flyfisher.ee

9-jalase all ma mõtlesin täpselt 9 jalast . Üle 9 jala on mul kaks ritva . Üks on 9`2" lõheritv igasuguste asjade heitmiseks , Teine on ka 9`6" , kahekäeline "särjeritv". Ja ridvapikkuse valib ju igaüks ise , ikka vajaduse , mitte meeldimise järgi . Ja sul T.H on nii pikad ridvad kindlasti selle jaoks , et "kompenseerida" oma lühikesevõitu kasvu

Mõtteainet heitmisest .
Hulgim kordi on jäänud jõe ääres silma , et mees on kodus muru peal "saagimist" harjutanud ja see saagimine tuleb ilusti välja. Aga mida selle saagimisega jõe ääres teha ? Sobib pinnaka ajal , lagedamates kohtades ... aga see tähendab , et 3/4 jõge jääb püüdmata .Mida see muru peal saagimine annab ? Alguseks kuigipalju tunnetust , nööri raskuse saab teada , kuigipalju näeb ka erinevate nööride käitumist .
Kalapüüdmise juures vajalikud liigutused (loe heited) saab selgeks jõe ääres .Kõik heited veest , st enamus (80-90 %) , saab selgeks jõe ääres . Kõik keeramised , lassod , rullid jne, jne saab selgeks ainult vee peal.Üleõla heite pinnakatega püüdmiseks ümber kujundamine lassoks saab selgeks jõe ääres . Pinnakaga püüdmine nii , et nöör edasi-tagasi liikudes jääks õla kõrgusele , vöö kõrgusele , põlvede kõrgusele , seda saab harjutada ainult jõe ääres .
Kaugus on tähtis mõningatel kordadel . Siis tuleb kõige pealt valida sobiv ritv /nöör ja alles selle järel harjutama hakata. Nt läti piiril on kohti kus tuleb heita speyd ühekäelisega 20-25m . Seda teeb ainult hoolega kokku sobitatud ridva/nööriga.
Heiteoskus minu silmis on ridva-nööriga hakkama saamine igas olukorras ja selle hakkamasaamise aluseks on õieti kokkusobitatud komplekt . Ja mis kõige hullem asja juures .... see kokkusobitamine on meil kõigil individuaalne . Ja heiteoskuse paranedes muutub kogu aeg.
Kui 4-jalase ridvaga heidad pinnaka 12-15 m peale nii , et nöör edasi-tagasi liikudes jääb "põõsaste alla" , st põlvede-vöö kõrgusele , siis võib hakata ütlema , et oskad

Kodumuru ei asenda jah reaalseid kalapüügikohti aga abiks ikka. Mul õuepeal loodust ja takistusi piisavalt, et elu huvitavamaks ja reaalsemaks teha. Praegu on kayakk muru peal vedelemas, no on ikka sitt visata küll istudes Merepüügi koha pealt on koduõu täpselt sama olukord, mis meres, kõik vaba, võib harjutada küll suurte tuustide surumist iga tuule suunaga, see on ka koht, kus lisameetritest on ka kasu pärast mere ääres. Pratsikut saab lihtsa nööriga imiteerida, paned ettepoole nööri, pead sinna alla heitega mahtuma, paned selja taha nööri, pead sellest kõrgemale mahtuma. Kellel hea silmamõõt , kujutlusvõime ja ei häma, see võib loodust ka ette kujutada Ise veega õnnistatud olukorras, jõgi kodu ja töö vahel ja auto seisukohast pean matkama viskekohani vaevalised 14m, päris võsa pole aga seljataga ruumi pole küll ja ees on niipalju laiust küll, et puudu ei jää.

Jah koduõues võid kõike ette kujutada ja nööre takistuseks siduda .... kujutlusvõimet appi võttes võid loodust imiteerida . Ja õpidki heitmise imiteerimist , heal juhul areneb ka kujutlusvõime veidike . Koduõue kõige suurem häda on see , et puudub vesi mis ankurdab putukat vajalikul ja mittevajalikul momendil . Suurte meretuustide ovaaliga heitmist ei saa proovida , vee asemel jällegi muru. Ja et mereolukorrale lähemal olla peaks heitmiseks kaevama augu muru sisse , või põlvili olles majandama . Kui aga põlvili lased ei kõiguta sa keha piisavalt heitele abiks. Kodumurul on ühesõnaga hea "mängida" ridva-nööriga mida ma ka üpris tihti teen .

Ja siis see istudes heitmine. Sepp , kaebad , et sitt on. Ridvaks oled sa valinud loomulikult #5 9- jalase. Saab ainult küsida , et miks ei peaks sitt olema .
Tegelikuses on ju täiesti paadiridvad olemas , räägitakse isegi paadinööridest . Kui kayakihuvi on , miks mitte mõelda paadiridva peale. Korraga tuleb meelde , et ühed soome mehed tegid perserõngast harjusepüüdmise ritvu , äkki sobivad ka kalossist heitmisel.

Siin on see soome mees. http://www.pro-flyfishing.fi/general/vespertina.html . Muuseas seal lehel on ka kirbuturg.

mäng on parem, kui üldse mitte midagi, imiteerimine , kui sa aru saad, et see pole päris, on ikka parem, kui mitte midagi, praegu oli vaba moment, sõbrunesime carroniga muru peal, pole aega iga kord vee äärde sõita, 10min muru on toredam mäng, kui 0 min vee ääres, vahepeal kassid ka liitusid mänguga, jube kiire kiletükikene muru peal on ju huvitav.
igasuguste asjade peale võib mõelda, ma lotot ei mängi, töö kah sihke, et vere ja higiga leotatud raud, millest keegi eriti maksta ei taha, a kui ikka miski ime läbi rikkaks saan, siis ostan perserõngaridva, kayakiridva, paadiridva ja igale kalaliigile eraldi kah veel, praegu lähen ikka seda teed pidi, et need vahepealsed kayakist püügi hetked saan ära tehtud, siis ronin jälle vette või kaldale, asja kokkuvõtlik point on minu jaoks see, et ma klaarin ennast igal pool ära, ka juhuslikes kohtades, kuhu juhuslikult ja möödaminnes satun.

.

AndriPro kirjutas:

Madis kirjutas:Konstruktiivne kriitika on üks hästi edasiviiv jõud, öelge sõna sekka kui head nõu anda on. Niisama võib ka kiruda aga mis sellest kasu

Alustaks siis kusagilt päris algusest ... mitte õpetamisega , vaid annaks lihtsalt mõtteainet . Sinu suust , Madis , on kõlanud see , et ega see lendõng ei sobi hästi eestisse.

Andri, paned mulle sõnad suhu ja siis ütled, et ma eksin? (Sügavalt kahtlen, et kunagi midagi sellist öelnud olen või kui olen siis oli see puhas sarkasm.)

No vahva kui sul on 30 ritva ja tead kuhu mis sobib/meeldib, alustajal pole sellest mitte midagi kasu.

Sõnad , mis ma sulle suhu panin on kirjutatud sinu poolt siinsamas , leheküljel 28 . On muidugi tore , et mina sarkasmist aru ei saa.
30 on neid ritvu praegu , läbi on käinud kaugelt üle saja ... Alustajal pole neist kasu ? Muidugi pole , kui alustaja on kindlal veendumusel , et püha tõde kuidas eestis lendõngega püüda saab on nt orvise lehel ... või mõnel skandinaavia lehel ... või hoopis teisel mandril. Pole minu asi neid ümber veenda . Need alustajad , kes on huvitatud , kuidas eestis lendõngega püüda on abi saanud küll ja küll . Ja rohkemgi veel.