flyfisher.ee

Täisuppuval nööril siiski rakendus olemas, paadist väga mõnus järveforelli kakkuda Lisaks leidis proua õpingute kõrvalt lõpuks aega lendõng kätte võtta ja isegi kala saadi

Päev oli täis päikest ja turbasi

Suht õudne ilm... aga 13 mai puhul punnitasin ikka sumba kuhjaga täis!

Ilm oli täna tipptopp, jõin paari tunni sees poolteistlitra vett, üsna jõuetult kiskusin mõnel kalal mokad kibedaks aga neljas punktis pidurdasin kolmel jõel ja infi sain ja kui autos kondiga istud, siis ilm polegi nii kole

Nädalavahetusel sai käidud ühel jõelõigul, mis on kuidagi eriti südame lähedane. Samas jõuan sinna heal juhul paar korda aastas. Kuna ilmad on kuumad olnud, lootsin midagi pinnas näha. Nägingi, aga kõik kalad sain siiski uppuvaga. Klinkhammerit, kevikut sai ujutatud. Enamus kalu tuli samasuguse musta wollyga nagu Andri sidus (Madise postitatud pildil), aga minul oli ka kuul ees. Päeva ilusaim kala on pildil. Üks korralik "papa". Oliivi karva WB-le. Üle pika aja värises käsi ka veidi Edu!

Mulle täiesti võõras jõgi oli, püüdsin suure emergendiga ja mohicaniga, ennem magamaminekut olid jalad natuke krambieelses seisundis, pilt ca 21.00 tehtud.

Tegin ekskursiooni üsna ebaloogilisse paika kahtlusega, et äkki pole ebaloogiline. Nähtavus kopraaukudest möödaastumiseks oli natuke vilets
Päevikut oli vägevalt.Kopraid oli vägevalt. Kaks rebast, põder, kolm kitse. Siukest kala ei leidnud, et nöör lahti arutada.

Nädalavahetusel sai tütardega maal käidud. Vanaema oli nii lahke ja hoidis neid, sest issil oli vaja kohe väga jõe äärde minna. Ei oleks oodanudki, et näen päeviku koorumist. Aga neid jagus nii vette kui õhku. Esimeses kurvis sai kohe üks kena kala ära konksutatud. Jõe äärde jõudsin kell seitse õhtul. Lisaks puterdasin veel mõned kalad ära. Edu!

Kui mõni jätab siia sellepärast pildi panemata, et äkki on kala vähe muljet avaldav, polegi poole ridva pikkune ja kahe lennukarulli jämedune, siis see on muidugi vale, kala on ilus igas suuruses. Mul endiselt üheülbalised käepealsed, kuna tundub kõige lihtsam ja valutum panna apastraat valmis, võtad kala kahvast, reeglina saab kohe aru, kas on rabeleja tüüp või mitte, kui rahulik, siis pikutab kenasti käepeal, plks ja lased käe lihtsalt allapoole vette.

Eile oli tööl veidi lühem päev. Kuigi ilm jahe ja tuuline, oli see ainuke võimalus nädala sees minna. Võtsin riski ja läksin. Tasus ära, päevikut oli täpselt nii palju, et mõned kalad pinda meelitada. Kuna lõik keeruline, siis väikseid ei püüdnudki, sest ei tahtnud putukaid kaotada. Paar 30+cm püüdsin, et tuules kätt harjutada. Seda konkreetset kala püüdsin täpselt tund aega. Käis korra pinnas - oli aru saada, et pole kõige pisem.. Jäin ootama. 15 minuti pärast käis uuesti, aga hoopis teises nurgas...jälle vaikus...KRT, kas tõesti nägi mind...? Ei...jälle pinnas, aga nüüd ainult mõni meeter minust. Kurja, mida teha...Võtsin vaikselt nööri valmis ja putuka näpu vahele. Mõtlesin, et kui veel näitab, siis heidan sinna kohe...mis mul muud üle jäi. Aeg venis ja siis lõpuks õrn rõngas veepeal. HEIDE ja putukas kukkus õigesse kohta....ei midagi - uuesti ja siis nägin, kuidas kuskilt tulid lõuad ja putukas võeti ära...tants võis alata.. Oli ka viimane aeg, sest temperatuur langes 10le kraadile ja tuule käes hakkas jube külm. Jõgi suri samuti välja, aga sellel polnud enam tähtsustki. Sest emotsioonid olid käes. Üks veidi teistmoodi pilt ka vahelduseks