flyfisher.ee

Selle kala praadisime, kuna see sai välja võetud inspektori silme all (kes ei uskunud, et sellist kala üldse seal jões leidub) ja gorbasid seal tagasi lasta ei tohi. Hoiatati, et kala külmutada ei saa ja tuleb kohe ära süüa, kui söögisoov on. Nii tegimegi - samal õhtul läks kala pannile ja kuna värskelt jõkke tulnud kala on veel kena roosa lihaga, siis maitses enamvähem nagu päris lõhe.

Slovakkias pole asi sugugi nii lihtne nagu arvasin. Pika jobutamise peale 2.3 vikerforell kahvas. Aga eks täpsemalt siis kui tagasi, üks püügipäev veel ees

Slovakkias käidud ja kindel värk, järgmine aasta lähen uuesti.

Niikui slovakkiasse jõudsime saabus sms Joe-lt (slovakk/iirlane kellega netikaudu kusagilt ühenduse sain), "bad news next 2-4 days fishing impossible, too much water in the rivers". Mis siis tähendas seda, et täpselt niikauaks kuni plaanisime jääda, saab kalapüük väga raske olema. See oli üllatav kuna poola piiri ültades oli pilt selline:



Mägedesse jõudes saime aru, miks Joe sellise sõnumi saatis, vihmasajud olid nii tugevad, et üle 20km tunnis sõita polnud võimalik. Kojamehed ei suutnud vett klaasi pealt ära pühkida ja kuum asfalt oli muutunud kärestikuliseks jõeks.



Siis oli selge ka see, et mingit telkimist tõenäoliselt ei tule, sellise vihma kätte telkima jääda ei tahaks. Algselt oli plaanis vähemalt pooled ööd looduses viibida. See oli järgmine löök munadesse, kuna rahalised vahendid olid selleks ürituseks väga piiratud.
Esimene peatus Slovakkias oli Namevosto linnas, kus pidime netituttavaga Joe-ga kokku saama. Kuna kokkusaamine ei õnnestunud olime omapead ja kaarti uurides otsustasime sõita linna nimega Ruzomberok, et siis sinna mõneks päevaks elamine leida.
Ruzomberok on strateegiliselt hea asukohaga, parimad jõed asuvad ümberringi ja läbi linna jookseb kiirtee, seega vähem aega kulub püügipaika sõitmiseks. Majutuse infot saime kesklinna infopunktist, pakuti välja variant 10 euri öö per kärss.
Tundus kahtlane, eriti arvestades, et majutus oli kesklinnas, infopunkti kõrval, slovakkia suurima jõe Vah-i ääres (üks põhilisi jõgesid mida kavatsesime püüda). Majutus oli aga väga korralik, saime 40 euri eest kahepeale kaheks päevaks nelja voodiga toa, kus sees külmik, telekas, veekeetja, diivan jms nänn. Tuba oli etem kui maikuus külastatud 4 tärni hotell Tenerifel.
Lisaks asus Ruzomebokis kalapood nimega "Thymallus" (http://www.thymallus.com), kust sai osta kalastuslitsentsi Vah-i jõele.





