flyfisher.ee

Tänud juhiste eest Andri, ootan ühte postisaadetist, siis saan sidumismudru juurde ja proovin järele nokitseda. Eile õhtul ka paar tk tegin, viskan õhtul äkki ka pildi...

Perhokalastajat, net-st leidus selline hea neljane rida algajatele, aga tundus, et seal on meile kõigile midagi vaadata:

esimene osa: http://thefeatherbender.wordpress.com/2 ... g-started/

teine osa: http://thefeatherbender.wordpress.com/2 ... ip-finish/

kolmas osa: http://thefeatherbender.wordpress.com/2 ... ial-world/

neljas osa: http://thefeatherbender.wordpress.com/2 ... ple-nymph/

Jah , tuutu , sain järjekordselt teada , et alustan valesti ja sõlmetegijat ei kasuta , edasi ei julge vaadatagi ....... ja vana hobuse ümberõpetamisega on asjad ka nagu on.... tuleb vististi elu lõpuni valesti seotud putukatega püüda .

Heh, Andri, ega ma tahtki sind ümber kasvatada. Ma isegi kasvan sigaraskelt ümber. Kui üldse kasvan. Vaata seda sepaonugi. Niikui jonnipunn pressib ise teha...eks sa kasvata teda. No on väänik...Ma lihtsalt mõtlesin, et kellelgi võib sest pisut kasu ja abi olla. Olen sidunud sõlmetegijaga alul isegi, siis ühel ajal pold võtta, sundolukorras tegi näpu vahel ja nüüd teen, kuidas juhtub. Kui sõlmetegija käepärast, teen sellega, kui risu alt ei leia, siis näppudega, aga mitte üks kord pole tegemata jäänd...
Ja mis loom see õigesti seotud putukas on? Mul on siis rääkida üks pisuke lugu putukasidumisest...Kunagi nooremana läksime Feskoga Soome meistrivõistlustele. Olime jubedalt indu täis. Mina olin siis veel tätsa käpard, aga Sergei oli tegija. Ma võistlusest osa ei võtt, olin rohkem moraalne tugi...Ootused olid kõrgel, uskusin, et Fesko vähemalt viie parima sisse mahub...muffigi, koht oli, kui nüüd õigesti mäletan, vist 19-nes. Ei saand alul pihta, mis viltu sai minna, kui tema putukaid vaatad, tundusid jube super...Sai hiljem Petteri Surakkaga räägitud, see vaatas putukaid ja ütles, et lihtsalt mõõdud(mittasuhteet) on paigast ära. Sellistel võistlustel on äärmiselt tähtis, kui palju tiib ulatub üle konksu põlve, kui pikk on "häkl" jne. Surakka vandus, ja lubas Feskole kinkida "Perhokalastaja ABC"...sellised naljad siis. Täna, ma arvan, Fesko selliste asjadega mööda ei paneks. Ta, raip, on õppimisvõimeline küll. Mis siis, et on ka juurikas, niikui te kõik siinolijad.
Aga tahtsin öelda, et kalastusputukate juures pole need mõõdud eriti tähtsad. No tuli tiib sentimeeter pikem...no keda kotib? Peaasi ju, et püüab.

Jaaa... sepaonu on hea vaadata ... ei ole palju aega tagasi , kui ise panin mootarsae käest ja hakkasin 20-se konksu peale "lätlast" siduma. Nüüd on hea vaadata kuidas mees pani kuvalda käest ja seob klinkusid....

Kogu selle õpetuse juures ongi kõige halvem lugu see , et õpetatakse tavaliselt nende "võistlusputukate" sidumist , kalastusputukas on hoopis midagi muud. Mine anna mõnele saami lõheküttile putukas , mille sidumine on lõpetatud sõlmega , siis saad niisugust juttu kuulda , et vähe ei ole .... (õnneks saami keeles) Ja siis veel need mõõdud .... Kalastusputukate juures on kõige täpsemad mõõdud : rohkem-vähem , õhem-paksem, pikem-lühem. Täpsemaid mõõte pole olemas. Kuna endal juhtus nii , et koos sidumise algusega tuli huvi lõheputuka vastu , just selle kalastusputuka vastu , siis ei ole aegagi olnud süveneda ega vaadata neid neid sidumisvideoid ...... Niipalju kui olen vaadanud , siis kalastusputukatega ei ole seal küll midagi pistmist. (vähemalt lõheputukate osas) . Kuigi jah .... püütakse ju klassikaliste lõheputukatega ja torudega ja millega iganes...... Üks saami vanamees ütles mulle kunagi , kui üritas seda sidumise nõksu selgeks teha umbes nii : Vaata poja , klassikaliste lõheputukate sidumises peetakse võistlusi ..... see on nagu sport..... aga meie sinuga seome lõheputukaid , see on kunst või oleks õigem öelda rahvakunst. See on see , mis talletub ja kunagi räägitakse sellest kui kultuurist.....

