flyfisher.ee

Ma tänan, tuutu

Oh jah, august, üks ütlemata kapriisne kuu üldse, ka paari päeva ei suuda ette ennustada, mida taevast antakse ja kas üldse antakse.
Rootsi lapimaa on nii ilmatuma pikk, algab kuskilt keskpaigast ehk Strömsundist pihta ja lõppeb Norra-Soome ääres. Kas Sul on plaan tehtud, mis piirkonna ette võtad? Suur vahe, kas sätid ennast Tornio, Kalixi suuruse jõe kesk-, alamjooksule või vaatad mägede poole, oled lõunas, keskpaigas või põhjas.
Aga jah, augusti alguseks seoks juba täna, ilma jõge/kohta teadmata, TKK lipsu külge, sääsenümfid oleks käepärast.
Kui „ryssa“ tuleb siis peab olemas mustal putukal paar karva punast küljes. See võlub neid ujuvaid peekoneid palju rohkem kui lihtsalt must. Jarlo, kui halva ilmaga pinnakaid ei võta siis lähevad käiku nümfid või näiteks väikese Coachmaniga olen mitmeid vihmapäevi rõõmsalt veetnud.
Harjus on nii ahne kala, et tema juba päeva söömata vastu ei pea.

Sepa – kui Sa oma kivirägus pole tiivulisi kohanud, kas siis kala oled pinnas tegutsemas näinud või käib kogu elu põhja mööda?

Birgiti ämbri olen ise norras läbi teinud, küsisin peale ühte lauset, et tolle kalastusbaasi boss on Terje, et ahah, kummaline, naine kalastusbaasi peab, et kas on suured tissid. Tegelt norras tavaline mehenimi.
Misasjast tolle ryssa ära tunneb, minujaoks ühed sääsed kõik.
26.48 panin pausi, sääsemeri
http://www.youtube.com/watch?v=7eS6Osfd ... el&list=UL
Misasi on TTK ?
Kivirägus lendamas pole mitte kunagi midagi näinud. Suvi on sealkandis poolest juulist poole augustini, masendavalt arctiline ja ettearvamatu kliima. Kohalik nali on mis suvi, aa, no ma ei märganud, äkki olin pelleris sellel ajal. Ookeani lähedus on vist tegelikult põhjus, et seal midagi ei lenda.
Pinnast toitub küll. Diletandina küsisin tightline onu käest, et mida ta sööb, sain vastuseks mingis arengufaasis putuk pinnakihis, andis mulle ka miskeid putukaid selle jutu peale aga selle aasta viskekorgiga püügi lõpus ei osanud ma mitte mingit kokkuvõtet teha, igat asja laias skaalas näris ja õnnelikuks ma selle viskekorgiga ei saanud. Ükskord kodujuures rääkisin ühs oma sõbra sõbraga, uuris kalasaake, jutujätkuks näitasin putukakarpi, ütles kõik jama, sul on vaja seda xxxxx praegu, nime muidugi unustasin, a saan selle jaanuaris välja uurida sõbra kaudu.

Krtküll, no ei ole nii....

Ryssa on selline http://www.sportfiskarna.se/Portals/0/B ... seflue.jpg Tuuled toovad koos kuumalainega Venemaalt, selle järgi saab väheke ennustada, kas oht on olemas. TKK on selline http://www.rackelhanen.se/swe/1356.htm – imiteerib paarituvaid sääselisi.

Kui kala pinnas käib siis järelikult kivirägus ikka putukaid on, lennuvõimelised põgenevad ehk ookeani tuulte eest parematele jahimaadele. Tightline onu andis Sulle õige vastuse, nüüd tuleb lahendus leida. Teed asja jube põnevaks, mine või ise suvel vaatama Mõte liigub buzzerite suunas http://bit.ly/TEXtJK
Mida arvate?

