flyfisher.ee

Veel mõtteainet heitmisest ja õnge komplekteerimisest...
Kuna enne seda kui süvenesin hambaorkidega kalapüüdmisse jõudsin "ära pidada " päris hulga süsinikritvu oli bambuste tegemise juures üllatav äratundmismoment. Bambusritvade mõõte on saadaval 450-500 . Hööveldad mõne tuntud ridva valmis , heidad sellega ja pähe tuleb mõte , et selline ritv on mul juba olnud. Kui hööveldad hulgim bambuseid erinevatest koolkondadest tuleb niisugune äratundmismoment , et näe need on scottid , need on guided , need on saged .... pole midagi uut , vaid "uus" on unustatud vana. Ei ole küll küsinud , aga tahaks küsida , et kust need tänapäeva ridvatootjad oma ritvade mõõdud saavad ?
Süsinikritvade ja tänapäeva rullide tootjad läksid kümmekond aastat tagasi jõudsalt seda teed , et kõik tuli teha maksimaalselt kerge . Kuhu siis on jõutud ? Jõutud on sinna , et tänapäeval teevad erategijad 400-500 grammiseid rulle ja raskemaidki veel ... ja neid ostetakse ulmeliste hindadega.
Heitmise mõtteaine teemal tahaks rääkida rulli valimisest . Räägitakse ridva tasakaalust ja tegelikult tasakaalus ridvaga on väga mugav püüda. Aga kui seda tasakaalu rikkuda ? Kui panna kergem rull , siis tekib tunne , et nöör võiks raskem olla , Kui aga panna veidi raskem rull , siis tahaks jälle nagu kergemat nööri . Kui süsinikridvad heidavad ühe või kahe klassi nööre , siis bambused suurem jagu heidavad kolme klassi nööre . Ritv , millega ma kõige rohkem kalal käin heidab raskema rulliga #5 DT -d , kergema rulliga #7 WF-i. Tasakaalustatult heidab veidi lühema (12m) heitepeaga #6 WF-i. Kuna käsil on Hardy ridvad ja püüan Hardydest aru saada ongi hulga küsimusi teemal , et miks Hardyd on kergemate rullidega , mida see annab ja milleks seda vaja on. Või on see lihtsalt Hardy vendade "maitseasi" ?
Kirjutan ridvateemadel ikka ja jälle , mitte selle jaoks , et olla guru kahro külast , vaid selle jaoks , et äkki on kellelegi abiks mõni minu kogemus või mõte . Kui "õiged" need on , kes seda teab.

Seda "õiget" taga ajades....
Meil siis eestis on jõgesid ja järvesid ja merd piisavalt . Erinevaid olusid kus püüda lendõngega täiesti piisavalt , aga ... See "aga" on see , et eesti oludele ei tee ükski tootja spetsiaalselt ritvu . Kasutame jänkiritvu ja skandinaavia ritvu , kesk-euroopa ritvu , võib-olla on kellelgi ka itaalia ritvu . Missugused ja missugustesse oludesse ?
Koos huviga bambuste vastu hakkasid tekkima ka küsimused , no et miks kuningas Lee kasutas 6- jalaseid , miks nümfikunn Sawyer kasutas pikemaid ritvu koos lühikese heitepeaga nööridega , miks need vanad skandinaavia bambused meenutavad rohkem teivashüppe teibaid kui ritvu , nojaa itaallased oma temperamendiga on päris segi läind , ridvad neil 5-6 jalased ja liidrid 5-6 meetrised seal juures . Miks siis ja missugused võiksid sobida siia eestisse ? Ja nöörid , oh jeesuke neid on ju ilmas miljoneid .... See otsustamine et missugune ja kuhu sobib ja kas minule sobib on tegelikult peavalu aastateks. Ja kui veel kalal käia väga erinevates oludes , siis ritvade rivi seina ääres venib ja venib aina pikemaks ja kogu aeg on see õige ritv ikka veel puudu.
Kalal käin põhiliselt jõgedel , mind teeb närviliseks kui vesi ei voola. Talvel , kevadel suuremate vetega on käigus ridvad #7 -#8 , nii forelli kui harjuse püügil , põhiline põhjus on see , et on vaja heita uppuvaid liidreid . Kui uppuvaid liidreid ei ole vaja heita kõlbaks ka #5-#6. Siis kui veed langevad ja uppuvaid liidreid ei ole vaja heita ongi #5-#6 aeg. Kui kallastel hein kasvab kõrgeks poen kahlukatesse ja ridvad lähevad 6-jalasteks , väiksematel jõgedel #4 , Koivas 6-jalane # 6-7 , sest seal on ka suvel uppuvat liidrit vaja. Kui Koivas kahlata ei saa on käigus 8-8,5 jalased ja sellest suvest hakkan siis 9,5- 11, 5 jalaseid kahekäelisi proovima. Sügisel on siis nende ritvade aeg , mis meenutavad teivashüppe teibaid , nii ühe-kui ka kahekäelised. Selline on kondikava. Puudu on kindlasti paadiritv , ritv millega saaks püüda väga kõrge pilliroo sees ... ja küll neid puuduolevaid veel leiaks.

