flyfisher.ee

Putukatest. Kui olen kevadise koristamise lõpetanud... aa sinna läheb veel aega... jagan putukad kõikide vahel kes minuga ühendust võtsid . Üritan mingi jagamise valemi välja mõelda.

kui putukate välja kühveldamine lõpeb kas siis alustad ritvade revideerimist? Kui jah siis ehk leidub üks kuuskant pambus mida võiks kõvasti allahinnatates mulle annetada sest lintnuudel minu käes ei kesta. Noh, ei õnnestu hoida 45 nurka kui kala tahab risuhunniku alla pugeda

vii kirjutas:kui putukate välja kühveldamine lõpeb kas siis alustad ritvade revideerimist? Kui jah siis ehk leidub üks kuuskant pambus mida võiks kõvasti allahinnatates mulle annetada sest lintnuudel minu käes ei kesta. Noh, ei õnnestu hoida 45 nurka kui kala tahab risuhunniku alla pugeda

Kui sa oleks kirjutanud , et neljakandiline (PMQ) kestab juba , siis oleks võib-olla isegi mõtlema jäänud....Aga praegu ... osta poest mingeid kaikaid veel ja harjuta kõvasti.

Kui palju võib, neid tavalisi tokke on päris palju aga probla on just bambu. Tahaks teada kas kandiline on vastupidavam.

Neljakandiline on vastupidavam . Aga ridvad hakkavad kestma siis kui ühel hetkel taipad , et kala on nööri otsas , mitte ridva otsas.

Tahaks vastu vaielda, sest ammu on teadlased välja arvutanud, et kuusnurk on kõige tugevam ja materjali säästlikum struktuur.
Eks siis selle teada saamiseks tuleb mõned palgad ohverdada ja poes osta.
Ja, olen teadlik, et kala tuleb siis tuleb ta putuka kallale. Ei tahaks enam kalu risukuhila külge aheldada, olen neid mitu korda vee alanedes landile järgi minnes surnult leidnud

Varustus peab püütavast kalast üle käima.Siis pole seda mõtetud ja pikka,piinavat kala väsitamist ,mis päädib lõpuks kalale kunstliku hingamise ja muu sellise tegemisega,eriti kui on plaanis kala vabastada.Sellisel puhul jääb enamasti ka ritv ja muu varustus terveks.

Mida need teadlased kusagilt sõltumatust instituudist kõike välja arvutanud ka ei ole .... Mina räägin kogemusest.Ja sellest mida teised rooridva tegijad arvavad. Varustus peaks püütavast kalast üle käima jah , aga alati jääb see juhuse võimalus.
Eelmine suvi ... panin just #7 ridva autosse ja võtsin #3 -nda , no et vaatan mõne harjuse ... Paar heidet ja 2+ turb otsas.Teadsin , et liider ja lips on tugevad , kerisin nööri paar ringi ümber käe ja jalutasin selle turvaga 50m vastuvoolu kus sain ta kaldale tõmmata . Põhimõteliselt oleks saanud seda teha ka ilma ridvata . Ridva lõhkumiseks ei pea mitte midagi erilist tegema , ei pea õppima ega harjutama ... Küll aga niimoodi püüdmiseks , et ritv terveks jääb.

AndriPro kirjutas:Mida need teadlased kusagilt sõltumatust instituudist kõike välja arvutanud ka ei ole .... Mina räägin kogemusest.Ja sellest mida teised rooridva tegijad arvavad. Varustus peaks püütavast kalast üle käima jah , aga alati jääb see juhuse võimalus.
Eelmine suvi ... panin just #7 ridva autosse ja võtsin #3 -nda , no et vaatan mõne harjuse ... Paar heidet ja 2+ turb otsas.Teadsin , et liider ja lips on tugevad , kerisin nööri paar ringi ümber käe ja jalutasin selle turvaga 50m vastuvoolu kus sain ta kaldale tõmmata . Põhimõteliselt oleks saanud seda teha ka ilma ridvata . Ridva lõhkumiseks ei pea mitte midagi erilist tegema , ei pea õppima ega harjutama ... Küll aga niimoodi püüdmiseks , et ritv terveks jääb.

Mis kana sul nende teadlastega kitkuda on? Aga eks emake loodus ole meist ja teadusest targem ega muidu mesilane oma kärjed just kuusnurkseks ei tee
Jah, heitenööri võib ehk ümber käe kruttida aga tamiili ei julge küll keerata kui ehk nahk kinnas käes

Vii , mesilane teeb oma kärjed kuuekandilisena sellepärast , et kuuekandilisi meepotte on hea sobitada kärjeks . Aga palju nendes meepottides seda külgpainet on? Ja miks kõik ehituslik materjal , mis külgpaindeid taluma peab , lõigatakse (vanasti tahuti) neljakandiliseks , mitte kuuekandiliseks ? Emake loodus on inimesele midagi õpetamata jätnud?