Kalastamine välismaal

[Birgit]

ära nüsi purki madalaks, purgile teed alla vaid sellise augu, et küünal sisse mahuks, homme teen pildi, täna laisk.
Ziin'il jah peaaegu õige asi, ülemisi õhuauke pole vaid vaja.
Tellin neid juurde järgmisel nädalal, kes postikulu jagada soovivad andke teada.

[Jarlo]

Ziinil, Birgitil ja Sepal on vahvad reisid olnud, kirjutan ka mingi päev paar sõna täpsemalt sellest , kuidas meil Vilhelmina kommuuni tripp läks.

Birgit, kas te olite Ammarnäsi kandis või käisite kõrgemal?
Ziin, kas Rootsis või Norras olite?

[ZiiN]

Meie olime Rootsis Kiruna maakonnas ja sealt liikusime kõrgemale ülesse Norra. Eks sa lao oma info letti jah, huviga ootame

[Birgit]

Oi, Jarlo täitsa olemas, ma juba mõtlesin, et kas suurveerafting või lumelinnaehitus hakkas nii meeldima ja ei taha tagasi tulla
Vindelit mööda läksime küll üles, tahtsime väga ise näha ja tutvuda Vindeli „rannikust-mägedeni“ suurprojektiga, tuleb välja, et ka kunn käis minu jälgedes sama tegemas http://fiskejournalen.se/kungen-pa-ekofiske-i-lycksele Ammarnäs kohta oli info, et veed väga kõrged, pidevalt sadav vihm viis selle piirkonna täitsa vee all, pöörasime enne Ammarnäsi põhjapoole ca 100-200km ja peamise aja olime seal.
Kasutasime seekord Vaasa-Umea laevaliini, kellel poolaarjoone ümbrusesse asja ja autoga sõitmisest on tekkinud rekkamehe tunne siis saab lõigata teed lühemaks www.wasaline.com praamiga, toit 5+, ainukeseks miinuseks on 4 tundi kestev praamisõit, seepärast soovitan võtta ühe päevakajuti, saab rahulikult jalga siruta.

[Jarlo]

Panen siis mõned read oma reisist (16-25 juuli):

Peale kogu öö ja pool järgmist päeva kestnud sõitu olime kohal, 1350 km Helsingist sõitu...Vilhelmina kommuun Rootsis. Külastasime kohalikku kalastuskeksust, kus kõik vangutasid pead kõrgete veeolude osas. Loodus pidi mõni nädal nihkes olema. Mägedesse väga ei soovitatud minna. Esialgu valisime ühe väiksemat sorti jõe seda ümbritsevad järved sihtkohaks. Jõgi ise muidugi Eesti keskmisest suurem ja aga sealses mõistes väike. Püüdsime terve õhtu, 5 meest spinninguga ja lendõngega. Töötas must pöörlev ja plekk. Putuka osas seda päris õiget ei leidnudki, pisikesed plõksisid igasuge sääse mõõtu konksu peale, suuremaid kalasid mina liikuma ei saanud. Landimehed tõid ikka söögikalad ära. Suuremate kalade elukoha leidsime ka ülesse, järveks paisunud jõeleõik, aga sinna keset vett mulksutavate suurteni ei ulatunud viskama. Püüdsime keskööni ja siis läksime magamata ööd välja magama.

Esimene jõgi

Käed kalased

tulemus

Teiseks päevaks lubas vihma ja otsustasime ühe päevase matka teha järvedele. Minekule sättides hakkas kohe kallama. Võrdlemisi kiiresti sai ka selgeks, millised on korralikud vihmariided ja millised mitte. Paari tunniga olid 5 meest munadeni märjad, kahlamisjope + kahlapüksid pidasid. Poolel teel järvedeni tegime proovivisked ühes rabajärves. Mõned visked ja kohe paar kena forelli. Püüdsime kõik spinnaga, jälle must pöörlev ja volber. Lõbutsesime seal tunnikese ja võtsime lõunasöögi ka kaasa. Sihtkohana määratud järv palju suuremat rõõmu ei pakkunud, välja arvatud selle kaldal olev matkaonn tuleasemega. Kolm märjemat meest jäid end kuivatama ja sööki tegema, kolm rändasid veel edasi. Leidsime ühe pisikese järve kus tegutses paalia. Mõned saime, olid küll mõõdukalad, aga mitte päris see mida ootasime. Oma töö tegid ära roosad ja oranžid toonid. Peale paaliajärve jõudsime veel ühe järveni, kust tuli ketti selliseid 30-35cm forelle, aga muud ei põnevat midagi. Püüdsime veel onni lähedal ja õhtueel marssisime tagasi, kokku tuli selline 12-13 km ring. Vihma saime terve päev, kahlamisvarustus pidas vett kuni õhtuni.

