flyfisher.ee

Samas suur tuubimeister Frödin teeb vaha kasutamise maatasa. Saa siis aru...

See suur tuubimeister Frödin....tema ideed ja soovitused... Niipalju , kui mina seal põhjas käinud olen ja sealsete kalameestega suhelnud olen ... Kui viid jutu Frödini ja tema kuulsate putukate peale , muigatakse viisakalt ja kommenteeritakse lühidalt.... et need ei ole kalastusputukad , need on "turistiperhot". Tuubisid ja torusid olen näinud ja neid ka kasutatakse , aga ühe teise mehe omi , Shumakovi. Ja paadist püüdjad kasutavad viimastel aastatel Suutari (Markku Väliaho) torusid .
Nii imelik , kui see ka ei ole , Frödini on net täis ja poed täis , aga tõsiste kalameeste karpides Frödini millegipärast ei ole... Saa siis aru...

"turistiperhot" ...on aga nimi pandud. Ma nüüd siiski hästi ei usu, et tema putukatega kala ei saa. Ise ma selliseid eriti siduda ei viitsi, liiga keerulised enamus, saab palju lihtsamalt. Aga eks se kõik ole üks kõvatamine. Aga jah, saa siis aru...
Sumakov...mul on olnud õnn kalastada koos selle mehega Rootsis mõned päevad. Fesko selle reisi orgunnis ja kahekesi ka ära käisime. Elasime need päevad tema juures, sai söödud, joodud, kala püütud ja ka mõni putuk seotud. Äärmiselt meeldiv inimene oli. On küll väga kahju, et teda enam pole. Õnneks on alles mõni pilt meenutuseks.

Ei usu mina ka , et nüüd nende torudega kala ei saa.... Kardan , et seal on tegemist mingi jonni või vaenuga. Aga , mis on mulle juba X-kordi selgeks tehtud on see karvakasutamine. Frödinil on putuk enamuses fox , aga kasutuses on seal põhjas enamuses bucktail. Ma mõtlen neid kalastajaid , kes seal paiksed on. Ja kõik 100% minu poolt tehtud katsetused näitavad ka bucktaili kasuks . Või siis ei oska ma seda foxi siduda..... ah krt , saa siis aru...

See rebane ongi nii krdi kapriisne materjal. Kipub klimpi jääma. Võib-olla pole ka head käes old, ei tea... Kusagilt lugesin, et seda foxi tuleb nii konksule/tuubile panna niipalju, kui mahub ja siduda julgeb ning siis veel teist niisama palju otsa D Et siis pidi hea tulema.

On selle Frödiniga kuidas on..... Aga karvadest rääkides... Missuguseid karvu siis eelistatakse? Jääkaru ja bucktail. Ja tundub , et jääkaru kasuks. Kui see jääkaru karv oleks odavam , oleks kindlasti enimkasutatud.Kindel koht selles reas on muidugi oraval , nutrial .... siis veel midagi ... ja siis muidugi ka fox. Karvakasutuses on ka muidugi teooriad nii et tapab .Alates vee happelisusest , voolu kiirusest jne.. jne.. Kuni lõpetades selle putukasiduja käekirjaga ja eelistustega. Ise olen teinud ka igasugu katseid selles suunas ja mida aga pähe tuleb. Minu eelistus jääb ikkagi suletiivalisele , segatiivalisele (sulg+bucktail , jääkaru ) .Oravat kasutan alustiivas ja nutriat ainult kattetiivas mallardi asendajana.Kuigi on ka paar putukat , kus nutria on sabana ja alustiivas. Noh ja katsetused jätkuvad , mis järgmisena pähe tuleb , kes seda teab.....
Kui siduda nt Teno jõele putukaid , võib vabalt testida meie jõeka peal. Ma ei tea , mis kokkusobivus see on , aga siin jõekat püüdnud putukad reeglina toimivad ka Tenol. Näätamo peal on üks jagu kasutud , norra jõgedel läheb valem kord-korrast keerulisemaks , nagu ka olud.
Kuna meie kalastajad suuremas jaos käivad seal põhjas juulikuus , siis tegelikult räägitakse meil ainult mingi kahe nädala putukatest.Ja kui sel ajal on põhjas tulvad , siis on tavaliselt saagid nukrad. Kui oleks tagataskus ports tulvaputukaid , oleks saagid ka rõõmsamad.
Kui küsida , kui palju putukaid sinna põhjareisile vaja oleks , siis need mehed , kes seal aastakümneid püüdnud ütlevad nagu ühest suust , et ideaalne on 300-500 + sidumisriistad.
Siin eestis püüdes jääb putukakarp sama suureks , umbes - täpselt.Sellise portsuga saab hakkama.

