flyfisher.ee

Mõned red tagid on juba harjutamiseks seotud.
Zulu sai ostetud miski 4-5 aastat tagasi. Sealt alates on see haigus aina enam süvenenud. Spinningut ja õnge ei puutu juba mitu aastat, kui siis ainult kevadel püüan särge tonkaga.
Jämmi vastu on huvi juba pikemat aega olnud aga kahjuks on elutempo veidi kiire, hea kui kalalegi jõuab.
Roosale leidsin ka juba kasutamist leechidele.
Enivei, tänud.
Kusjuures sepp, mul oli üks valge nümf, millega sain hilissügisel rohkem turba kui mistahes teise putukaga samal ajal. Seisin põlvist saati vees, proovisin erinevaid värve nümfe, eriti ei tahtnud. Kui see valge otsa sai pandud, siis läks hullumaja lahti. Viskas sekka särge ka ja vahel isegi ahvenat.

Pange ikka putukapilte, uued liitujad ka ja prääkse rohkem, hommikul jõudsin rohelise kollputuka pildini, nüüd ei oska enam midagi teha, otsin uut närimatta konti.
Puruvana googeldad, siis kolli ei leia.
kolli pilt tuli siit
https://www.google.ee/search?q=phrygane ... C9oQsAQIGQ
möödaminnes leidsin palju maakeelseid vasteid siit
http://www.envir.ee/sites/default/files ... eisund.pdf
kust võtsin ka perekonnanime
https://www.google.ee/search?q=Trichopt ... DnQQsAQILA
ja möödaminnes putukate jagamine kastidesse
https://www.keskkonnaharidus.ee/wp-cont ... l_lina.pdf

Ei saa praegu putukapilte panna ... sepp leidis "kommi seest moosi" , nüüd tuleb arengut jälgida ja panuseid teha ...et kas mõistus võidab ja sepp unustab ära selle , mis kala kõhus nägi ..... või siis sõidab katus päris ära ja hakkab nümfe siduma ja oi hullu ... läheb kalale ka veel nendega .
Mina tegin panuse teise variandi peale.

Minuga on korras kõik, müüsin kaks nööri maha, ostsin luubi, praegu müütan ühte tokki lootes raha kokku saada mikroskoobi jaoks, homme üks tuleb kahlasaapaid vaatama, selle raha eest ostan nymfimaterjali.
Kommi sees oleva moosi uurimises midagi liiga naljakat ei näe, komm maitsvamaks ei muutu, kui avastad, et vaarikamoosi sisse pandud, äratundmisrõõm.
Täna üks kõne viis teiseni, järgmine jutt ülejärgmise jutuni, isegi tagasi helistatti ja kuulsin torust, et asi aetakse korda ja peaksin saama sajalehese klanspiltidega raamatu omanikuks autori isiklikust fondist, mille pealkiri on Eesti sisevete suurselgrootute määraja. Identification guide to freshwater macroinvertebrates of Estonia , mida lihtsalt ei saa osta, kuna seda ei müüda. Teinekord satun äkki miskit kirbusitta uurima, siis saab sealt abi, üldharivas mõttes võib vist niisama ka sirvida. Natuke põnev on ju ka sedapidi uurida, et püüad paabufiibrikerega wollyga jõeka, pesed mao sisu selgemaks, vaatad, rsk oranzi kirpvähki täis. Pold aimugi, et sellised sitikad jões elavad, ega see, mis silmale kogu aeg näha - sääsk-caddis-päevik jne arvatavasti murdosa kogu putukamajandusest.

Paar päeva tagasi , töölt koju sõites keerasin jõe äärde korraks .M-64 lipsu otsa , paar heidet ja korralik laks käis ... ei kõlbanud ära võtta . No ok , black gnat lipsu otsa , kolm-neli korda tagusin vastu nina talle sellega , ära võttis . Leidsin kõhust päris korraliku närilise skeletti .... jäin mõtlema , et kas mu kõige kõvem kahekäeline heidab niisugust pea 10 cm pikkust hiirt kui see uppuvaks siduda... Pinnakana ehk veel kuidagi , aga uppuvana vist ei heida...
Homme hommikul läheb saiale hiirega maitsestatud punane liha... Ja kui vähegi ilma ja viitsimist on peaks need paar Black Marabou Mudlerit (mille pildid siingi on ) läti piirile ujuma viima .

Uued putukat said täna mõlemad kalade heakskiidu, roosa putukas rippus 3 tundi vastaskaldas puuotsas aga kuna keegi endale ei tahtnud siis tagasiteel panin uuesti enda karpi

ainult mingeid totakaid roosade karvadega põõsapeletisi pannakse, tegin ka põõsaputuka, esimese viskega teisele poole, järgmine nädal võtan teist kallast püüdes ära ja panen karpi

kevikukatsetus, konks 102Y #13

Panen ka mõned oma soperdised imetlemiseks...

Jämmil oli juttu pinnakate suurusest.Paremal all nurgas kolm tavasuuruses caddist,ülejäänud siis suured ja tundmatud lendavad objektid.Kala neid ei pelga.