flyfisher.ee

AndriPro kirjutas:AS-sist seon mõne versiooni ... Esimene sai valmis .

AS on mis või kes, Ari Savikko ?

Nimetähed lähevad kokku küll , mingit dokumentaalset tõestust mul pole . AS ise on üks kõvemaid siiaputukaid käsivarres , muuseas seotakse konksule #6.

Seda on mul nüüd raske uskuda, et siia puhul oleks üldlevinud arvamus, et #6 oleks kõige õigem konks siiale. Keegi võib kuskil ju #2/0ga ka püüda. Niipalju, kui ma soome netist siiajutte olen lugenud, on jutt ikka umbes selline,et #14-18, # 12-20, # 18-24 , mis annab mulle sellise tunde, et ma võiks kursiks võtta #14 ja väiksemad, kuni näpukesed keelduvad sidumast Graylingland pole minu jaoks küll mingi etalon või maailmanaba aga seegi pakub seda Ari Savikko siiaputukat #12. Teine putukas, mis silma on jäänud omal, on Eläkeläis-perho ehk maakeeli penskar.
Et mitte liiga palju pimeduses kobada ja natuke targemaks saada, helistasin ja muljusin nuppe ja homme hakkab minu poole rändama selline raamat, nagu mikko halonen - siikaperhoja

Arvan , et see AS #6 täitsa toimib . Siia puhul räägime ikka kahest teemast ... siig jõest ... siig järvest . Järveputukad on päris kindlasti sinna kirbusita poole kalduvad . Jõest püügil aga pole ju teab mis haruldane kui siiga saadakse kõiksetavalisema lõheputukaga , nt Tenol Boratbockast. Käsivarres Muonio , Könkämäeno kindlasti .

Küsisin ka mõnda siiaputukat . Öeldi AS , euroopa 12 , kaijakka , vartsan vaalea .....ja ülejäänutega võib ka püüda.

Mu meelest on need kaks eri asja - 1.muuseas seotakse konksule #6 2. Arvan , et see AS #6 täitsa toimib
Ma ei kahtlegi, et suure konksuga on võimalik saada aga kui as-i nn leiutaja as ise väidab, et kuna ta püüab suuuure konksuga ja tal on õnnestunud ka #10ga saada , kuid peab enda jaoks optimaalseks #12 nii jões kui järves ja nagu ma aru olen saanud, siis teda huvitavad ainult suuured kalad, siis ma kogemusteta tavatropina , kelle peas on mõte lihtsalt siiga püüda ja aru saada, kuidas seda edukalt harjuste vahelt teha, siis ma kaldun ikka sinna väiksema numbri poole.
Mina usun, et paljude putukatega on võimalik saada. Kanerva 2012 perhokalastus raamatus on esitletud kolme, as, elakeläinen ja lentomurkku, selles tellitud haloneni raamatus, mis keskendubki siiaputukatele, on 100 lehte, arvan, et peale selle ja tolle on veel miljon maakat, kes tõmbavad põhjas seda siiga ükskõikmillega või siis äärmisel juhul sellega, mida pole netis ega raamatutes.

Sepp , sa oled õigel teel ... Teadmised asjadest tuleb välja uurida . Järgmine lugu on osata neid teadmisi vee ääres kasutada. Siis maksab üks vihje sada korda rohkem kui üks raamat . Raiska aega õppimisele , mitte õpetamisele.....

Mina teen nii ... uurin , püüan ... kui on mingi kogemus katsun välja õngitseda mõned vihjed...püüan uuesti . Kui vahepeal tekib niisugune tunne , et olen ilgelt kõva mees lendõngitsemises , siis istun jõe ääres maha , panen tubaka põlema ja ütlen endale .... et nii kõvasid mehi on hiinas 500 miljonit , igaüks oma lombi peal...

Tuli sihuke mõte , et pikemale striimerikonksule , lühema kehaga , no nats speyd meenutav ... Saab proovida kuidas kala kinni püsib , kuidas vees ujub, jne... Kui vähegi toimib tuleb Koivale üks pihutäis suveks siduda.

AndriPro kirjutas: Tuli sihuke mõte , et pikemale striimerikonksule , lühema kehaga , no nats speyd meenutav ... Saab proovida kuidas kala kinni püsib , kuidas vees ujub, jne... Kui vähegi toimib tuleb Koivale üks pihutäis suveks siduda.

A miks Sa neid kohe spey konksule ei seo vaid sihukese poolratsiga tegeled?