Nonii , karvad siis karvadeks ja suled sulgedeks..... Putukatest..... Putukate seas on nii meil kui ka seal põhjas see "vana kaardivägi" ja siis need " ühepäevaliblikad". Aastast - aastasse toimivate putukate juures on ka muidugi aastaid , kui putuk ei toimi , aga see on üks aasta 30-40aasta jooksul. Ühehooajaputuk toimib väga hästi selle ühe hooaja ja siis on see putuk tavaliselt ajalugu , kordust ei tule. Ja peale selle jagatakse neid putukaid suure kala putukateks ja "tittitappajateks". Meie kalastajate seas on levinud eriti need teised. Suure kala putukas toimib siin eestis samamoodi nagu põhjas , saad aastas paar-kolm kala , aga need on suured , väike kala ei ole sest putukast huvitatud.
Ja kui hoolega uurida põhjas sealsete "tegijate" putukakarpe , siis näed , et 80-90% putukatest on need aastast - aastasse toimivad. Ja neid seotakse väikeste muudatustega. On nt klassikaline green highlander oma rohelise häkliga ja selle kõrval kollase ja oranži häkliga , jne. Vägagi levinud jock scott , eriti norra poole peal..... Seda seotakse tuhandetes versioonides, aga mida lähemal on JS sellele algupärasele , seda paremini toimib.
Lõheputukate sidumise juures olen õppinud seda , et toimivast putukast (lõheputukast) saab vägagi edukalt siduda toimiva striimeri , tinseli , zonkeri , pinnaka jne... jne... . Tuleb orienteeruda värvides ja suurustes. Enne , kui paned järgmise konksu pinki , mõtle hetkeks...

Kui palju sa andri lõhet oled püüdnud, näiteks mitme aasta jooksul mitu püügipäeva, mis kandi jõgedel, umbestäpselt, kuidas läinud on?

Sepaonu , sa küsid nii üldiselt , mõtled , et kui palju terve elu jooksul ? Spets lõhet ei püüa ju kunagi , õigem oleks öelda "punast". Olen küll praegu võrumaa mees , aga üles kasvasin mere ääres , lõhejõgede vahel . Kui palju sai püütud , enne kui sealt ära tulin , ei oska vastata. Ja tollal oli suurem jagu kalast kindlasti merikas. Kui pakkuda mingisuguse valemi järgi siis u300.Seejärel oli läti periood (kuna tädipojad elavad lätis ) , ehk kümmekond , millest paar korraliku. Siis tuli perood , kus hakkasin ise lante tegema , esiotsa oli saagiks merikas , kuskil 97-98 a. hakkasid otsa esimesed lõhed põhja-eestis. Palju neid spinnaga sai , krt seda teab. Siis tuli lennuka periood, eestile ja lätile lisandusid hea juhuse läbi põhjamaad ja putukasidumine , putukate vahetamine .Aeg- ajalt ikka käin sinna ja nendel käimistel saab ikka kalal ka käidud.Põhiline aeg läheb muidugi putukate peale , et kus ja mis ja kes jälle mida uut teinud jne. Kõige suurem oli kindlasti Vantaa kala , aga neid on saadud Muoniost , Inari , Teno jõest. Kalix on korra andnud ühe väikese ja paar korda kuival istunud . Neidenis raiskasin hulga raha , kala ei saanud , Näätamost see-eest sain ühe titti.Norras olen nendel odavatel jõgedel mõne korra käinud , millegipärast sealne "särjepüük" ei istu mulle. Kõik väiksed , ehk kümmekond. Üks aasta kolasin Kuusamo jõgedel ja Juutua jõel , seal on see suurtaimen. Ühe 2+sain ja mõned väiksed. Kiiminki ja Oulu jõel ja lisajõgedel on kolatud , Kymijõel, paar korda Merikarvial , sealt vikrid.
Arvan , et enamus jõgesid sai kirja , Forelli , harjuse ja paalia "ojakesi " ehk näputäis peale.

Jutust jäi välja vene-aegne Karjala ja Valge mere rannik. Paar korda sai seal reisitud ja üks kord õnnestus paigal olla pea paar kuud. Sealt on pärit tegelikkuses need esimesed kokkupuuted putuka , kui sellisega.Kuigi jah , kas neid karvatuuste ja tulupijuppe nüüd putukaks saab nimetada.
Ja kuna olin lante teinud , siis koos lendõngega tekkis huvi lõheputuka , kui sellise vastu. Et miks meil seda ei kasutata , miks ei kasutata seda forellipüügil ? Nüüd võib juba küsida , et miks ei kasutata harjuse ja turvapüügil , tõugjapüügil , ahvenapüügil. Ots oli lahti tehtud , mida päev edasi , seda põnevam.