flyfisher.ee

Merega on selline asi, et loomulikult kõige tähtsam asi on luupeade kohalolek. Kellel omi kogemusi ja sala/lemmikkohti vanadest aegadest on paremas seisus, kõnnid siin, kõnnid seal, sõidad edasi, kuni kala leiad ja järje peale saad. Söödakala olemasolu või puudumine liigutab kala, samuti hõljum ja veetase nihutavad. Ilm ja kellaaeg. Mulle varased ärkamised pole mokkamööda aga need korrad, kui ma mererannas ärkan, siis olen päiksetõusu püüdnud ja kala tihti sellises vees, kuhu ta nipanapa ära mahub, ikka näed, kui laine tuleb. Sobiva ilmaga, pilves, vihmake, lainet ei lähe alati madalast minema päevapeale. Peegli ja planguga läheb minema kivivaredest. Kui on mätast, sammalt, pikemaid taimi, siis tal kah julgem päevaks paigale jääda. Sügisel üsna tihti on selline sõnakolks, et kui põlvini vees oled, siis viska ikka kaldapoole. Ideaaltingimusi on harva.
Kahlava kalamehe sõber on paras veeseis. Väga sügavalt sees olles paha omal olla, heita ja kere jahtub kiiremini, hakkab lihtsalt külm, mida saab parandada hästi soojade ja sobilike riietega ja kui neid pole, siis lihtsalt tempo selliseks, et mingi aeg vees ja siis kaldal soojenemine.
Oluliselt parandab ja avardab võimalusi perserõngas ehk bellyboat, mille ühte miinust, mis on pikemate vahemaade läbimine lestadega on nüüd ka natuke parandatud sellega, et siuke rõngas, nagu Savage gear high rider 170 on lisaaerudega, viimases PP ajakirjas neid uuemaid rõngaid ka lahati Kahlamisreiside planeerimist aitab selline leht, kui ikka aru saada, mis ühed või teised numbrid tähendavad
http://www.ilmateenistus.ee/meri/merepr ... evee-tase/
Ma kahlan igal võimalusel aga perserõnga etapp läbitud mul ja rõngas edasi müüdud ja nüüd võimalused avardatud siukese tankeriga teist aastat Ega muud ei oskagi öelda, kui seda, et sügisene haugipüük algab millalgi aug-sept ja kestab kuni jääni ja kes näeb selles võimalust ja kes ei näe.

Nii nädalajagu merepuhkust on nüüd läbi, kalaga läks nagu läks ilm ei soosinud, vett tuli merest ja taevast niiet ainult magamine toimus ilma kahlakateta. Ometi käisin ka õngega meres ja kalasid ikka õnnestus näha aga need toimetasid kaldarohus ja pilliroos niiet nende püüdmine just lihtne polnud. Meres oli veetase selline, et lemmik püügikohtades kus tavaliselt vesi põlvini oli see nüüd peaaegu rinnuni. Niiet kikivarvukil hüpates tegin oma heited ära ja põgenesin murdlainete eest Kui ma tavaliselt kurdan selle üle, et on liiga palju hobbisid millega tegeleda siis seekord oli võimalus vastavalt ilmale kombineerida põdrajahti, linnujahti, koprapüüki, seenelkäiku ja loomulikult kalapüüki. Igatahes nädala lõpuks sai suitsuahju ja kuivatusmasina tihkelt täis + miskit veel sügavkülmagi. Kaladepärast veel sügavat muret ei tunne, miskit on saadud ka juba. Eelmine aasta samamoodi ilm nöökis natuke teistpidi aga novembri lõpus sai haugi rebitud ilusti. Kes tahab võib vabalt kahjurõõmu tunda AGA pikk sügis on alles ees!

Jätkuvalt meeldib tenkara. Siin üks suvelõpu meenutus ühelt rohtunud jõelt.
https://youtu.be/88x-xgEhuGM

Villul palju ilusaid videosid, eputa aga rohkem oma kraamiga!

Laupäeva õhtupoolikul sain mereäärde ja tulin lõpuks nullilainelt välja. Eriti magusaks tegi kalasaamisel veel asjaolu, et tegin landimeestele järelkontrolli täna laps ja naistööjõudu kasutades sai veel talvevarusid täiendatud kukeseentega, külmakraade tegi juba korralikult aga sügis jätkub!

väga selged ilmad olid viimasel käigul, kõva miinus kah päiksetõusul

Vaatasin kaamerast sügise materjali üle... lootuses et veel ei jääta, jätan asja ootele...

Aga kui lühike see Sepaonu kolmandal pildil olev hetk tegelikult on: https://youtu.be/4SCQ5QDfRsg

Jätsin mere see nädalavahetus vahele, pisikesest kodunirest on jälle emajõgi saanud, niiet kalad mööda metsa laiali.... üks korralik võitlus sai siiski maha peetud. Vist hooaja suurim

Käisin tiiru meres, kui siiamaani pole bambusega suurte kalade õnne veel olnud siis seekord sain maadelda korralikult. Hirm on üle läinud, ei lähe see asi katki kuigi ma teda ikka täitsa karmilt käsitlen
Igatahes oli ilus päev ja sai kuhjaga emotsiooni:
Ja amatöörid jäävad amatöörideks... ei ole selle õppimisvõimega just kõigeparemini

Nädalavahetusel Võrumaa metsades sai vahepeal ka õnged välja võetud ja et üks kala ka pildil oleks

Eile sai haugil käidud. Oli lund ja juba veidi jääd ning temperatuur oli nulli ümber. Ilm täiesti sompus. Kalad hästi passiivsed. Võtud õrnad ja paljud ei jäänud otsagi. 4 kala sai siiski paati ja ühe tõin ka koju. Kalad olid siis : 1+; 1,9; 2,3 ja 3 kg. Alamõõdulisi seekord ei kohanudki. Kõige suurema adreka pakkus suurim. Mitte just suuruse pärast, aga ta kurinahk sõitis ankru köide kinni. Tegi mitu ringi ümber köie. Paadi juurde jõudes hoidis põhja ja siis siuh paadi alt läbi. Tõin ridva ringiga teisele poole ja juba nägin ,et ankruköis võngub. Ritv käest ära ja ankur üles, seejärel nöörist kinni ja kala pinda ning turjast kinni - KÄES. Päästis see ,et selleks hetkeks kui ta köide sõitis, oli ta juba üsna väsinud.