Väike päeviku ja perepuhkus on nüüd läbi, homme vaja korra tööl käia siis vaatab edasi kas on veel palaviku tundemärke või saab hakata rahulikumalt võtma
Päeviku hooaeg on algas see aasta varakult, kuna olid ju saunailmad ja pidev lootus "kohekohe peab ju hakkama!" Kimpsiga kordamööda uhtusime sadu kilomeetreid maha, et üksteisele raporteerida "et ikka ei toimu veel". Kuid see käib päevikupalaviku juurde ja siis kui see lõpuks pihta hakkas, loksus kõik paika
Kalal käidud omajagu ja ka kala saadud piisavalt. Eelmise aasta õnnetused kollisektoris said see aasta realiseeritud, niiet hetkel ei jää midagi kripeldama. Väike väljavõte albumist:
Mis riski sa võtsid Mikk, et äkki on ja äkki pole päevikut ? Mis siis juhtub, kui äkki pole?
Eile ja üleeile oli mitme jõe peal selline lugu, et väljalend takerdus. Päevik koorus aga veepinnalt ära ei lendanud, jäigi sinna tardunult ja sõitis allavoolu ja kaladel oli topeltjõulud. Koorumine on muidugi külmalainega kõvasti vähenenud. See jääb kõigil äraarvamismänguks, et kas nüüd ongi läbi või kuskil ilma soojenedes jätkub hoogsamalt.
Mu meelest saab vähemalt nädalapäevad peale koorumise hääbumist veel kalu konksutada konkreetselt päevikuga. Eilne pimesi püütud kala pildil, umbestäpselt oli meeles, kus ta pindus, kui päevikut oli. Niimoodi pimesi püüdes konksutasin eile neli kala ära. Täpselt samamoodi võtavad nad ka peale jõe vaikseks jäämist veel 23.30 kandis, võibolla ka hiljem, a ma nägemise pärast pean siis lõpetama.
Risk oli lihtne - lõik, kus käisin on täpselt ridva laiune ja suure tuulega lageda peal on väga keeruline distantsilt jõele pihta saada. Kui suur tuul täpselt seal oli selgus alles kohapeal. Ja pidi ootama nagu suusahüppaja tornis nn rohelist lippu. Mis puudutab konkreetse päevikuga püüdmist, siis ise kasutasin klinkhammerit järjekordselt, sest karbis on eelmise hooaja jäägist alles vaid kaks päevikut - ei tahtnud neid tuulega kuhugi jätta. Samuti julgen väita, et kui kala sööma peal, töötab klinku ka.
Klinku töötab loomulikult. See hooaeg mul klinkud olnud testimisel teise häkliga, grizly asemel Barred Dark Ginger ja kas lihtsalt sellistel aegadel otsa pannud, et eriti õige aeg või töötabki see värv paremini. A see riskivärk kitsa kraaviga, ma püüan kahte kraavi ise, mu meelest putukakaotus kõige väiksem mure mul, pigem see, et viskad nii kinni pahasse kohta, et ei saa puruks tõmmatud vaikselt ja uut otsa seotud. Kõige suurem väärtus on omale püügiaeg. Kui on kalaga miskit isiklikku klaarida, siis võib seal paar tundi temaga veeta. Kui on muud plaanid ja kala on tee pealt leitud, heide läheb pekki, ma tõmban puruks, panen uue, saan pihta ja ja konksutan ta ära, lahendatud. Korralik mohican või sarnane imitatsioon pole minutiputukas aga pole ka miskit sellist, et neid ei võiks hommikukohvi või õhtutee juurde 3-4 juurde siduda. Ma teen ise talvel foamisabad valmis nõela peal, peotäie, vast 20+, siis vajadusel jube lihtne varusi täiendada.
Jõele pihtasaamiseks mul vestitaskus teine nöör, lühikese peaga XACT, mu meelest hea nöör kitsastes oludes ja tuulistes oludes, a kui enamvähem ilm, siis mu lemmik pinnakaga carron, putuka ilusasti vette panemise nöör.
Nädalavahetus käisime vähe pikemal matkal... Vanu tuttavaid kalu vaatamas ja ka uusi kante avastamas. Päevikuga tundub, et hakkab asi ühelepoole saama, midagi veel tilgub aga massi ei paista. igatahes oli põnev rändamine ja mõnele kalale sai pai tehtud. Loodetavasti ei hakka katus enam logisema ja saaks nüüd rahulikult mõne tiiru turba ja viidikaid püüdma ning siis peab tundramatkaks valmistuma hakkama
ja teise P-jõe ääres sain selle aasta esimese korraliku paduvihma
ja ju vist rohukasv ei aeglustu Jätkub seda aasadele ja vette.
Ühe jõe leidsin ekskursioonitades sellise ka, et kaldal rohi rinnuni,
vees pold midagi, vesi maas kah ja kõik minitorpeedod pidid spurtima
kaldaalustest jõe keskele
Käisin Juksil külas turbi ja säinaid karjatamas... tunne oli küll nagu Alice imedemaal, konstantne "muruniitmine" varahommikust õhtuni, kuni mehed lõpuks väsisid... turvad mitte
On ka käidud püüdmas. Kahel nädalavahetusel on olnud ilusad ilmad, et forelli püüda. Vihmane ja tuuline. Eelmine nädal õnnestus üks võõrliik saada, täna ronisin lennukaga tuule eest võpsikusse. Seal oli täitsa mõnus, välja arvata see ,et puud metsas ragisesid. [/attachment]
Vastupidiselt Mikule ei läinud mina kergema vastupanu teed vaid läksin lageda põllupeale turvale Kui esimese 10 heitega oli käsi valge siis tegi tuju päris heaks.
Edasi oli piiiiiikk mõõnaperiood lootuses leida kasvõi üks nurgatagune kus on tuul natukene vaiksem. Lõpuks andsin alla ja hakkasin lihtsalt tuimalt püüdma... Hein kaldaääres üle pea, jões vaid mõned väiksed rohuvabad aknad. Umbes 100 heitest 2 maandus sinna kus sihtisin. Ainuke positiivne asi oli see, kalad olid võtupeal ja neid oli palju.
Igatahes endale paksu nahka kasvatasin omajagu, nii otseselt kui kaudselt...
Mis siis juhtub, kui äkki pole? 
Jätkub seda aasadele ja vette.