flyfisher.ee

Eilne käik osutus selles mõttes äärmiselt edukaks, et kohe püügi alguses õnnestus tabada lennukamees härra Ziin isiklikult. Tahaksin talle edasi anda siirad tänusõnad, et Ta võttis vaevaks minuga veidi aega kaasa kooserdada. Nägi kurja vaeva, et diletandile rullheite õiget sooritamist õpetada. Andis proovida hea nööriga heitmist ja oli isegi nõus päästma putukaid, mis ma vastas kalda põõsatesse olin suutnud sokutada. Tore mees oled Mikk!!

Kala ma muidugi ei saanud.

Tore oli kohata rahuliku meelega püüdjat kes raskesti püütavale jõele lennukat harjutama tuleb! Ma sain ühe kalaga 2 sekundit võidelda, niiet võin ka hooaja algusega rahule jääda. Kudepesad olid ilusad ja väikest kala oli palju. Hooaja alguses väsitas pikem kalavaatlusmatk lumes üsna ära, niiet targutamistegevus pärastlõunaks sobis mulle suurepäraselt!

Kuna enamus normaalsed jõed on üle kallaste siis on vaja käia kraavidel mis nüüd oja mõõdu välja annavad. Hommikuvõimlemine käis põõsastikus 4 jalaste piitsadega. Pealelõunat kui temperatuurid tõusid sai ka avaramaid kohti pikema varustusega kammitud... Kalad on olemas ja täitsa võtupeal. Sai tabatud ka üks isend kes on terve talve steroide söönud ja jõusaalis käinud

Steroide söönud kalu nägin ka mina ...suurvesi vist selliselt mõjunud

Ziini jutu jätkuks... Eelmainitud üritus sai toimuda tänu Andri osavatele kätele, mis vormisid muu maailma arusaamade järgi ebareaalselt lühikesed "kepikesed", millega võsavahel ragistada. Nagu ikka kulus omajagu "karvaseid" SELLE jõe ääres liikudes, kuid õnneks oli vaim selleks valmis ja tuju ei langenud, isegi siis kui kalalõhna veel küljes ei olnud. Võsavahelt sai mindud lagedama peale, kus sai pikemaid toikad kasutusele võtta. Kuna vesi aga kõrge ja kiire, skooris Ziin oma ultra-mega-faast-supperr-uppuva liidriga, mina olin aga vaeslapserollis ja lonkisin niisama kaasa. Ilus ilm ja tõestus, et jões kala alles, süstis positiivsust ja iga päev jõeääres on aeg õigesti investeeritud.

Eile pajas kirusin, et ei läinud, õhtul rahunesin, täna oli ka ilus päiksepaisteline talveilm, L45, käepidemest pikem

Sepp näed mõni ei saa ilma valida, tuleb minna siis kui saab kasvõi läbi tuule ja lumemöllu AGA seda hinnalisemad olid kalad kes täna käest läbi käisid

Sellega täiesti nõus, et rasketes oludes saadud kalad tunduvad väärtuslikumad. Tihti ju minnes selline meeleolu, et väkk ilm, niikuinii miskit ei toimu, ahh savi, jalutame, kellegi ära räägid, siis suu kõrvuni.
Ma suhteliselt vabakäiguvang, nädalapäevadest ei sõltu, kindlat tööaega kah pole, sellisel ajal, kui iga päev tahan käia, siis nihutan oma tööaja ettepoole ja käingi iga päev kalal, ebahuvitaval kalaajal pole kohustust puhkepäevadeks, peksan tööd. Mul üks semu käib tööl gigantfirmas, paar tundi peab päevas peab kõigile kättesaadav olema, sai nii ära räägitud asja, et nihutas oma tööaja kaks tundi varasemaks, mis kilulinnas tähendab tööle ja koju sõites 2h päästmist iga päeva kohta tänu tipptundidest pääsemisele.
Rookisin lund täna

Suutsin ka tekitada eile ühe väikse augu ja sebisin ennest korraks jõe äärde. Ühesõnaga olin sidunud mõned tinaga raskustatud kenad woollyd (muud ma ju siduda ei oska ), mis uppusid jube hästi. Vähem kui tunniga jäi veealusesse risusse 5 putukat. Ilm oli ka maru sant nagu eelpool juba mainiti. Lõpetuseks tegin pool tunnikest niisama trenni kergemate putukatega. Kala ei saanud. See jutt siis vahelduseks saagikatele lugudele ja piltidele.

Uitaja- seo need wollid ilma tinata siis ei jäta sa neid niipalju põhja! Kindlasti töötavad sama hästi... raskuse lisamaiseks lihtsalt kuulpea ette ja piisab!