flyfisher.ee

Olen ka käinud niipalju kui lastakse. Ja kurat lennuka püük on fantastiline! Kõik kalad elavad edasi

Neli päeva järjest ridvaga vehkimist, võiks varsti sõltuvuseks nimetada. Täpiliste ja triibuliste pilte jagub piisavalt aga mulle meeldisid need imelised iirised rohkem.

Olude sunnil tuli nädalavahetusel täpiliste kiusamine ära jätta aga õnneks leidus alternatiiv

Ilusa täpiga.

Kirjutab siis siia ka üle pika aja, seekord ilma küsimusteta
Sai ka täna kalal käidud ja nagu eelmistelgi päevadel ühendasin kasuliku meeldivaga. Ehk siis kahekäelisega trenni. Resultaadiks valutav selg ja ôhtusöögikala. Vesi on ikka veel kôrge ja kaldast paar sammu kaugemale ei vôi astuda, vool on eriti vôimas. Mis küll digikaamera piltide pealt väga vôimas välja ei näe Kôrge vee ajal on muidugi hea pool ka, forelli poisid julgevad keskvoolust kalda poole tulla. Eile käis üks putukat maitsmas aga ainul korraks, kinni ei jäänud ainult rebase karvast nüppas. Üleeilne nii ettevaatlik ei olnud rabas konksust. Kuna ma ei osanud oodata, et ta päris rannas vôiks olla, siis haakida ei jôudnud. Niisis môlemad tegelased on ikka veel loodetavasti omas keskkonnas.

Niipalju seekord lapimaalt.
Jôudu ja jaksamist teile.

Kolm päeva tagasi hakkasin pratsikusse sõitma, siis laadisin külmakasti sisse geeli, praegu võtsin kaks söögikala jääkülma ja kangena külmakastist aga kala saadakse ju mitte alati auto kõrvalt ja sellel vahepealsel etapil, et saad kala ja otsustad veel kõndida ja päikselõõsk on murettekitav, siis mina teen niimoodi, et kõigepealt veristan kala, samal ajal kõlgutan jalgu ja suitsetan ja kohvetan, siis puhastan kala ära ja pakin käepärase silo sisse, kui on sammalt, siis selle sisse ja viin jõest eemale varjulisse paika, sõnajalgade või naadi vms alla vilusse, kraabin augu, pistan selle pakendi auku, katan kõrvalt kraabitud puruga ja kenasti on toiminud see värk ja ma olen kindel, et kalal on õhulise silo sees parem olla, kui vestitaskus ükskõikmille sisse keeratuna. Samalaadset asja olen tundras ka teinud, seal taimestik sisuliselt puudub, siis vee piiril kaevandan koopa, kraabin sammalt, ehitan kividest minikeldri.

Alustuseks kolasin läti piiri läbi . Vesi meeter-poolteist kõrgem kui vaja , ühtegi kalameest ei näinud ja kõigele lisaks hakkas sadama korralikku pauguga vihma.Nonii ... tegin siis kokkuvõte ; vesi kõrge , sajab ja mina siis ainuke loll. Ajasin lätiskäimise püksid jalga , õnged kokku ja püüdma .

Kõik turvad Sepaonu nümfidega. Kuna sepa tehtud, siis upuvad nigu kirved aga kala toovad hästi

T.H kirjutas:Kõik turvad Sepaonu nümfidega. Kuna sepa tehtud, siis upuvad nigu kirved aga kala toovad hästi

No loomulikult, vana rebane korjas mul karbist tegijad välja kogenud silmaga, mulle jäid mittepüüdjad soperdised
Tegelt mul hea meel ja kasud sees, kuulen jälle ju mis toimis, mis jura. Raskusega sihke asi, et mul oli kevadel kindel plaan metsikult valget kudekala püüda putukaga, a ma poole pealt andsin alla, sain jah igasuguseid, a selleks, et kindlal kõrgusel kössitavat tõusjat püüda(ja tema pole üldse tõusja, ehk 10cm kõrguses valesti =0), selleks peab läbi indikaatori vastuvoolu püüdma ja see ei istunud mulle, no püüdsin ka, a ei vaimustunud. Risti ja allavoolu ujutada vabana ikkagi hea tunne ja tunned ka midagi läbi nööri. Tegelt ju kudekala aegu enamasti ka kõrge vesi, võibki kuuli taga paar keerdu tina ka olla.
Praegu teen ainult raske uppuva peale ühte joru putukaid, põhjapoole, pinnakihti, a arvan raju vahu sees mul neid alasi tüüpi kuulpäid läheb ka vaja. Tööd olen peksnud, pole nädal aega käinud, isegi mitte õhtuti, tilgub vastikult, a viimane kord kahepäevase matsu ajal kolme kala põhjast lahti ei jõudnud hoida, keerutasid kividesse ja tjutjuu, kala sain normilt, enamus tagasi, üks söögikalaks, a see kalade poolt mütsi silmini tõmbamine ikka häirib

Vesi igalpool kõrge , ilmast ei tasu rääkidagi , kahlates hakkab külm... Aga kõigele vaatamata tegevust oli . Ainukesena turba ei õnnestunud konksu otsa saada.