Järgmisel hommikul kell 8.30 olime kalastuspoe uksetaga, et kalastuslitsentsi ostma minna. Kaupmees inglise keelt eriti ei osanud, meie ei osanud vene ega slovakkia keelt. Paberkaardi, viipekeele ja vene-inglise keelte segu kasutades selgus, et ainuke püütav koht kus suuremat kala on, ongi Vah-i jõe C&R lõik Ivachnova silla ja Besenova veehoidla vahel. Lõigu pikkus on ca 4km. Ülejäänud jõgedes ja Vahi teistes lõikudes on vett liiga palju ja vool liiga kiire.
Kalastuslube tuli osta kaks, nn State license ja River Licence. Kalastusluba maksis 1.5 euri nädal, jõepilet üheks päevaks 17 euri. Kaupees oskas niipalju veel nõu anda, et püüda tuli suurte ja väga raskete nümfidega. Äärmisel juhul raske striimeriga.
Poel oli parasjagu käsil kolimine ja enamus kaua polnud väljas, seega poes väga palju ostlemist teha ei saanud, natuke sain striimerite jaoks fiibrit, popperite valmistamiseks vahtkummist peasid ja kaupmehe seotud putukaid.
Kingituseks andis kaupmees reisikaaslasest spinningumehele iseseotud leechi. Landipüüki nad eriti seal ei tolereeri.
Jõe äärde jõudes oli spinnamehel esimese viskega kontakt 50+ kalaga. Minul esimene kala 3-4 minutiga otsas, jõekas umbes 30cm, putukas must wooly bugger. Algus oli paljulubav
Reaalsus oli aga see, et pärast esimesi kontakte saabus vaikus. Mõned üksikud tõnksud ja järgiujumised. Vett oli kuradi palju ja vool meeletu tugev, kaldast meetri kauguselt edasi kahlata tundus ulme. Arutasime ka seda, kas sellises voolus üldse kala on. Nägime vaid ühte lennukameest, kohaliku asjatundjat keda me ei näinud kordagi kala veest välja võtmas. Otsustasime, et kala selles lõigus praegu lihtsalt väga vähe ja raske üles leida. (Tagantjärgi tean öelda, et tegelikult oli ja mitte vähe, me lihtsalt ei osanud teda välja meelitada.) Kuna veetasemed muutuvad seal kiiresti, siis otsustasime mõneks ajaks hotelli keha kinnitama minna, ehk on õhtul vett vähem. Tagasiteel hotelli ei pannud sõber tähele linna ala märki, mis asus veidra kohapeal, täpselt peale kiirtee silti tuli asula märk Saime politsei käest trahvi, 140 euri mis tuli maksta kohapeal sulas. Kuna sula meil niipalju ei olnud siis sõitsime politsei autole järgi, esimese pangaautomaadi juurde ja politsei korralduse peale võtsime siis puuduoleva summa masinast välja. Nii see asi seal slovakkias käib.
Paraku oli kalapüügiga õhtul lugu hoopis vastupidine, õhtuks lasti paisust veel rohkem ja sogasemat vett alla, seega püük tundus täiesti lootusetu. Kahepeale õnnestus veel välja meelitada kaks väikest forelli, haug ja hunnik imepisikesi ahvenaid. Lisaks asus see lõik meie mõistes linnastatud alal, ümberringi inimesed, majad, autode ja rongide müra. Polnud just see mida slovakkiasse sõites ootasime. Kokkuvõtteks oli esimene püügipäev oli üpris suur pettumus.





Teise püügipäeva otsustasime teha jõel nimega Bela. Ilus mägioja, ülipuhta veega kus normaalse veetaseme juures enamasti tehakse sigth fishing-ut - ehk siis püütakse kala kellega on visuaalne kontakt.
Kalastuslitsentsi sellele jõele saab osta hotellist nimega "Hotel Borovia Sihot", asub Liptovsky Hradok linna külje all. Soovisin minna enne thymallusest läbi, et Bela jõe kohta natuke infot saada. Paarimees arvas, et küll hotellis ka teavad.
Reaalsus oli jällegi natuke teine. Ainuke mis meile hotellis osati öelda: "This licence, fishing all bela river, 17 euros". Nojah, läksime siis seda väikest mägioja vaatama.
Sõitsime jõe keskjooksule, silla pealt veetaset uurima. Kohe sai selgeks, et mägiojast on asi kaguel, vool väga tugev ja vett püügiks liiga palju. Sõitsime kõrgemale, niikaugele kui autoga minna sai. Kuid jõgi tundus meile ka ülemjooksul mitte püütav.
Otsustasime sõita tagasi linna kalastuspoodi, et natke jõe kohta infot saada, sõitsime linna nimega Liptovsky Mikulas. Saime kalapoest teada lõigud mida hetkel kannatab püüda ja jõe äärde tagasi. Koheselt sain jälle väikse L30 forelli, paar tonksu ja lõpuks ka korralikum litakas. Proovisin haakida aga midagi otsa ei jäänud. Heitsin uuesti, kuidagi kergelt lendas, putukas oli otsast ära rebitud. Mul läks tuju heaks, adrenaliin oli veres tunda aga spinnamehel oli selleks ajaks juba siiber, kuna tal ei õnnestunud ühtegi kontakti saada. Seljatagant pressisid peale äiksepilved ja otsustasime lõunale minna, et õhtul teist lõiku proovida.
Teises lõigus õnnetus vaid paar pisikest forellitatti otsa meelitada, spinnamehel null kontakti. Päris nõutud olime. Polnud ühtegi teist kalameest ka, kelle käest nõu küsida. Jõgi ise oli maaliline, juba ainult selle jõe pärast läheks Slovakkiasse tagasi.











