Ridvad, rullid, nöörid...

[sepaonu]

on ikka krdi maakas, puust tokkidega läheb veits aega, ah viskan igavusest mõned bambused

[AndriPro]

Tead sepp , ega see maakast provokaatori elu kerge ei ole ....
Järvamaa Ridvamurdjate Ühingu esimehele oleks vaja ritv sokutada . No sellega saab hakkama kui kusagilt 2m solgitoru transaks leian.
Siis oleks vaja flyfisheri adminile paar ritva sokutada , aga missugused? No kujuta ette , et minu ligi 35 aastat metsatööd teinud käed peavad tegema ridva vurlest it-mehe siidinäppude vahele. hullumaja, ma ütleks.
Ja mis kõige raskem maakale.... moeküsimus . Et kui tütarlapsele sokutada puust ritv , kas ta näeb sellega välja moodne ? Või vanamoodne ? Kas vanamoodsus on trendikas ?
Ei ole lihtne see elu siin liivimaal ...

[AndriPro]

Paar tunnikest töökojas ... Hööveldasin bambust ja jäin mõtlema , et see bambus on ikka nõrkadele Keerasin teise puust ridva tooriku sirgeks...saab üks harjuseritv läti piirile. Ja siis võtsin uue laua ette , mõõtsin ja joonistasin ... krt kaks puust ritva saab ... Homme proovin välja lõigata.

[vii]

Tead sepp , ega see maakast provokaatori elu kerge ei ole ....
Järvamaa Ridvamurdjate Ühingu esimehele oleks vaja ritv sokutada . No sellega saab hakkama kui kusagilt 2m solgitoru transaks leian.
Siis oleks vaja flyfisheri adminile paar ritva sokutada , aga missugused? No kujuta ette , et minu ligi 35 aastat metsatööd teinud käed peavad tegema ridva vurlest it-mehe siidinäppude vahele. hullumaja, ma ütleks.
Ja mis kõige raskem maakale.... moeküsimus . Et kui tütarlapsele sokutada puust ritv , kas ta näeb sellega välja moodne ? Või vanamoodne ? Kas vanamoodsus on trendikas ?
Ei ole lihtne see elu siin liivimaal ...

Süda jättis löögi vahele sest minule ei ole veel nii kõrget tiitlit omistatud. Tagasihoidlik nagu ma olen ei oleks ma tahtnud, et siin foorumis ja nii avalikult sellest jutustad

[AndriPro]

Kirjutasin , et Järvamaa Ridvamurdjate Ühingu esimehele oleks vaja ritv sokutada ... Tagasihoidlik ja diskreetne , nagu ma olen , ei maini nime ega isegi mitte linna , kuhu see ritv läheb .... Ja mis ma näen .... vii on ameti enda omaks tunnistanud oma tagasihoidlikkusega ja ei soovi , et sellest avalikult räägitakse.

Krt , järgmisest eesti presidendist ei julge rääkidagi , äkitse kellegi tagasihoidlikkus tunnistab ameti endale ......vaja seda pahandust

[andur]

Pikk jutt lühidalt, sain odava siidi DT4 nööri kätte ja nüüd möllan ja leiutan, et kas ja kuidas selle asja ujuma ja heitma saab!



Jätkan seda Värnitsapudeliga pildi juttu. Tellisin endale siidinööri, siidi kodumaalt Hiinast. Neid punub seal mees nimega Zhu (või vähemalt tema alluvad) ja mees on täitsa püüdlik lennukahuviline. Nöörid on ise täpselt 10x odavamad, kui päris Phoenix ja Terenzio (siidinööri kuskil 150-200 euriga peaks kätte saama). Minu oma maksis 20USD.

Ühesõnaga, Hiina mees ilmselt värnitsatest kuigi palju ei tea (ja isegi 200eurised siidinöörid tuleb sisse töötada, uuest peast ei tohi heita ega püüda, vaja vahatada ja poleerida nagu ma aru saan) ja seetõttu olen hakanud ise nööri edasi tuunima. Vajadusel saaks ka töötlemata siidi osta, et ise enda äranägemise järgi siid ära värvida ja siis värnitsasse kasta.

