Sõitsin piki eritilögast teed, see iga kevad sihke, õngitsesin, harvad särjed, tegin 40km haagi, teine eriti lögane tee, vadan kaks autot seisab, sõitsin kaks kilti edasi, pold ennem seal käinud, tokki ei võtnud, läksin jõge vaatama, vaatan üks jope õngitseb, krdi moodi see siia sai, läksin jututama, ohooahaa, klassivend, paarkend aastat pold näind, jutt ja üksikud särjed. Täna sepikoja naabrimees helistas, et ilma saeta pole mõtet tööle rünnata, nu võtsin sae siis, veetsin päeva viljandi mnt ääres, alleepuu oli nii jämu, et nõksakas peenem, kui kaks saelehepikkust, siis veel need krdi kalamehed kes ikka kinni pidasid, head nõu andsid, kuda tegelt peaks saagima ja kalajuttu jms, neljas oli tuttava näoga, a ei plahvatand, lõpuks küsisin, üle kümne aasta tagasi käisime koos mõned korrad, oli iirimaal redutand, putukamees, jutujätkuks tegi autost võetud karbi lahti, et näidata vimmale seotuid punaseid sipelgaid, mis mind eriti ei huvitanud, a kuna ühest jõest eelnevalt juttu ka oli ja ütles, et vat seal see tegija, siis ütlesin, et teine jääb ju talle ja kui vaja, siis sidugu omale uusi ja panin oma autosse selle

kipitab jah ziin, mul üks töölups põdras kuu teises pooles, saaks nõksa varem hauginööri sirgeks

, a ei tea kas hakkan seal jamama, suht palju sebimist.