Sai siis ka reede linnakärast närve puhatud ja jõeäärde suundutud. Kuna Daamil oli laupäev vaba töölt, tõotasin pühalikult hiljemalt kümneks linnas tagasi olla. Koos ühe teise kamraadiga (kellesse ka vaikselt lennuka pisikut viimase kuuga süstinud) asusimegi teele. Kuna ilm ei olnud teab mis lubav (Tallinnast välja sõites sadas korralikult ja selginemist väga märgata ei olnud), ei hakanud kaugele kimama vaid tegime peatuse esimeses potekas kohas. istusime autos ja jõime väikse õlunaadi, sest vihma kallas korralikult, äkkitselt sadu lakkas ja sai varustus selga surutud. Pinnaskäijaid märgata ei olnud, seega sai alguses nümfitatud, kuid mingi imelik hääl käskis muddleri otsa siduda - sisemisi hääli peab kuulama ja nii sai tehtud. Tulemuseks paar kena täpikut.
Kell tiksus juba öötunde ja sai püük lõpetatud. Ööbisime sõbra suvilas ja hommikul vara kiire-kange kohv ja jõeäärde.
Seekord võtsime ette sõbra salanire, kus mudilasi jagub igasse ilmakaarde.väike täpi.jpg[/attachment] Sõber paugutas omakootud roosat...mingit asja, mis oli natu nümfi moodi ja skooris tugevalt. Ise majandasin mikiga, kuid pärast poolt tundi reageerisin ainult pinnas käivatele, kuna hommik oli sadust jahe, siis pind väga ei kihanud. Lõpuks aga toimus ka pinnas elavnemine, kahjuks kiskus kell väga lahkumis aja peale, kuna sai ju pühalikult tõotatud hiljemalt 10 linnas tagasi olla. Sai kiiresti paar kala ära petetud ja siis kiirelt kodupoole. Tulemuseks puhand närvid ja hea tuju.