flyfisher.ee

Ilm on sihuke nagu täna ... päike särab.Vesi on sihuke soopruun. Pilt on spets valitud pisut sitema kvaliteediga.

Ilm on sihuke sompus ... või jääd õhtul videviku peale , vesi sihuke soopruun. Munro Killerit olen ratsinud. Peale ühepäevikut kurk kingfisher blue. Garryl ja MK-l tiib ikka segada , mitte loksutada

Soopruun vesi.... Putukaid võib sellisele veele siduda mida iganes... kevadepoole põhiline ikka oranž millegagi , suvel soojade vetega kindlasti proovida punast ... väikesel konksul päris punane , suurematel punane millegagi. Ja kui ei viitsi korralikku putukat siduda , siis tuleb teha wolly või mõni tupsuke ... nagu pildil.

Plaan oli nädalavahetusel minna ahvenaparve kiusama , aga täna oli jõgi veel jääs ... ehk järgmine nädal.

Läksin kontoritarvetesse paberiklipse ostma, möödaminnes kiikasin markerivalikut, silm jäi peale mingitele tekstiilimarkeritele. Võtsin prooviks oranzi. Esimest putuka pead sidudes valgele niidile peale mäkerdades mühatasin, et polegi nii intensiivset oranzi värvi niidi peal, nagu markeri otsast võiks järeldada. Lasin prooviks uv laseriga üle, no pane päikseprillid ette

seda ja toda seon.
slf ja cdc niit-traat-hüljes kollapuna punamust

neljajalgne pereliige käis ennast arstitädile näitamas, mis tõttu sidusin närvide rahustamiseks mõned kollid. Ei tea kas püüavad või mitte, eks seda näitab tulevik. Ainuke mida tean on, et pead said liiga pikad.

Ma ei usu, et need nn angerjapead püügitulemusi mõjutavad. Mul on nad vähenenud. Mitmel põhjusel. Üks põhjus on kindlasti piisav kogus koledaid putukaid juba seotud. Kui muud pole, siis püüad koledaga ka aga kui hakkab juba ilusamaid tekkima ja vanemast ajast on koledaid, no võta või jäta, hakkad valima, silmale kõike parasjagu pandud, no usk on selline, et äkki on siis hea ka. Täiesti konkreetsed võtted on ju, et kuidas kõik hästi läheb, kuidas fikseerida, millal ülejäägid maha lõigata, kuidas parem kinnitada. Minul näiteks läks jupp aega selleni, et midagi kinnitad konksule, paned aasa või paar üle, siis peale seda saab veel sätitada, sikutada, muljuda, nügida, triikida näpuga, väsitada ja võibla ma veel miskit ei tea.
Mingid asjad nagu sidumise käigus ok, pärast rsk natuke pikem, kui oleks tahtnud, natuke lühike tundub jms, selles suhtes on pildistamine hea, eriti veel, kui viitsid sellise pildi teha, et saab lähemalt uurida, kõik s*tt on näha, siin puterdatud, seal puterdatud, milledest osad on muidugi iluvead ja kala ei huvita, et kui ühtlaste keerdudena sa traadi panid või kurk ja tiib on 0,3mm nihkes.Osa näed ise ja parandad ennast, osa öeldakse sulle, et kle see ei uju sul või valed materjalid, liiga palju, liiga vähe jms, mis on kõigil alguses. Planeerimine kah õpetab õigemaks asja, nii, siit tuleb pea, siia ei tule oma krdi paanikakeerdudega, nii, selle lõpetame siia, no jätaks kohe niidi siia õigesse kohta valmis, vat tolle tahaks siia panna, a krdi järsk serv, jääb äkki liiga turri, a seoks ennem sujuvamaks. Ühissidumised arendavad, liiga tihti neid ei saa.
Hommikusöögi munakeetmise ajal seotud

Kimps kirjutas: ↑17.02.2017, 22:55 neljajalgne pereliige käis ennast arstitädile näitamas, mis tõttu sidusin närvide rahustamiseks mõned kollid. Ei tea kas püüavad või mitte, eks seda näitab tulevik. Ainuke mida tean on, et pead said liiga pikad.

Pead ei ole kohe sugugi pikad . Vaata nende putukate "ema" Carrie Stevensi putukaid , nende pead on sinu peadest veel pikemad. Ja kindlasti on sellel pikal peal oma otstarve.

Stevensil oli oma signatuur, teisevärviline niiditriip pea peal, see poleks ju lühikese pea peale ära mahtunud.