Casting ... läinud aegadel ja tänapäeval....
Sinna on siis ei rohkem ega vähem kui 105 aastat kui siia ilma ilmus castingu klubi - Casting Club de France , lühidalt CC de France. Klubi sai kuulsaks ja mehed said kuulsaks , klubi nimi on igavesti raiutud Hardy ühe bambusridva peale , kuulsama heitja nimega rulle toodetakse tänapäevalgi veel ( Bougle) .Mehed tulid kokku , tegelesid varustuse testimise , heidete harjutamise ja väljamõtlemisega ja muidugi mehed nagu mehed ikka ... vaja ju mõõta , et kellel on kõige pikem , heide , ma mõtlen. Sealt edasi kujunes see kaugele heitmine juba omaette ooperiks . Heitmise , st kaugeheitmise jaoks tehti ritvu ja nööre ja venitati rekordeid sentimeeter haaval kuni ühel hetkel oli asi nii kaugel , et hakati rääkima kalalkäimise ritvadest-nööridest ja castingu ritvadest- nööridest , tänapäeval öeldakse rohkem vist võistlusridvad-nöörid. Kalalkäimise ridvad-nöörid ei kuulu enam castingu alla ja lendõngitsemise aatelisus on asja juures juba kaheldava väärtusega. On mõtiskletud teemal "kas on seda vaja" . Ise arvan , et loomulikult on seda vaja , vähemalt niikaua kuni on huvilisi . Lisaks huvilistele on ju väga tähtis tootjatele reklaam ... No mõelge ise ... tootja saab kirjutada , et minu ridvaga võideti Spey O`Rama .... või minu nööriga , või heitjal olid jalas minu sokid....Kõva reklaam igal juhul.

Krt , sel aastal käib lausvaletamine...
Ajan ennast hommikul üles , keedan kohvi , vaatan aknast välja , ilm ilus . Võtan kohvitassi , lähen õue ... Ööbik on kahel õhtul üritanud laulda juba , aga emadepäevaks värskelt niidetud murul on kõva hall maas . Ja räägitakse veel , et ööbik toob öösooja. Nii ei jõuagi turvapüüki ära oodata sel aastal. Ja taevas vaatavad vana kuu ja päike üksteisele otsa.... Tänane kalapüük oleks kõige targem mõne marketi kalaleti taga , heidad kümneka üle leti ja vaatad mis otsa jääb

kle sihkest lindu tead ve -siit siit siit siit metsast ei tohi võtta mitte üks lennukatokk ?

See siit - siit - siit linnuke laulis mulle õunapuu otsas niikaua kuni vanale suitsuahjule 1-0 tegin . Harjusedieet algab kohe , uue suitsuahju tegemisega on aega.

Kirun siin õhtul hilja veel Tarvot . No on krdi nägu ... nomaeitea , helistame , ajame pika jutu , flyfisheri lehega suur töö tehtud , uus majutus leitud , nüüd peaks toimima normaalselt ja see , et mul kokkulepitud kohustused täita ... sellest ei poolt sõnagi . Nüüd õhtul hilja poolkogemata ise avastasin .

Kuramuse tuttav tunne endalgi,mäletad küll,mis eile meelde tuli

Ise mõtlen , kas oli see täna kui pidin hakkama närviliseks muutuma ja kuninglikku postiteenust kiruma ? Või oli reede ? Vahet pole , nagunii juba paar päeva kirun ...
Meestest võib veel aru saada , neil läheb meelest . Aga naised ... neil püsib ilusti meeles ja pärast räägivad , et mingeid kohustusi pole . Vot see ei mahu pähe , peaks mingeid meetmeid kasutama vist sellise teguviisi vastu midagi extrailusat välja mõtlema ....

AndriPro kirjutas:Kirun siin õhtul hilja veel Tarvot . No on krdi nägu ... nomaeitea , helistame , ajame pika jutu , flyfisheri lehega suur töö tehtud , uus majutus leitud , nüüd peaks toimima normaalselt ja see , et mul kokkulepitud kohustused täita ... sellest ei poolt sõnagi . Nüüd õhtul hilja poolkogemata ise avastasin .

pole probleemi, märkasin, et tänasega kõik kenasti klaaritud ja foorumi adminnimine sellest kannatada ei saanud. järgmisest aastast kolime nimeserverid ka uue teenusepakkuja juurde - nagu näha, tuleb ka it maailmas jalgadega hääletada