134. leht 160-st

Re: Kalalkäigud.

Postitatud: 26.05.2016, 22:26
Postitas ZiiN
Peale tööd kähkukas... sai rahu hinge tagasi 8-)
pf.jpg

Re: Kalalkäigud.

Postitatud: 26.05.2016, 23:28
Postitas T.H
Täpselt sama lugu ja hingerahu olemas.Kuna lendas päevikut ja harjus oli aktiivne,siis harjustest pääsemiseks kasutasin lõhekaid,aga võta näpust,need sobisid samuti suurepäraselt.Ilmselt olid kõhud hirmus tühjad ,igatahes oli elamusterohke õhtupoolik ;)

Re: Kalalkäigud.

Postitatud: 27.05.2016, 22:51
Postitas otu
Hommikul oli kohe siuke tunne, et peab miskeid märgasid liblikaid pusima. Pusisin ja lidusin lõuna aeg sinna kuhu sepa soovitas. Oh pühavahe kui tore, vahel peab ikke kala ka nägema-saama, et lennutamise isu tagasi tuleks. Märgasid liblikaid soovitati omal närida. A mohikaanid rapiti ribadeks.

Re: Kalalkäigud.

Postitatud: 29.05.2016, 23:46
Postitas ZiiN
Nädalavahetusel olin perepuhkusel... Küsisin Sepaonu käest infi, et sooviks telkimiskohta kus lapsed ei peaks nõgestes jooksma/roomama ja naine ei peaks kaheliitrimeeste tõstesporti kuulama... Ja loomulikult midagi minule ka :roll: No laoti varrukast kohe info ette ja oligi minek. Koht 5+ kõikidele nõuetele vastav. Kala oli suuri ja palju. Võtmine oli perioodidena aga kuna sai erinevatel kellaaegadel kammitud siis sain ka tippvõtud kätte. Kalatoojad olid T.H turvaluud ja eriti hästi toimis ka võistlusputukas: http://flyfisher.ee/download/file.php?id=3447&mode=view enamus kalad mahtusid peopeale aga mõned tuli ka sülle võtta. Niiet perepuhkus on ilus asi!

kt4.jpg
kt2.jpg
kt1.jpg
kt3.jpg

Re: Kalalkäigud.

Postitatud: 30.05.2016, 20:35
Postitas Jarlo
Käisin ka ühel teada-tundtud forellijõel nädalavahetusel luusimas. Forelli kahjuks ei kohanud, aga selle eest korralik keelukala eksemplar üllatas. Nimelt coddard caddise panin korraks otsa ja see 40 + kena harjus ka õnge läks. Aeg oleks vist kaitse all olevate liikide nimekirja lühendada... on üksjagu jõgesid, kus nad teistele kaladele oma arvukuselt hakkavad silmi ette tegema.
Mudaga rikastatud harjus
Mudaga rikastatud harjus

Re: Kalalkäigud.

Postitatud: 31.05.2016, 07:49
Postitas sepaonu
Kui keegi ennast vee alla veaks pildistamisele, küll rabeleks ise ka tigedalt
j8.jpg

Re: Kalalkäigud.

Postitatud: 31.05.2016, 12:40
Postitas veiks
Kui ise vee alla ronida, poosetavad üsna rahulikult :D

Re: Kalalkäigud.

Postitatud: 31.05.2016, 21:45
Postitas Ilves
Käisin täna Tartu lähedal luurel. Päevikud kalda peal küll aga vees täielik vaikus. Millal see kõige õigem aeg on? Kui nad päeva-kahe pärast lähevad veepeale munele? Hiljem läksin väiksemale jõele ja sealt õnnestus saada kolm väikest forelli.

Re: Kalalkäigud.

Postitatud: 31.05.2016, 23:19
Postitas T.H
Kuna lennukamaailmas hetkel jooksuaeg,siis kah pildike kohustuslikust jooksuajast.

Re: Kalalkäigud.

Postitatud: 01.06.2016, 11:15
Postitas sepaonu
T.H kirjutas:Kuna lennukamaailmas hetkel jooksuaeg,siis kah pildike kohustuslikust jooksuajast.
Oled jooksuga kuuenda kuu alguseks jõudnud umbes poole peale ? 8-)
Ilves kirjutas:Käisin täna Tartu lähedal luurel. Päevikud kalda peal küll aga vees täielik vaikus. Millal see kõige õigem aeg on? Kui nad päeva-kahe pärast lähevad veepeale munele? Hiljem läksin väiksemale jõele ja sealt õnnestus saada kolm väikest forelli.
Selleks, et asjast aru saada tuleb natuke tähelepanelikum olla ja natuke asja uurida, seda ühepäeviku wärki võid ka googeldada
https://www.google.ee/webhp?hl=et#hl=et ... %C3%A4evik
aga et ei näeks välja nii, et kle otsi ise netist jne, siis paar sõbralikku sõna ka.
Päevikul on kalamehe jaoks kolm faasi
1.väljalend ehk koorumine, sõltub kõige rohkem veetemperatuurist, enamasti päeva kõige palavamal ajal. Kui sellisel ajal jõe ääres tähelepanelikult vett vaatad, siis päevikud ilmuvad veepinnale, siputavad ja üritavad oma kestast lahti saada, kuivatavad tiibu, hüplevad ja lõpuks lendavad. Selle koorumise ajal kala sööb päevikuid, enamasti tõusvaid, vahest näed keerist, kui vee alt võtab, vahest mulksu.Sellel ajal on püüdmine spetsialistidele.Vahetult peale koorumist tuleb allavoolu ka kestasi, millest päevik välja ronis.
2.Päeviku lend. Lendab jõe lähedal, põllu peal, metsa vahel, vahest massiliselt, vahest väge kindlates päikeselaikudes, kõik oleneb kõigest. Kalamehel pole sellel ajal teha muud, kui hinnata palju neid on või lihtsalt rõõmustada, et päevik olemas.
3.Vette minek ehk munemine. Peale päevikutantsu läheb päevik enamasti vee kohale ja lõpuks vette, munemise faas pole tähtis kalamehele, lõpuks ta veepinnal on ja kala neid ahmib nii elusalt, kui ka pärast allavoolu minevaid laipasi. See faas on enamusele püügifaas, siis püütaksegi.

Et kõigest sellest aru saada, siis tuleb kogu seda protsessi jälgida, siis saabki aru. See on pidev protsess, mitte nii, et korra vaatan, siis kõik selge. Olukorrad on erinevad, aastad erinevad, päevad erinevad. Ainult kogemustele toetudes võib ennustada, et mis sellel jõel sellise ilmaga toimuda võib.
Igasuguseid erandeid on. Sööb laipa, ei söö laipa.Ei söö üldse allatulevat päevikut. Ei söö üldse väljalendu. Koorumine on jube hilja õhtul. Lendab aga vette ei lähe. JNE
Minu meelest on päevikupüük 99% vaatlust ja kõndimist või istumist ja ootamist ja ainult 1% heiteid kogu protsessist. Omale meeldib, kuna valge aeg ja saab peale tööd käia. Ma igat kala ei konksuta. Valin mõne teiste hulgast. Igat ka ei õnnestu, proovi palju tahad. Kindlasti huvitav neile, kes alles suht vähe püüdnud ja neile, kes sellel ajal alles kapist õnge võtavad, kellel pool hooaega juba püütud, neile vast nii ja naa.