Ma tean vastust sellele küsimusele, mis on õige putukas, see, mis sinu käes kala toob. Paraleeli võib tõmmata muu kalavärgiga ka ja samamoodi rõhutada seda sinu käes(no võib ka juurde mainida seda, et püüab see, mis rohkem ujumisaega saab), mis on põhjendatud mitme asjaga, usk loomulikult, kui putukasse ei usu, siis ta ujumisaega ei saa või saab vähe, igaühe käes ei püüa, ma jigides orjenteerun ja püüan palju nendega koha, mismoodi saab olla vahe, standardsilikoonijunn, no ei püüa sama värv kõigi käes.
Mind teiste ilusate putukate vahtimine edasi ei vii, ikka ise maadlen, võib muidugi klippe vaadata, mida ma ka teen loomulikult, a kui ma vaatan ütleme viie sama putuka sidumist viies eri versioonis, kelledest ma mitte kedagi ei tunne ka, võibolla osav siduja, kes kalal ei käi, võibolla käib, a teisepool maakera, mis ma siin ikka üritan sada prossa kellegi putuka koopiat teha, teen laias laastus nagu tehakse, välja kukub nagu kukub. Sidumise kohta võib kohe kommenteerida, kui putuk valmis, a kas ta murdja või luuserputuk kellegi käes, seda peab ikka järgi proovima.
tegin ühe volli prooviks

See tegija putukas.... On juba küll ja küll neid juhuseid olnud , kui seon ühte ja sama putukat nt. 3 tükki. Jõe ääres aga ... kala ühte neist võtab , see näritakse sõna otseses mõttes ribadeks , teisi kahte ei taha. Olen luubi all neid vaadanud ja karvu /sulgi lugenud , et milles asi , no on krt küll ühesugused.... aga kala eelistab ikkagi ainult ühte neist. Siiamaani võib ainult oletada , et määravad on lisaks ühte moodi sidumisele veel mingid jõud.... kuidas ujub , vees püsib , usk putukasse kui soovite....

Sepaonu wolly`t vaadates.... Oli mul üks wolly... küllalt sarnane sellel pildil olevale... forellid sõid ja turvad ja eriti tahtsid ahvenad... konks oli Mustadi R74 #6 ,muu enam- vähem sama kui pildil , aga kuulpea taha oli kaelahäkliks seotud 1 keere pikema karvaga häklisulge.(sulekarvad ulatusid sabani) Ah-jaa värviks oli roheline (green , mitte olive)

Sidujatest mõni sõna.... Seal põhjas kõvemad sidujad käivad ise kalal palju käivad, aga igal mehel on jõe (jõgede ) ääres oma testijate brigaad. Kui tead neid mehi , siis tead ka seda , et nende meeste kommentaar putuka kohta ei ole pelgalt ühe mehe arvamus....Foorumites võtavad nad sõna harva , tavaliselt siis , kui on vaja ära lõpetada mõni pikaleveninud "jahumine".

See sepaonu putuk. Selline peaks ikka karbis olema. Mul omal mitmes toonis. Esimest korda sain sellega kogemuse Soomes Kattilakosel. Terve jõelõigu katkusime vist puhtaks. Tulid välja sisselastud vikrid ja kohalik jõekas. Proovisime muud ka, aga korralikult sõi aint seda. Ja just oliiv.
Kunagi ostsin Markku Autiolt peotäie valatud volframpeadega konkse. Sel peal on raskuskese nii, et keerab konksu üles, nii vähenevad põhjajäämised. Karvad panin ise külge. Ja töötab kui kurat.