flyfisher.ee

Võitlesin tuulega, üle vasaku õla oli tegemist, et medralaiusesse kanalisse saada, kala ikka liikus Mul üldiselt raua vastu pole midagi, a #8ne traat ja kanavõrk üheskoos hakkavad vastu, tassisin 30m eemale, tegin risttahukast ristküliku

Kala liigub ikka praegu kenasti, eriti siis kui jõe äärde lähed Eile oli vahepeal õhk putukast paks ja käis selline maiustamine. Õhtul peale 7 hoog rauges nii putukal kui kalal. Peab vist närvitohtri juurde minema ... ei suuda peale võtttu lugeda "üks, kaks, kolm". Mitu korda rebisin korralikul kalal putuka suust välja. Nii juhtub kui harva jõe äärde saab. Aga noh paariks hommikuks saia peale ikka midagist sai.

Sepp, selle ilusa kala nagunii mõrrast kaasavaraks said

Ikka mõrrast , ööhämaruses tassin patta, sirutan ära, pildikala alati olemas
Eile murdus see sündroom, et hilisõhtuks luguläbi, jäin rahule, koletissuurused toimisid, viisin ühe laupäevahommikusesaiakatte tütrele, nina kodupoole sättides sattusin veel jämmile, sai veel lobisetud ja targutatud ja paar kalagi rebiti jämmi käigus, 23 toitus veel täiega, kojujõudes oli ikka väss peal, jalad küsisid, et miks me pokumaal pidime trampima

Jarlo kui närvitohtri juurde aega broneerid siis pane veel mõned ajad kinni! Peale võttu tuleb öelda "sea ema" aga miskipärast kipub hoopis peale haakimist "tramaeivõi" tulema. Aga ühele mehele oleks hoopis palatiravi vaja... tema tegi kõik eelneva õigesti aga lihsalt oli kogu nöör näppude vahelt ära veetud ja leader puruks tõmmatud... Võta siis kinni kumb on parem variant
Õnneks on see närviline aeg varsti läbi!

Ziin siin räägib jah Saamatu seiklustest sõgedaste maal. Sai ka eile üle pika aja linnast välja maakodu kanti. Koeraga koos jõe äärde. Koer pidi närvid sest sööma, kui oli hea koht ja mulksu, oli vaja tal kas vette ronida või muud lollust teha. Kala käis pinnas oma jagu ja päevikut oli nii paksu, et ühtlane kiht veel peal. Veerand kümnest kadus nii päevik kui kala ja sai sammud kodu poole seatud, meel kurb kuna ei saanud oma tubli kaaslase tõttu ühtegi baiti kirja. Äkki aga ühes kurvis kolm mulksu korraga ja kruttisin uuesti ridva lahti. Koer oli selleks ajaks ka ennast tühjaks jooksnud ja järas niisama kaldal leiduvaid oksi. Sai siis heitma hakatud ja polnud vahet mis otsas, ühtegi ei võetud ära... Ei klinkut, päevikut, caddist, adamsit jne. Suure vihaga surusin nümfi otsa ja ikka mitte midagi. Ahastus aina kasvas kuna kokku sai loetud 8 kala kellest 2 tundusid vägagi kobedad. Kiire plaani muutus, tegin pattu ja panin bugger otsa...ja siis ikka mitte midagi. Vaatasin mõtliku pilguga putukakarbid üle ja viimases hädas sidusin prototüüp klinku otsa kes paar korda lahingus käinud ja selle tõttu mitte just parimas konditsiooni. Esimene heide, vaikus. Teine ja läks, kala võttis ning niigi pingul närvid ei pidanud vastu ja haakisin kohe. Kala pääses minema ja näitas korraks vaid külge. Sai vähe vägevamaid sõnu väljutatud ja endale sõnad peale loetud, et enne haakimist tuleb ikkagi öelda Seaema. Kuna aeg hakkas otsa lõppema võtsin sihikule mulksu mis tundus väheke kobedam olema. Esimene heide - vaikus. Teine heide - vaikus. kolmas heide ja võtt, väike Seaema üle huulte ja hakkimine... Otsas! Ja siis sirr tõmmati näppude vahel olev nöör ära. Suure ähmiga sai kohe täie jõuga nöör kinni pigistatud ja veel juurde haagitud...väga rumalad otsused mõlemad. Kala tegi veepinna all vingema tantsusammu ja näitas korraks saba ja läinud ta oligi koos prototüübiga. Saba järgi võib vaid kurbusega tõdeda, et ilmselt nii suurt kala enam konksu otsa ei saa, heal juhul näeb. Kunagi tiris pea samast kohast mul vend 2+kg täpilise. Ju ta ka sinna kanti jäi.

Kõigil närvid läbi - milleks?

Mu meelest on T.H turb ka sihkse näoga, et - kõigil närvid läbi - milleks?
Hasarti minek on loomulik, a see paaniline rapsimine ja putukavahetus ei aita, vähem tühjasi heiteid, rohkem vaatlemist ja planeerimist
Ilus päiksepaisteline õhtu oli täna, tuul jäi kah vaiksemaks, sai pikemaid heiteid teha ja lõpus kogu nöör kanalisse sokutada.

Mõned uimelised tänastest

Aiaiai, ilus purje pilt T.H harjusel
Ei ole päeviku kala, megaklinkuga kammisin pimesi ilma päevikuta, neli kala konksutasin ära, suurim L48, ühe sain nii, nagu põrnika ajal, viskasin kaldale, siis sikutasin vette, kohe laksas ära ka, kinkis veel ilusa salto vaatamiseks.

Eile õhtul sai väikse vihmasabina saatel turba proovimas käidud. Proov saiaga näitas kohe, et suured on kodus. Polnudki vaja kaua proovida kui sain kaugelt ühe jõmmi otsa. Paksu rohu vahelt kohati päris keeruline kala läbi saada, aga samas #5 ridavaga suurt turba välja võtta oli väga nauditav ja lõpuks sain ka kala kaldale. Kiire jäädvustus ja kala tagasi ujuma. See ühtlasi ka esimene korralik kala lennukaga.