15. leht 78-st
Re: PUTUKAD 2014
Postitatud: 19.02.2014, 23:34
Postitas AndriPro
Sepp , minimalistlikud variandid on päris kindel osa sellest huumuse.........
kultuurikihist. Ja siduma peab neid millest iganes.
Re: PUTUKAD 2014
Postitatud: 20.02.2014, 17:52
Postitas otu
Sain uue pingi lauale ja pistsin konksu ka lõugade vahele.Saaks nüüd kalad ka aru kui head putikad siit lõuggade vahelt tulevad...
Re: PUTUKAD 2014
Postitatud: 20.02.2014, 23:57
Postitas Madis
Mis pingiga tegu on? Putukad võivad siduja arust head olla aga kalal on alati õigus. Vaatasin dokumentaali Hardyst, näitas viimast meest kes UKs käsitsi lõheputukaid seob, pidavad paremad tulema kui enamuste meeste pngil tehtud putukad. Vat see on boss värk
Re: PUTUKAD 2014
Postitatud: 21.02.2014, 06:47
Postitas AndriPro
Otu , sa laristad kauaoodatudkalli materjaliga . Seod putukale keha liiga pika. Speykonksule on paras keha alustada sealt kus sinul vöö on.
Mis nendesse käsitsi seotud putukatesse puutub , siis meie oludesse on neid väga raske teha . Nad on nii suured . Ja nii väikseid kui siin vaja oleks on ikka väga raske siduda käsitsi , proovitud.
Re: PUTUKAD 2014
Postitatud: 23.02.2014, 23:05
Postitas Madis
T.H kutsus homme kalale, püük lõheputukatega. Lõhekaid mul on 2tk, T.H seotud, neid ei raatsi vette lasta. Tegin ise esimese katse käepärastest vidinatest lõheputukat jäljendada, ilma mingi retseptita ega videota. Loodetavast ei jää homme väga häbisse.
Re: PUTUKAD 2014
Postitatud: 24.02.2014, 17:11
Postitas sepaonu
- #14
Re: PUTUKAD 2014
Postitatud: 24.02.2014, 19:21
Postitas Madis
Head vabariigi aastapäeva!
Re: PUTUKAD 2014
Postitatud: 25.02.2014, 20:25
Postitas sepaonu
igavusest arendan seltskondlikku vestlust, ega händ ometi liiga lühike pole?
Re: PUTUKAD 2014
Postitatud: 25.02.2014, 20:30
Postitas AndriPro
Ei ole . Ja põhja poole (meile matalate selgete vetega) must , üleni must ja must punase peaga. Meile võib #10 olla , põhja mingi 14-16.
Re: PUTUKAD 2014
Postitatud: 25.02.2014, 20:55
Postitas sepaonu
tegelikult lõpetasin täna natuke vastu tahtmist normaalseid praktilisi hirvetuuste, rahulikult mitme päeva jooksul tegin väikeseerias, lõpupoole tundsin sellist masendavat kohustust ära lõpetada korralikult ja siis mõtlesin, et inimene võib ju niisama mängida ka karvadega, sidusin selle tuusti, venitasin ja krussitasin küünte vahel seda speyfiibrit, klõpsasin pildi ja mõtlesin, et lõikaks nüüd konksu puhtaks vaibanoaga aga siis vaatasin seda vasktraadipea üllitist, tõsisemat nuga, mis tolle läbi lõikaks ei viitsind tuua ja loobusin, viskasin ühte topsi, kus eelmise aasta mõtetused vedelevad, päev jälle õhtas nagu naksti.