Värnits ise teadupärast on anoksilises keskkonnas kuumtöödeldud linaõli, mis hapnikuga kokkupuutel hakkab kivistuma ehk polümeriseeruma. Kuivamisest ei ole õige rääkida, sest lahustit on sees suhtselt vähe ja kivistudes hoopis saab nöör hapniku arvelt massi juurde, mitte ei kuiva kergemaks. Kivistumine toimub ka toatemperatuuril, aga äärmiselt aeglaselt. Kirjanduse andmetel temperatuur 80C kiirendab värnitsa oksüdeerumist 40x niiet paari tunniga ahjus saab suurema osa vedelast värnitsast tahkeks.

Ma olen ilmselt olnud liiga kärsitu ja lasknud värnitsal alati pärast katmist liiga vähe siiski kõveneda. Arvata on, et kuskil nädalakese võiks lasta nööril toas lihtsalt olla. Näiteks toas 24h pärast jääb värnits ikkagi nats kleepuv. Täna tulin siis mõttele, et kuna plastiknöörid on kõik tehtud ujuvaks mikrosfääri (väikesed klaaskuulid, mis seest tühjad ja hästi kerged) lisamisega, siis natuke uhasin ja raputasin ja hõõrusin enda kleepuva värnitsa sisse mikrosfääri. Muidu vanad sägad soovitavad kleepuvat värnitsat ka pimsskivi või talgiga poleerida, et kleepuvust vähendada. Mikrosfäär toimis kenasti ja pärast sellega puurderdamist ja poleerimist olen veel ühe värnitsakihi lapiga peale tõmmanud. Nöör ei ole enam nii kare nagu vanasti ja hakkab vist tasapisi läiget omandama.

Oht on lisa kihtidega nöör maru raskeks ajada, aga seda ma hetkel eriti ei karda. Suur osa peale kantud värnitsast nii või teisiti poleerides tuleb maha ja need miljon kihti, mis ma juba sinna kandnud, ei ole seda nööri grammigi raskemaks veel teinud, pigem natsa siledamaks. Nöör kirjade järgi DT4 aga 3klassi ridvaga tundus minu käele isegi liiga kerge, st ruumi raskemaks teha veel on.

[sepaonu]

Värnits on paksendatud linaõli aga linaõli on kahte tõugu, kuum ja külmpressitud. Ma tööl kasutan külmpressitud linaõli ja kui ma külma raua kastan linaõlisse ja nühin selle kaltsuga üle, siis see olematu kelme kuivab raua peal ahju kohal umbes nädal ennem, kui nakkimine on peaaegu olematu. Ma vähesel määral ka puitu töötlenud linaõliga, soojal on voolavus ja imendumisvõime oluliselt suurem ja värnitsaga võrreldes kah oluliselt suurem.

[AndriPro]

andur , selle nöörimäärimise juures on kõige tähtsam jälgida seda , et nöör pärast möksimist ikka rõngastest läbi mahuks ....

Tegelikult tehakse siis nii. 4 korda möksitakse . 1 kord aetakse värnits 80-90 kraadi peale , pannakse sisse nöör , suletakse purk tihedalt selleks , et jahtumisel tekiks väike alarõhk. 2 ja 3 kord tehakse samuti , mõni sulgeb tihedalt , mõni ei sulge . Iga korra vahel nöör kuivab 3-4 ööpäeva . Viimane kord möksitakse kuumutamata värnitsaga ja lastakse kuivada nädal või isegi rohkem , tuleva aasta suveni nt. . Siis vahatatakse mucilini , nahkissi või mõne muu endale meeldiva saapamäärdega .
Kuna see nöör oli sul kahtlaselt pehme , siis mina oleks teinud talle ühe seansi kuumutatud värnitsaga , lasknud 3-4 päeva kuivada ja vahatanud.
Krt , jäi mainimata , et kuumutatud värnitsa seest võetakse nöör välja siis kui värnits jahtunud . Ja kuivama panemisel nühitakse ülemäärane värnits kaltsuga maha. Kaltsu valikul peab ettevaatlik olema , riie ei tohi putsajaid anda.

vast saab sest segasest jutust aru

[T.H]

Vastikult kadedaks teeb, et kellelgi on niiii palju vaba aega nöörijupile pühendada Terve talve möllad ja suvel on tõehetk, et kas saad püüdma või ei

[AndriPro]

Töökojas molutasin paar tundi.... Garrison 201-l on must hööveldamine tehtud , võtsin ette Hardy CC France pilpad ....
Vahepeal jõudsin kiita üht rootsi meest , kes ritva oli parandanud mingi tundmatu libestiga , see võis mingi liim ka olla. Sain ilusti lahti selle murdunud koha ja tekkis lootus , et ridva tipust saab asja.