flyfisher.ee

Teada tõde,et öös on asju

Kui ümberringi on mustad murepilved aga ainus päiksekiir paistab sinu peale on ikka hea tunne küll!

Forell jube üllatunud näoga oli, kui ta tagasi vette lasin.

See pilt peaks kokku käima selle öise pildiga ... Pildistasin seda ritva ka öösel , aga ei tulnud sellest midagi välja . Klõpsasin siis päevavalgel uuesti.
Mõnikord , kui tunnen end selles tänapäeva kahlamisvarustuses nagu priimabaleriin , tõmban jalga kummikud , kaabu pähe ja ridvaks võtan Trauni ... peaaegu uue Milwardi puust rulliga (sünniaasta u.1920) , millel ei ole ei pidurit ega sidurit .... , nööriks vana hea Phoenixi siidi .......ja tekibki see tunne , et kahju on kohe jõe äärest koju minna.

Kui sa kahe võileiva määrimise vahel paned noa seljataha samblale ja uuesti võtad tagantkätt, siis võid üllatuda Saime tuttavaks
Russeflue Bibio pomonae Fabricius Hädaga võib süüa lõkke peal küpsetatud pannkooke Ma tean, et pole ilus piiluda teiste salajasi toimetusi

Pealkirjaks paneks, "pilt mis mind peaaegu kuulsaks oleks teinud",
Nimelt sai see nädalavahetus käidud vähki püüdmas ja jões mõrra juurde kahlates avastasin äkki, et vaatan tõtt 50 cm kaugusel oksal istuva jäälinnuga. Alguses ehmatusin, et mis nüüd saab, tavapärase kaelas rippuva fotoaparaadi asemel oli taskus ainult telefon. Hoidsin siis nagu kobra jäälinnuga silmsidet ja koukisin taskust välja telefoni. Panin tööle kaamera võisin linnu sihikule, peas käisid juba läbi mõtted National Geographiku esikaanest ja vajutasin nuppu.... täpselt 0,2 sekundit enne oli mu kuulsus sinise jutina kadunud ööpimedusse

Siis kui veed on soojad peab ise varajane olema.

Kalal käies puutub tihtipeale kokku ka sõjameeste ja gängiliikmete varustusega. relva värvi järgi arvan, et tegu on bloods`idega (https://www.google.ee/search?q=bloods&h ... 27&bih=834)

Laupäeval sai põhja ida pool üht forellijõge põhjalikumalt külastatud. Enda jaoks uus lõik tõi isegi ühe 47 sendise, kuid mitte see polnud sedapuhku põhiline. Nimelt kui tõesti juba pikki tunde kestnud lausvihm lõppes ja auto poole tagasi jalutasime, jäi metsaraja lähedal silma üks kummaline tegelane. Veidi kuldnokast suurem ja selline töntsakas. Katsusin natuke lähemale pääseda, et aru saada, kellega tegemist. Kuna kõik (sh peegelkaamera) peale veekindla telefoni oli suure vihma eest paberi sisse mähituna mitme kilekoti sees vesti tagataskus, siis proovisin esialgu telefoniga teda jäädvustada. Lasi isegi üllatavalt lähedale. Oli aru saada, et tal oli ka huvitav. Tundus olevat mingi kakuline. Arvestades julgust ja suurust, eeldasime, et poeg. Sain telefoniga isegi paar enam vähem arusaadavat pilti ja kuna aega polnud, siis sammusime edasi. Siis aga mõtlesin, et kui ikka kougiks peegli välja ja vaataks, kas õnnestub veidi paremat pilti saada. Minu üllatuseks ootas lind viisakalt mu asjatoimetamise ära. Kuna kaasas oli vaid stock 18-55mm objektiiv, siis pidin linnu paremaks pealesaamiseks katsuma väga lähedale ronida. Sammhaaval lähemale liikudes, tegin igal sammul pildi, kuni lõpuks oli minu kaamera temast vaid mõne meetri kaugusel. Üks hetk väsis ta siiski poseerimisest ja lahkus viisakalt.

Kodus üritasin netist pilte vaadates liiki määrata, aga kuna oma arvates pildistasin linnupoega, siis oli raske aru saada, kelle pojaga siis tegemist on. Kuskil kaku poegade pilte küll ei näinud. Enne kui jõudsin tarkadesse raamatutesse kaevuda, selgus asjatundja abil, et tegemist on tõenäoliselt värbkakuga, kes on muideks Eesti väikseim kakk. Ma olin muidugi kakuliste loetelus ka tema pilti vaadanud, kuid netis olnud piltidel nähtud puhevil ja hoopis teistsuguse kujuga värbkakku oma pildil ma iseseisvalt küll ei suutnud tuvastada. No vaadake ise: http://www.owlpages.com/image.php?image ... sserinum-5 .

Ühesõnaga pildil siis meeletu vedamine - minu ja kaamera esimene kohtumine sellise põneva tegelasega. Pildil nähtav pilk, mida alguses uudishimuks pidasin, tundub nüüd aina enam pilguna: "No mida sa ronid mulle näkku selle kaameraga? Sa näed ju, et täna pole pildistamiseks sobiv päev." Ja ma kujutan täitsa ette, mida ta tundis, olin ju ise täpselt sama läbi vettinud...

Väga ilusa pildi oled saanud! Suurust küll pildipealt raske hinnata aga kui ta nägi välja nagu suure peaga varblane siis on tõenäoliselt värbkakk. Värvid kõik sobivad ja juu siis oli raske päev ja ei ajanud peasulgi puhevile Ja on nad ka üsna julged inimeste lähedal.