Kolmas püügipäev oli laupäevane päev, netist veeseisu vaadates oli asi veel hullemaks läinud, veetasemed veel tõusnud. Hea uudis oli aga see, et kalastuspoe uksetaga oli järjekord. Poest saime infot, et ainuke lõik kuhu minna on ikkagi Vahi jõgi, sama lõik mida esimesel päeval püüdsime. Kohalikud ostsid mingeid 4 grammiseid tinasid, millel olid konksud küljes. Välja nägid nagu puruvanad. Kaupmees seletas siis ära kuidas kohalikud kalamehed püüavad, konksuga 4g kaaluv tina pannakse tippeti lõppu raskuseks ülespoole kaks rasket nümfi. Tundus ulme aga neid tinasid ma 4tk ostsin. Keskpäevaks olime jõe ääres ja pilt oli meeldiv, kuigi vett oli rohkem, oli veepind rahulikum. Sidusin selle 4g raskustinaga rakenduse kokku ja hakkasin seda loopima. Täielik hullumeelsus isegi kaheksase nööriga. Rebisin tina küljest ära ja panin kolm kõige raskemat nümfi. Peale väikeste ahvenate ei õnnestunud veest midagi välja meelitada. Siis ilmusid välja kohalikud kalamehed kes seda tinaraskuse tehnikat kasutasid, välja nägi tegevus umbes nagu "czech nymphing", heitenööri oli väljas umbes meeter, püük käis ridvapitsi alt, väliskurvis kus vool kõige tugevam oli. Mina loopisin seda asja sisekurvis 15+ meetri kaugusele. Hea, et kedagi ära ei tapnud sellega.
Ei saanud selle tinajunniga keegi mitte midagi, vähemalt selles lõigus kus meie olime. Liikusime ülesvoolu, järgmisesse püügipaika. Seal ootasid meid ees kaks poolakat, lõbusad mehed, rääkisid inglise keelt ja jõge olid varem palju püüdnud.
Rääkisid meile lugusid kuidas mõned nädalad tagasi said mõlemad sama kohapealt ligi 50 kala, kõik olid üle kilo kalad, kahekiloseid olevat olnud iga kolmas.
Poolakad ronisid nabani vette, keset kõige kiiremat kohta. Vaatasin hämmingus pealt, mul oli raskusi meetri kaugusel kaldast kahtlata. Aga siis saime alles aimu kuidas ja millega seal püüdma peaks.
Ridvaklass 2-3-4, 10' ja pikemad ridvad, püük käis ridvapitsi alt, endast kuni 3 meetri kauguselt. Putukad rasked ja vähemalt 2 putukat ühe lipsu otsas. Ehk siis tsehhi ja prantsuse nümfimise tehnika, millega vaid teoorias olen tuttav.
Poolakatel mõlemal esimese viie minutiga jõe keskelt ligi 2kg kalad otsas.
Emotsioonid olid segased, sain teda kuidas seal püüda tuleks, samas polnud selleks varustust ega eelnevat kogemust. Vaikselt hakkas päev ka õhtusse jõudma, polnud mõtet 10* 5# õnge järgi minna, sest olin 4g tinapommi jaoks vaid 8# lati kaasa võtnud. Poolakad said veel paar kala ja siis saabus ka nende jaoks vaikus.
Vahepeal ilmus jõeäärsest majas välja vanamees, 70+ ja terve elu seal jõeääres elanud. Hakkas naerma poolakate jutu peale, et kala täna selles kohas vähe. Muigas ja jalutas koju, et mõne minuti pärast saiapätsiga tagasi olla.
Saia vette loopides hakkas jõgi elama, minu paarimees kes natuke allvoolu oli ehmatas ära, forellid hakkasid tal nina all vees välja hüppama, üks L35 võttis äkki ka lanti, kaldast 2m kauguselt. Tal ei olnud aimugi, et ülevat saia alla lasime.
Ühesõnaga kala oli ümberringi igalpool, saia vette loopimine pani kala toituma. Kalad hakkasid pinnast putukaid võtma, poolakal läks neli ilusat kala pinnaputukaga ära. Ma solberdasin nümfi kalda ääres, samast kohast kus nägin kahte ca 2kg kala saia järgi tõusmas. Püüdsin nagu 3m lihtkäsikaga, nümfi ridvapitsi all voolus ülevalt alla ujutades, umbes meetri kaugusel kaldast. Heitenööri oli väljas umbes pool meetrit. Lõpuks käis kauaoodatud litakas ära ja priske kala oli otsas. Nii priske, et jooksis pool rulli nöörist tühjaks ja 8# õnge tuli hoida kahe käega. 5-6minutit väsitamist ja kala oli pea ees kahvas, saba aga jäi välja, sest kahv oli selle kaha jaoks liiga väike. See kala jäi meie tripi ka ainukeseks märkimisväärseks kalaks.
Vikerforell, 2.3kg ja pakuks, et umbes 55CM. Käed värisesid ja tuju oli hea
Hiljem selgus, et fotosesioon läks pekki, väljas oli juba üpris pime ja partner peegelkaamerat kasutada sellistes tingimustes ei osanud, seega kõige suuremast kalas pildid said üpris kehvad
Hotelli jõudes saime aru, et see jääb ilmselt slovakkias viimaseks püügiks, kuna kalapood on pühapäeval kinni ja litsentsi ette osta ei mõistnud













