122. leht 160-st
Re: Kalalkäigud.
Postitatud: 21.02.2016, 11:17
Postitas sepaonu
Süvenev kahtlustusmaania ja mõttepausid peale südamlikke telefonivestlusi kallutab mind sinnapoole, et nõustun väitega, et lihtne putukas wolly on lihtne ainult esmapilgul.
Mis aega, kuhu oludesse, kui suurena(üldsuurus), mis konksule, kui palju raskust, kuidas ujutada, mis otsad-fluoro, mono, inter, uppuv jne ei ole lihtne teoreem tõestamiseks ja selleks on vaja neid erinevaid siduda, ujutada ja teha tähelepanekuid, ise, sest küsimusele amillineparason otsest vastust pole. No ja kala on vaja saada, et midagi tõestada ja hoomata, et putukas on õige ja ujutad õigesti, vist, sest alati on see võimalus, et keegi teine kõnnib tokiga sama maa läbi ja konksutab kolm korda rohkem kalu ära.
Re: Kalalkäigud.
Postitatud: 21.02.2016, 12:22
Postitas allu0
Jah nii on...mina pakkusin lihtsat ühte varianti mis võib tema puhul aidata olenemata mis ots tal on. kui kergem putukas ikka põhja jääb siis peab hakkama uurima mis liider, kuidas ujutab jne.
Re: Kalalkäigud.
Postitatud: 21.02.2016, 21:49
Postitas Uitaja
Eks ma olegi neid sidunud ka kergemaid, kuid arvesse võttes praegust veetaset ja voolukiirust, siis tundus justkui vajadus ajada veidi kaalu lisaks. Ma muidugi sokutasin ka neid riskantsetesse, kuid see eest potentsiaalsetesse (minu arust) kohtadesse risu ääres, kus oleks võinud justkui kala oodata sööki, mis talle suhu kukub.
Re: Kalalkäigud.
Postitatud: 22.02.2016, 11:42
Postitas allu0
Õige! Sellistesse kohtadesse peabki sokutama neid ja risk jääb alati, et jääb mõne oksa külge mis jäi märkamatuks..aga siiski soovitan natuke kergemat proovida kuna oksad enamjaolt kalda äärses osas ja seal ka madalam, tihtipeale ka vool aeglasem.
Re: Kalalkäigud.
Postitatud: 24.02.2016, 17:35
Postitas ZiiN
Marsisammul jõeäärde, mõned tunnid rõõmsat lipuvardaga vehkimist ja marsisammul koju pingviine vaatama!
Re: Kalalkäigud.
Postitatud: 25.02.2016, 09:20
Postitas sepaonu
Lumepuuduse üle kurta ei saanud, jätkus autoga kinnijäämiseks ja ähkimiseks käimise ajal. Konkurendi tegemisi jälgisin, oli jões soperdanud ja kahlade kuivatuse pause teinud, mingi 25m järgi oli välja karganud jõest raputanud ennast. Midagi igatähes ta sai, ise ei saanud toksugi. Põllu peal oli teine loom süüa otsinud, ilmselt keegi kisti oma pesast välja , ühe jalajälje sees oli dubbingukuul.
Re: Kalalkäigud.
Postitatud: 27.02.2016, 14:20
Postitas wing
kui need ussimehed kogemata seal idapool olid (eriti kui tee ääres, ülespaisutatud kohas) siis nad on õiged poisid, sest püüavad silikoonussikestega :S
kohtasin, helistasin, tuldi kohale (2 prouat, väga toredad), kontrolliti ja konstateeriti fakti, et teha ei saa miskit
Re: Kalalkäigud.
Postitatud: 27.02.2016, 17:24
Postitas sepaonu
Järgmine kord helista uuesti ja looda õnnele, et tulevad sama toredad prouad ja lendõngitsejana ja seadust lugenud kodanikuna seleta neile asi ära. Lubatud püügivahendid on spinning või lendõng. Spinningu definitsioon ei sisalda kunstputukat. Lendõnge definitsioon sisaldab heitenööri . Kuna definitsioonides ei kasutata läbisegi nööre, kõigil teistel püügivahenditel on õngenöör, mis on piisav alus selleks, et aru saada, et heitenöör on seotud ainult lendõngega.
Re: Kalalkäigud.
Postitatud: 27.02.2016, 18:52
Postitas T.H
Sepaga ühel nõul,et tuleb loota asjatundlike inspektorite peale,osad neist teevad kahjuks vaid tükitööd.Olen seda kohanud ja tean millest räägin.Teinekord tuleb inspektorile või abipolitseinikule enne selgeks teha kuidas seaduse järgi asjad on,et ta saaks oma tööd jätkata,loomulikult kui tal tahtmist jätkuks.Ise käisin täna haugil,veel kaks nädalat hooaega enne keeldu!
Re: Kalalkäigud.
Postitatud: 27.02.2016, 19:52
Postitas vii
sepaonu kirjutas:Järgmine kord helista uuesti ja looda õnnele, et tulevad sama toredad prouad ja lendõngitsejana ja seadust lugenud kodanikuna seleta neile asi ära. Lubatud püügivahendid on spinning või lendõng. Spinningu definitsioon ei sisalda kunstputukat. Lendõnge definitsioon sisaldab heitenööri . Kuna definitsioonides ei kasutata läbisegi nööre, kõigil teistel püügivahenditel on õngenöör, mis on piisav alus selleks, et aru saada, et heitenöör on seotud ainult lendõngega.
Huvitav, kuidas siis seda asjandust nimetakse kui ta ei ole spinning