Birgit , need rootsi versioonid tekitavad pisut segadust . Mõtlesin ka , et mida krdi TKK , tegelikult tuttav , mina ütlen selle kohta hässakas. Buzzerid on sihukesed imelikud putukad , ei ole mina aru saanud , millal nad toimivad. Samas on nad siin kala andnud ja lätis ja soome lappis. Igaljuhul tasub tegeleda..
Endal on plaan ühe matsuga siit Karesuandosse , seal on juba kõik käe jala juures . Põruta Kiruna poole , või suurt jõge pidi Övertorneo poole , Võib ka Kilpisjärvele või Altasse , või koguni Karasjohka - Karigasnieme suunas. Koha peal näha , mis olud on ja mis ilmad tulemas. Kui tee on korras võib ka Enontekios ära käia. Ah , eks näis...

See TKK või siis hässakas on minul siin eestis küll suht viletsa toimimisega. Suure " nõidumisega" olen ikka midagi saanud....

Ma küsiks, et mis Jarlo plaan on, kahekäelise jutu põhjal saan aru, et lõheteema, samas harjusejutt, sama reisiga mitu asja, kaks eraldi reisi? Mis ajal ja kuhu rajooni?
Andri jutus nii palju kohanimesi , mis teema, mida püüdma lähed?
Mul omal selline plaan 2013. Pooles mais puhas merikamats põhja norras, kaldalt ja perserõngaga. Valikus kaks rajooni, Lyngen ja syltefjord. Putukavärgist arvan aru saavat.
Jaanipäevanädalalal mul ookeanipüük, selle raames proovin merikat uuesti niipalju, kui jõuan.
Oleneb kuidas aasta kujuneb(loodan et mitte selline sajune, nagu eelmine)alates juuli lõpust kuni poolde augustini valin ühe aja ja kõnnin kivirägus ja narrin paaliaid ja nemad narrivad mind. Paaliaputukate asi pole selge, a tundub, et siiski loogika olemas, loodan hakkama saada. Sama reisi käigus 0-5 lõhepüügipäeva syltefjordelva peal. Mul pole isegi aimu, mis kohast või mis pidi võiks alustada lõheputukate uurimist. Ralf Maega olen rääkinud, ta Varangeri lõuna ja idakaldas käinud, Syltefjord sama ps põhjas, putukakarpi ka vaatasin, kas võtta see eeskujuks või alustada kuskilt mujalt. Lõhe puhul jões pole ju mõtet vaadata, mis õhus lendab või kiviall elab, minu jaoks müstika.

Kohanimede järgi võiks arvata, et Andri läheb murakale

Nende nimedega on jah, igasugust jama...

Birgit , mõnes mõttes on sul isegi õigus. Maainimesena ja metsamehena saan ma kodus igapäevaselt kätte annuse looduse ilust ja rahust , kalal käin krt teab kui palju , ei viitsi enam ei kordi ei kalu lugeda. Reisidel sinna põhja ei ole mul eesmärk minna kalale , vaid tahan osa saada kõigest mis seal on. Kolan külapidudel , veedan aega sealsete putukasidujatega , väga huvitavad sealsed püügiriistad , muidugi mitte poest ostetud , käsitöö jne... jne.. . Marju korjama ei sunni mind seal mingi jõuga , seda ei viitsi ma koduski teha . Tavaliselt kiman kuhugi sinna paigale ja siis uurin , kus mis kala parasjagu liigub .
Karesuandos katsun kindlasti käia sepaonu konkurentide juures http://shop.textalk.se/fi/artgrp.php?id=5583&grp=112219 . Mu praegune nuga , mis vööl ripub, on saadud Muonio äärest , andsin paar putukat ja vastu sain noa. Ennem kui sealt nuga soetama hakkan peaks muidugi sepaonu omad üle vaatama.
Sellepärast eelistangi omapäi käia seal , enamusel on ikka eesmärgiks kalastamine ja rahu nautimine.