Kuna slovakkias kõik jõed meie piirkonnas peale Vah-i olid püügikõlbmatud ja piletit Vah-i peale osta ei saanud otsutasime poola ja slovakkia piiri peal olevat Dunajec-i jõge vaatama minna. Sõitsime vales suunas ja oma viga märgates enam tagasi sõita ei viitsinud. Seega laupäev jäigi viimaseks püügipäevaks. Tagasiteel käisime poola kuulsas Unesco maailmapärandisse kuuluvas soolakaevanuduses, 135m sügavusel. Väga vinge elamus, koht kus soovitaks elu jooksul ära käia. Kõige suurem kirikusaal mis maa alla on kaevatud (110m kui ma ei eksi) tegutseb tänapäeval. Saal on umbes korvpalliväljaku suurune, 25m kõrge ja kivisse raiusid selle 3 meest kordamööda. Poolas õnnestus veel politseiga tutvuda, panime roosa tulega üle ristmiku. Küsiti 500 slotti, ehk 120 euri. Kuna sulli meil oli vaid 15 euri ja poola politseinik oli ka kalamees siis saime dokumentide vahele peidetud 15 euroga tulema



Kokkuvõtteks:
Head jõed põhja slovakkias -
Vah - Litsents Ruzomberokis asuvas kalapoes Thymallus
Bela - Litsents hotellist "Borova Sihot" Liptovsky Hradok linnas
Orava - Litsents kalapood Trestena või in Tvdosini linnas
Dunajec - litsents poola/slovakkia vana piiripukti kõrval olevas poes
Biela Orava - Litsents kalapood Trestena või in Tvdosini linnas

Veeseeisu näeb: http://www.shmu.sk

Majutus:
Slovakkias 10-20 euri per kärss
Poolas 15-25eur teeäärsed motellid

Söök ja jook:
Õlu baaris/ pubis 0.90-1.10 euri pudel (urquell, paulaner jms). Poes 40-50 senti.
Söögid ca 20-25% odavamad nii pubis kui poes.

Teekonna pikkus tuli meil 3400km.

