flyfisher.ee

Sepaonu , üpriski hästi on tasakaalus Visioni Atom`i komplekt 8` #4 , seal rull kaalub 157 grammi. Eks kergematele ritvadele läheks sama kaaluga rull ka #5 või isegi #6 peale.

Birgit , kallihinnaline see ritv vaevalt on , küll aga annab välja selle rariteedi kategooria. Järelikult töökorda sättides tuleb minimaalselt lammutada , ehk rõngad korda ja uus lakk. Kuidas nii vanadele ritvadele lakk segada , seda ma oskan , mõni rõngas korda teha peaks olema köömes....
Võtsin julguse kokku ja saatsin ridva pildid soome tarkadele vaadata.... Ja hakkabki tulema vihjeid , mis alguses ajasid mindki segadusse. Nimelt kombinatsioon metallne rullisadul - puine käepide oli mujal maailmas suur mood umbes-täpselt sada aastat tagasi. Minu Sharpes on sama vana , kui see ritv, Sharpesil oli rullisadul mingi algeline plastik (nt. bakeliit) ja metallosad see nn. hitleri s*tt. Käepide oli 40-50aastat tagasi mujal ilmas juba kork.
Põhimõteliselt olen nõus selle ridva korda tegema , arvan , et ei ole midagi väga üle jõu käivat.

AndriPro kirjutas:Birgit , kallihinnaline see ritv vaevalt on , küll aga annab välja selle rariteedi kategooria. Järelikult töökorda sättides tuleb minimaalselt lammutada , ehk rõngad korda ja uus lakk. Kuidas nii vanadele ritvadele lakk segada , seda ma oskan , mõni rõngas korda teha peaks olema köömes....
Võtsin julguse kokku ja saatsin ridva pildid soome tarkadele vaadata.... Ja hakkabki tulema vihjeid , mis alguses ajasid mindki segadusse. Nimelt kombinatsioon metallne rullisadul - puine käepide oli mujal maailmas suur mood umbes-täpselt sada aastat tagasi. Minu Sharpes on sama vana , kui see ritv, Sharpesil oli rullisadul mingi algeline plastik (nt. bakeliit) ja metallosad see nn. hitleri s*tt. Käepide oli 40-50aastat tagasi mujal ilmas juba kork.
Põhimõteliselt olen nõus selle ridva korda tegema , arvan , et ei ole midagi väga üle jõu käivat.

ei usu minagi, et ridval palju rahalist väärtust on, eks see ka 60ndatel suitsuvorsti kilohinnaga müügis oli, minu jaoks teevad selle väärtuslikuks muud asjad. Kui vaid saaks teada tegeliku päritolu.
See oleks küll tore kui Andri leiaks aega seda natukene kohendada.

Birgiti ridvast-mul on olnud selline spinning, samasuguse ehitusega käepide, ka oli ostetud Dünamost, siis kui see pood veel vanalinnas Harju tänaval asus...Kui kuulub see Birgiti ritv samasse sarja(ja ma olen 99% kindel) siis peaks tegu olema vene toodanguga. Mu spinningu ostuaeg võis olla ca 40a tagasi, sama vanus siis ilmselt ka Birgiti ridval.Spinna oli samuti kolmeosaline. Kahjuks pole enam alles.
Püüda sellega selgelt ei kannata, on ilgelt raske jõmikas. Aga seinale võiks küll panna
Mul endal ka kodus üks imelik junn, kaheosaline, alumine osa tavalisest bambusest, tipuosa liimitud bambusest. Visata pole sellega julenud...

Tuutu , see imelik junn.... alumine osa tavaline , tipp liimitud ... Olen niisugust junni soomes näinud , Oulu külje all. Pärismaalane ütles selle kohta , että purovapa... klass võis olla 3-4. Olen mõelnud mitu korda , et sellise viguri peaks endale kah kokku nikerdama ... no lihtsalt põnev ju.

Tuutu mainis siin samasuguse käepidemega kolmeosalist spinningut. Ka mina püüdsin lapsepõlves samasuguse käepidemega bambusest spinninguga, mis kuulus tegelikult mu isale. See ritv oli aga üheosaline ja kuue jalane. Seda ritva pole samuti enam alles aga mälestused selle ridvaga püüdmisest ja selle ridvaga saadud kaladest ei kao mul kunagi.

Ma olen sügavas kolkas Lapis saunas käinud ja seal ühte kraavi ka landitanud, midagi ei saanud, sauna seina küljes olid paar pambustokki max 4 medrased, ilma rullita niiöelda lihtkäsikad, ühel lant küljes, teisel putukas, öeldi mulle, et ma saamatu, kohalikud püüavad nendega ja saavad kuni kahekiloseid, purotenkara

Need lihtkäsika-tenkarad on siingi käigus olnud ..... kusagil seal 70-ndate alguse poolel.Landiversiooniga püüti jõest ja putukaversiooniga merest, putuk oli pärit muidugi loodusest....ja ridvad olid talvel valmis varutud sarapuuridvad. Kärbsega merest püüdsime "prügikala" aga landitenkaraga sai isegi nii mõnigi merikas välja sikutatud...

olen minagi oma vanaisa käest jutte nende käsika-tenkarate kohta kuulnud, eelkõige küll selle kohta, kuids kalad liiga suured olid ja kogu parima isetehtud landiga ajama panid aga no sel ajal väidetavalt ka noota tõmmates alla kahekilost kala ei saadudki ning kui mõni sisse sattuski, siis lasti kui liiga väike tagasi...

[quote="sepaonu"]Ma olen rullinduses natuke ära eksinud.
Tahan 9jalast #5 tokki osta ja rulli selle juurde.
Kumb variant loogilisem tundub?
Sepaonule-
Rulli valikuks on vajalik teada ka ridva kaalu, kuid selline sobitamine on siiski suht ebamäärane. Rulli sobivuses mängib rolli samuti ridva painde jõud+nööri omadused, sest see kokku tekitab ridva laadimise omapärad. Tegelikult need 4 tegurit mõjutavad otseselt komplekti tunnetust, on veelgi rohkem tegeureid, kuid see sõltub süvenemisest. Mina leidsin kunagi ammu endale mooduse, kuidas leida tõeline tasakaal koos mugava tundega ja laadimisjõuga. Selleks oleks vaja proovida ritva koos eeldatava rulliga+valitud nööriga, tehes platsil heiteid lastes lendu samaväärse pikkusega nööri nagu reaalsel püügil just selle komplektiga teeksid. Point seisneb selles, et tehes palju korduvaid heiteid õhus, tuleb aegajalt jälgida oma heitekäe kohta ridva käepidemel. Kui käsi, tehes pikimaid heiteid, on "vaikselt" nihkunud rulli poole, hoides ritva rulli poolsest korgi otsast kinni, on katsetatav rull liiga raske. Ja ei toimu ka õiget laadimist+käsi väsib kiiresti. Kui samaväärsete heidete korral on märgata, et käsi on käepideme tipu poolses otsas, on rull liialt kerge ja siis on üldse ridvapits pidevalt "vastu maad" ja samuti õiget laadimist ei toimu. See toiming toob tõe välja ainult siis, kui sa ennast ei peta, ehk ei keskendu käelaba jälgimisele vaid keskendud korraliku heite sooritamisele(unustad käe ära) ja lihtsalt kaine mõistusega mitmete heidete soorituse järel vaata korraks kus käsi asub. Tavaliselt lähtutakse tarkade eelarvamustest ja siis ei saadagi õiget komplekti kokku.