Tegelikult olen ma päris tublisti katsetanud nymfidega, esimese seeria tegin kirurgikindamaterjalist, mis on piimjas läbipaistev latex, mu meelest selles mõttes fantastiline materjal, et alus kumab läbi ja toonida saab pealt ja alt, kuna on väga õhuke materjal, siis mingit ribilisust sisuliselt ei jää. See aluse, vahekihi ja kattega mängimisest, toonimisest saavutatav läbikumamine ja ruumilisus on lummav, mulle meeldib sellega mängida. Teise seeria tegin tavalisest body glas/strech jms maakeeli o ja D ristlõikega venivast kummist, saab peaaegu samu asju teha, a ikkagi olemus alusest sõltub, paned puhtalt konksule, üks olemus, paned aluse, mis võib olla niit, markerdatud niit, tinsel jamisiganes, teine olemus.
Selle koduperenaise kinda lateksiga läbikumavus puudub, üllatavalt tugev materjal, ribilisus väga efektne, keerdkeerult panek väga lihtne, toonida väga lihtne markeriga.Kõigi toonimistega lihtne trikikene putuka juures on, et markerdad, tahad külgi heledamaks jätta, siis vead näpuga üle, oluliselt lihtsam, kui proovida eri koguseid peale kanda. Mu meelest kõigi kindamaterjalide tükeldamise ainuõige probleemivaba valem on plastalus, metalljoonlaud, vaibanuga, mitte higi-veri-käärid.
Thoraksi osas olen ma kahtleval seisukohal materjalide osas, võimalusi palju, hüljes, jänes, cdc dubbing, suure tõenäosusega mingi masskala, nagu särg vms lihtsalt kulub ära putukas, mis muidugi ei tähenda, et edasi ei näriks ilma jalgadetta putukaid
Enamuse olen lihtsalt niidimähisega pannud ja osad pealtpoolt bugbondiga teinud.
Järgmise nädala teise poole veedan iiumaal ja testin erinevaid putukaid, vaatan, kas mingi tarkuseterakeseni jõuan putukate osas, niivõrdkuivõrd üldse saab siirdekala puhul mingeid järeldusi teha ja kas üldse on vaja teha ja kas selle tarkuse võib riiulisse panna peale kaladekevadkeppi, rahunevad, siis uued trendid.
Krt mul jube kahju, et keilas turba pole(ja tänan sind vanajumal, et viidikat pole), mul lähimad turvvakohad pärnu keskjooks, kasari harud osad keskjooks, mõnes üleval ka, kohe kummitab see turva puudumine, too või ise sisse, kasvagu kollideks, söögu särjeräbu vähemaks. Eriti kummitab eelmise kevade üks koht, kus turb lahmis süüa ja ma jõuetuna konstanteerisin, et see on see 5m alatu seadus, alati jääb 5m puudu
, a see aasta laksan sinna välja putuka, olen harjutanud ja nööride valik ka parem.
Kui suure konksu peale sa andri julgeks siduda sellise tõugu turvale, võid mind vähe juhendada. Ma limukapüügil olen enne kude ajal proovinud sellist asja, et megakirptirk, pakun #6 konksul ja kärbest silmini täisaetud klomp ja vähe kõrgemalt püük, siis sööda suuruse pärast ja selle pärast et muu valge räbu nii meelsasti üles ei tõuse olen turbasi saanud ja muud valget vältinud. Alla vast jõuab turb ja säinas korraliku miniviineri kugistada, ma suurte ninasarvikutõukudega püüdnud säinast palju.