Väga palju jäi tegemata, väga palju tegime valesti, seega on põhjust tagasi minna

Paljud on küsinud tripi kogumaksumuse kohta, pane siia ühe teksti juurde:

Autoks sõbra VW Golf 3. 1.6 mootoriga. Kütust kulus ~3.5 paaki, ehk siis ca ~260 euri. Keskmine kulu 5.5l sajale.
Mul läks pappi ~450EUR. Seal hulgas on kalastuspoest ostetud nänn, kingituseks ostetud pahn, piletid poola soolakaevandusse jms. Ühesõnaga kõik kulud kokku.
Tegelikult käiks 300euri ja nats peale per kärss ära. Käisime iga õhtu ka baaris, õlled suitsud ja krõpsud. Sõime 4-5 korda restos/mäkis/KFC-s.
Sõbral läks rohkem, trahv slovakkias 140 euri ja altkäemaks poola politseile 15 euri lisaks

Suur kokkuhoid tuleks , kui see ots ühe matsuga ära sõita. Meie maksime teeäärsetes motellides 3 korda, ca 45 euri per kärss läks puhtalt juba sinna. See kulu oleks olemata kui õigel ajal minna ja teekond ühe matsuga ära sõita. Teekond on põnev ja ühe raksuga see ots ära sõita pole probleemi, mina sõitsin kokku 250km, sõber pani ülejäänud.

Kui peale slovakkia muu ei koti siis tuleks pühapäeva keskpäeval sõitma hakata. Pühapäeva õhtuks oleks poola piiri ääres ja ööga sõidaks poola ära. Hommikuks kui slovakkias elu algab oled kohal, mine kasvõi kohe kalale. Peale autosõitu kulub voodis magamine ära, seega esimesteks päevadeks kuluks 10 eurine majutus ära. Ülejäänud päevad võib vabalt jõgede ääres telkida. Väga kaugel asustusest telkida ei soovita, mõmmikuid on seal omajagu.

tegin tuuri põhja norras.
Seekord oli matkamise ja kayakikallakuga reis, mille käigus lubati mul armulikult ka kala püüda, no mõned päevad sain ka omapäi uidata tundras.
Talvel olin usin, karbid olid putukaid täis, viimases lõpus sidusin veel oranzi kerega nelsoneid, mis olid reisi nr.1 putukad. Identseid musta kerega taheti poole vähem. Täitsa meeldis ka foamisuperpupa, strippasin ka sellega, a nelsonile see vastu ei saanud.
Kuna puhas kalareis polnud, siis ikka väga mitmes kohas niuksusin, kui ilusas kohas püüda ei saanud. Järvede peal oli priskete forellide pinnaskäimised, kes võtsid üksikuid päevikuid ja caddist. Heas mõõdus harjust sain kribumate vahele piisavalt, suuremaid mõnda mõõtsin, arvan keskmine vahemik oli 45-48cm, ühesõnaga viiekümne alla kala. Üllatuskolle ei näinud. Mul oli kaubeldud omale üks pooleteistpäevane reis ühte järvestikku, kus kollim kala olemas, a ühe äparduse tõttu jäi see kõik ära, vigastasin kätt ja poolteist päeva läks sellega sebimisele.
Ainult minu kaamerast HD on siin
https://www.youtube.com/watch?v=jJxgTCn ... pdW-_Y_ZSg
üks teine klipp mul ka üleval, mis sisult veits parem, a kahjuks rezo viletsake, kuna kolmest seebikarbisisust kokku pandud.
Lühike matkamull asub siin
http://sepikoda.ee/sisu/NSw1MjIsMTY4MCw ... rras-2014/

Olin augusti alguses paar nädalat läänenaabrite juures, pool aega kaugel inimestest mägedes ja teine pool tavapärane harjus-forell jõed.
Esimeseks pooleks valisime kaardil välja teispool polaarjoont ilusa järvjõgijärvjõgijne süsteemi välja ja lasime ennast kohale lennutada. Lund oli sellel aastal palju-palju vähem, leidus vaid 900m+ kõrgemates kohtades ja põhjakülgedel, murakaid oli meeletult, ilmad olid ilusad, korra sai äikest ja palju päikest. Kokku kuus fantastilist püügipäeva mägedes, 90% paalia, 10% forell. Sellist paaliavõttu ei oleks ka unes osanud näha aga jah, oluline oli püügiaeg ja putukavalik. Järgmisel korraks võtan kaasa karbitäie kidata konksudel putukaid, pidevast CR’ist hakkas kaladest kahju ja kõhulimiidi täitumine tegid püügiõhtud lühemaks.
Lisaks tulevad kaasa värvitu klaasiga turvaprillid, õhtuhämaruses pole polaroidist niikuinii enam kasu aga suures hämaras, vaid tunde järgi heiteid teha on küll hea nööri tunnetuse ja tehnika õppimiseks aga väheke ohtlik silmadele, eriti kui tulehoog asja põnevamaks tegi.

