülejäänud versioonid on need , millega saab KA püüda.
Kahekäeline võib olla 12-13 jalga pikk #9-10 , paras püss. Samuti heitepea , inter tipuga.
Ühekäelisega saad liikuda ja püüda , kahekäelisega oled paikne.Ega oskagi rohkem midagi lisada.

[Jarlo]

Andri siin juba valgustas, et mis võiks sobida. Mida mina ka ka merikapüügist tean... lennukaga merikakogemust pole, siiani kõik kalad spinnaga saadud. Eks on selle ka taga olnud, et pole sobivat varustust olnud merelt püügiks ja kergekaalulisega ei viitsi sipsima minna...
Aga tundub jah, et enamus püüki siiski ühekäelisega käib, kuna sellega mugavam nööri sisse võtta. Kahekäelisega see kõik märksa keerulisem. Heitekaugus polegi alati määrav, sügisene kala tihtilugu nii kaldas, et ise ka ei usu, heal juhul jääb paar sendimeetrit vett seljauime peale. Seega nt 30 m heide peaks kenasti kärama.

[Mikk]

Tänud kõigepealt. Tuleb siis hakata vastavat varustust otsima, testima ja loodetavasti lõpuks soetama. Ning loodan kevadhooajal tulemuseni jõuda:) Edu!

[AndriPro]

Täna tulid teemaks rõngad. Tavaliselt pannakse tänapäeva nööridele rõngaid ridva pikkus + 1 . Vanasti ja ka tänapäeval siidinööridega püüdjad panevad rõngaid ridva pikkus + 3 . Mul üks ostetud 9`6" klaasfiiber , millel on 8 rõngast . Suvi läbi püütud ja pole häda midagi.
Pildil on kohalik toodang.

[ahti28]

See klassilisus , esmaklassiline või vähem....... Näiteks saunad , üks saun on kahhelpõrandate , kahhelseinte , klaasuste , elekrikerise , kõikvõimalike termomeetrite , sooja ja külma veega , jne... jne.. ...... Teine on tahmaste seinte ja lagedega , kusagilt palgi vahelt on isegi õue näha, veed ja puud pead kõik tassima....... Kumb neist nüüd on esmaklassiline?
Ridvategijad - ühed üritavad järgi teha iga hinna eest vabriku toodangut , kõik värvimised , liimimised , lakkimised tehakse masinatega , põhimõtteliselt mida parem vabriku jäljendus , seda parem. Teised ei kasuta masinaid , Kõik tehakse käsitsi , värvitakse , liimitakse , lakitakse . Pintslitõmme peab olema iga detaili peal nähtav . Põhiline " aur" töö juures läheb sellele , et ridvale saada just see toime , mida ridvameister soovis. Kumb neist ridvaversioonidest on esmaklassiline?

Mulle tehti märkus , et plangud on värvitud pihustiga ....... Mõtlen veel ... Lakkida annab ju käsitsi , aga kas ma suudan nii ilusti lakkida , et iga pintslitõmme näha oleks?

Et miks siis püütakse teha klaasfiibritele ja bambustele seda vabriku tööd jäljendavat viimistlust ja räägitakse sealjuures sellest esma- ja vähem esmaklassilisusest . Põhjus on väga lihtne . Need vabrikuviimistlusega ridvad lähevad tänapäeval palju paremini kaubaks.

Mul õnnestus sel aastal näha Teno ääres ritva , mida peetakse parimaks lõheridvaks. Alumine , st tüveosa oli bambusest ja edasi kaks osa klaasfiiber , rõngad näppude vahel keeratud ja kõik viimistlus oli pintsliga........ Peale seda muutusid need poeridvad ja brändid kuidagi kahvatuks.......

Justnimelt,küsimus ongi selles,et kas suudab keegi lakkida nii ilusti,et iga pintslitõmme näha oleks Siin selle"esmaklassilisuse"konks vist ongi,taotluslik lohakus.

[tuutu]

Tere. Kui paljudel on kogemust meriforellipüügiga merest. Suhteliselt raske püügiviis aratavasti. Merekogemus endal ainult spinninguga siiani, aga soov ka lendõngega merekala tabada. Minu kogemus on see, et enamus kaladest on haaranud lanti või putukat kaugelt. Seda võib-olla tingitud sellest, et püüdjaid on palju ja kala ehmatatud kaugele. Samas on kaldalähedal samuti kalu nähtud. Flyfishingu foorumi mitu korda läbi lugenud, aga lõpliku selgust sealt küll ei saa. Kas kellelgi on kogemust kahekäeridvaga merest püügil. Andri on seda teinud, keegi veel? Minu arust on siiski heitekaugus määrav. Kuid nööri sisse lappamine kahekäelisega vist ikka keerulisem, samas kui oskused tasemel peaks heitekaugus pikem olema? Täna soovitati mulle mingi haugipüügi ritva, mis pidi paari liigutusega 28m nööri välja heitma. Ikka vähe?!?
Kahekäelisega tuule käes raske toimetada? Saan aru, et oskuseid vaja, aga kas on üldse mõtet proovida. Loomulikult saab ka ühekäeisega kala kui kohad teada ja piisavalt käia, aga youtubeist otsides ka keegi kahekäelisega ei käi. Vähemalt enamus ühekäelisega. Korralik heitepea ja jooksunöör, võiks ju toimida? ise olen trehvanud ainult paari lennukameest. Püüdnud olen pea kolm aastat. Kas tõesti on vähe neid, kes seda püüki harrastavad? Tänud igasuguse asjaliku info eest! :Mikk

Mul on pisike kogemus, äkki on abi?
Kindlasti ühekäeritv. Lihtsam toimetada, nööri sissevõtmised, liikuvus, kergus...
Ridva klassiga on pisut raskem. Ise kasutan enamasti 6-7#. Soomes minu tuttavatel jälle kangesti moes kergemad asjad, nt. Guideline RS 5#. Sel on isegi butt. Viskavad 5-6 klassi heitepäid, niiet mühiseb. Enamus siiski 7-8# kasutab...Ise pead proovima, mis meeldima hakkab. Kala väsitamise pärast aitaks 5# küll ja küll...
Ridva pikkus. Kuna üldiselt merel alati tuul puhub ja alati valest suunast, siis lühem ritv parem, heide läheb madalamalt, tuul ei saa nii kergesti nöörist kinni. Samas, kui oled nt. vööni vees, siis on pisut pikem ritv isegi parem, olen mõnikord hea ilmaga kasutanud isegi 9,6 jalast...
Heitekaugus. Unusta need jutud 30-meetrist. Hea, kui saad teha ca 20-neseid viskeid. Nagu ennem öeldud, alati on tuul ja pea alati on ta vastu...emake loodus on lirva(Murphy)
Püügist endast. Et kala kaugel? Nii, ei ole, kala on tihtipeale hoopis lähemal, kui oskad arvatagi. Püügikohale tulles oleks mõistlik teha seda ettevaatlikult. On vabalt võimalik teha seda tasakesi, kolistamata. Pole vaja kohe robinaga vette tormata ja kala ära peletada.Nii tihtipeale tehakse. Esimesed visked peaks tegema kaldalt ja isegi pisut kaugemalt, et kalda lähedal olevat kala mitte kohe ära ehmatada, kehtib muide ka landimeestele. Kui neid asju jälgida, siis võib vabalt juhtuda, et saad esimese heitega kala putuka otsa.
Need olid siis lihtsamad ja elementaarsemad asjad.