flyfisher.ee

Ma lugesin alustamisaastal liiga palju norra foorumit, ilusad graafikud kalade toidulauast,väga suur protsent on söögilauast sääsk, seega cdc sääsed, kõik kirbusita peale seotud. No ikka vaatad ju mis teised räägivad ja affid järgi. 102Y peal oli suht palju kirbusitta mul #17 ja #19. Nagu siin vanad foxid ennustasid, sai mul sest cdc-st suht siva siiber ja väiksest putukast iseseisvalt. Ma arvan, et põhimass pinnakatest mul #12-14. Eelmine aasta proovisin #10 ka, mingit vahet polnud, kui värv õige, imeti vaakumiga sisse. Ma pimeduses kobades ei taha vastu vaielda, et võib selline aeg olla, kui väga väikest putukat eelistab, a ma ei näe oma kogemustest mitte ühtegi vihjet, et ma peaksin nende 18-20netega jurama hakkama, ei näe siduda, ei näe vees, paha suust välja urgitseda jms.
Puhkuse ajal ei taha igasuguste probleemidega tegeleda , putukaid pesta ja kuivatada metsikult, eriti vooluveekogus ja veel kiires vahus peab kõik ujuma, seega hirv, foam, korralik kuiva hackel on materjalid. Kohapeal väga lihtne natuke uppuvamaks või madalamalt ujuvaks teha, kui vaja, a ujuvamaks sitalt ujujaid väga raske, ainult kuivata ja moosita.
Põhja poole pealt seda veel, et kuiva putuka koha pealt jaguneb leer kaheks, üks osa raiub mono, üks osa fluorot ainuõigeks. Niipalju, kui ma eelmine aasta jälgisin mängu põhjas, no midagi teha pole, fluorolipsuga näris paremini. Eestis samamoodi läksin päevikuaja kandis fluorole üle kuiva putukaga, no on väiksed erinevused, kus mono oleks parem toimetamiseks, a harjusin pikapeale ära enamvähem, ma monod viskasin auto kindakasti, ainult fluorod taskus.
A eks seda ka tuleb mõelda, et aastad pole vennad ja paar korda aastas käid, ega liiga targaks liiga kiirelt ei saa, ma arvan, et pigem on tundral igasugu üllatusi varuks

Äkki räägid lähemalt mis olukordades mono parem on kui fluro? Kavatsen ka sel aastal flurot katsetama hakata, kas läbimõõdult panen samad mõõdud taskusse mis monoga välja kujunenud on (.15 .18 .20) ?

Ma siin mõtlesin , et mis krdi putukad need mono ja fluro on ? Ma ei tea , pange pilte neist , saab maakas ka teada . Võib-olla veel tegijad putukad

Oleks nüüd aega veeäärde jõuda ... TMC nr.6

T.H , vaata otu plaanib sinna täiesti salajasse kohta kahe silla vahel kalale minna .... Äkki peaks minema suuremad ruttu ära korjama ?....kadedad nagu me oleme.....

Mitte ainult kadedad, vaid ka edevad ja kui vaatan milliste putukatega otu jõeäärde plaanib minna, siis tühja sest kadedusest,mingu aga. Et jõeäärde sättimisega kiire hakkaks, siis siin minu kadumaläinud pilt, kus poisil mustadi #1 lõhekonks hambus. Teine pilt siis sellest fantaasiast, mis samuti foorumist oli kadunud.

Mul olid siin veed küllalt madalad ja selged , käsi võttis nagu automaatselt putukakarbist karbikonksul putuka . Lõheputukad toimisid ka , aga suuruses 1-2 , väikest musta proovisin ka , see hakkas sipsikuid jõest korjama . Järgmine kalalkäik läti piirile algab päris kindlalt musta liidri ja tammertinseliga . Kas 0 või siis korralik saba.... variant B on yellow persch . Kui läti piiri ilma ei tule lähen kahe silla vahele , korjan otu eest vähemalt selle kõige suurema ära.

Mulle sobib, püüan hea meelega sildadele eelnevat lõiku

Pühapäeval sai putukakarbi hingede kulutamine lõpetatud peale selle putuka otsapanemist. Sobis nii forellidele kui haugile. Lõpuks nägi oluliselt nartsum välja kui pildipeal olev isend kuna selle putuka võttis endale põõsas siis sidusin asenduse karpi.

See puhta nälgas tõuk. Eelmisel oli ikka mingitki rasva kerel.