Kas keegi Šotimaal on käinud? Näiteks jõgi nimega Tay? - http://en.wikipedia.org/wiki/River_Tay

Birgit, kadedaks teed oma jutuga. Tahaks ise ka järgmisel hooajal sellise reisi ette võtta, räägid ehk natuke lähemalt? Mis piirkonda tasuks kaaluda? Kui palju see lennukiga/kopteriga teenus maksab? Kui suured paaliad olid?

Olen ise netist natuke uurinud Miekak´i piirkonna kohta Põhja-Rootsis, see tundub üks paalia-mekadest olevat. Soovitad sinna sõita?

Miekak on samasugune „meka“ nagu Kiruna üleval Rostojavri. Kalalikke mõlemas kolm – forell, harjus, paalia. Suur piirkond, ilus piirkond ja kala on ilus aga mulle ei sobi, sest mõlemas on harjust ja minu jaoks liiga palju inimesi, no päevas näed ikka mitut teist kalameest ja harjuse pärast ei näe ma mõtet raisata raha kopterile, harjuse püüdmiseks on paremaid kohti, no kasvõi Ahja või Koiva . Miekaki nö keskuses elamine on suhteliselt kallis, samas on kõik vajalik olemas, isegi mini-pood, saun, elamisonnid, võimalik ka paadi, mootori ja kanuu rentimine. Ma ei oska Miekaki soovitada, oleneb, mida ise tahad. Mina sinna eelnevatel põhjustel ei läheks aga võib-olla see kõik just meeldib Sulle. Miekaki ümbruses on mitu head järv-jõgi süsteemi, mis keskuse hinnakirja ei kuulu aga nö piirkonna alla kuuluvad. A la "miekak" aga mitte-meka kohti leidub alates 200km allpool polaarjoont kuni põhjatipuni välja päris mitmeid.
Rootsi suurimad paaliad asuvada aga selles järves http://www.landosjon.se/index.php/en/ need pole aga enam mägi- vaid järvepaaliad.

Kopterid viivad-toovad enam-vähem sinna kuhu näpuga kaardil näitad, no keelualasse ei viida ja kvoodiga kohtadel peab kvoodiluba enne olemas olema. Hind sõltub kaugusest, sõitjate arvust ja lisakilodest. Tasuta pagasiks on üldjuhul 20kg/inimene, lisakilod maksavad 15-20sek/kg. Pagasina olen näinud suurt ja rasket ahjuga sõjaväetelki, kanuusid, suuski, paadimootoreid, küttepuid, kastide viisi õlut, jahihooajal koerad ja relvad. Hinnad algavad ca 90eur üks ots ja reisija kuni X eur, keskmiselt võiks arvestada 200-400 eur/in edasi-tagasi. Kopterisse mahub max 5-6 reisijat, kui lisaks on pagasit palju teeb kopter kaks reisi.

Seekord rekordkala ei saanud, kõigi paaliate pikkused jäid vahemikku 35-45cm, nagu oleks ühte pesakonda püüdnud. Kala oli uskumatult ahne, tavaliselt on esimesed ahnikud just väiksemad, seepärast oligi kahju, et kidata konkse polnud kaasas, jätsime lihtsalt püügi igal õhtu-ööl pooleli.

Tänud, eks mõtlemisainet on siin kõvasti, ühelt poolt tahaks ju ka kopteriga kuhugi inimtühja paika sõita, teisalt peab siis sihtkohas suht kindel olema... mis ei ole lihtne, kui selles piirkonnas palju käinud ei ole. Mis kidadesse puutub, siis murran mina nad alati "kirurgikatega" enne püüki ära, see ei ole küll täpselt sama, mis kidata konks, aga teeb kala vabastamise palju-palju lihtsamaks.