Lakkamatu vihm

Rabajärv

Jätkub...

[Jarlo]

Kolmandal päeval vahetasime laagrikohta, mõtlesime proovida selle sama loa alasse jäävaid teisi järvi. Positiivne on Rootsis, et kalameestele ja matkajatele on kasutamiseks palju puhkemajakesi. Pooltel öödel saime nende kõrval ööbida ja mugavusi nautida. Päeval proovitud järved midagi meeleolukat ei pakkunud, väikest mõõdupiiril kala küll oli, aga polnud päris see. Õhtuseks püügiks valisime uue järve paari km kaugusel laagriplatsist. Esialgu kui kala pinnast ei toitunud, tuli kala spinninguga, aga kui järve plekiks tõmbas, siis oli nipet-näpet ka lennukaga teha. Kräunutasin peamiselt konnasi, kuna suurema kalani jälle ei ulatunud. Spinnameestel polnud sedagi, sest kala pinda tulles lanti enam ei tahetud. Putukana oli vaja ikka võrdlemisi pisikest pakkuda, nt sääske ja klinkut #16 konksul. Õhtul üheteistkümneks oli putukas pinnast kadunud, samuti ka kalad. Siis tuli lihtsalt ilusat loodust nautida… peeglsile järv-mäed-cigarillo. Ööseks kukkus temperatuur ikka mehiselt , jäi napilt 4-5 kraadi peale pidama. Teisel järvel olnud kolm meest ei saanud ka millegi väga uhkega kelkida. Öösel keetsime uhhaad ja pidasime plaani järgmiseks valida ühe suurema jõe.

Teise päeva paalia

Need lugematud järved

Pime kana isegi leiab...

[sepaonu]

Ma olen igasuguseid variante aastatega proovinud. Sõidan kuhugi autoga, veedan 1-2-3-e järvekese ääres pool ööpäeva kuni kolmveerand ööpäeva, vahel tukkunud sealsamas tühjal ajal. Umbes sama teeb ka eelmise aasta kayakireis või selle aasta käimisreis välja, pikk õhtu või pool päeva või hommik ja õhtu ja siis edasi. Ikkagi nagu pinnapealne wärk.
Aega ja raha pole mitte kunagi. Ikkagi mõlgutan mõtteid, et kuidas saaks tundrasse sniikida ja süveneda. Ju järgmine aasta ikka miski naisejasõbraga vms matkamine toimub juuli lõpus või augusti alguses, ju selle raames vingerdaks peaaegu kaheks ööpäevaks ennast üksiks vee kõrvale. Juuli esimese kolme nädalaga vist järgmine aasta samasitt nagu alati, kiire tööl. Juuni lõpus tuleks üks reis plaani vist võtta. Elaks 3 päeva ühe järve kaldal, siis kõnniks natuke, siis elaks teise järve kaldal 2 päeva, teeks 483 putukavahetust ja 3200 heidet.

[Jarlo]

Ma olen igasuguseid variante aastatega proovinud. Sõidan kuhugi autoga, veedan 1-2-3-e järvekese ääres pool ööpäeva kuni kolmveerand ööpäeva, vahel tukkunud sealsamas tühjal ajal. Umbes sama teeb ka eelmise aasta kayakireis või selle aasta käimisreis välja, pikk õhtu või pool päeva või hommik ja õhtu ja siis edasi. Ikkagi nagu pinnapealne wärk.
Aega ja raha pole mitte kunagi. Ikkagi mõlgutan mõtteid, et kuidas saaks tundrasse sniikida ja süveneda. Ju järgmine aasta ikka miski naisejasõbraga vms matkamine toimub juuli lõpus või augusti alguses, ju selle raames vingerdaks peaaegu kaheks ööpäevaks ennast üksiks vee kõrvale. Juuli esimese kolme nädalaga vist järgmine aasta samasitt nagu alati, kiire tööl. Juuni lõpus tuleks üks reis plaani vist võtta. Elaks 3 päeva ühe järve kaldal, siis kõnniks natuke, siis elaks teise järve kaldal 2 päeva, teeks 483 putukavahetust ja 3200 heidet.

Ise olen senini käinud "käsi õlast välja" reisidel ja ei tahaks seda harjumust ka muuta. On paganama hea, kui nädala jooksul pole muud kohustust peale kalapüügi. Püüad vastavalt enesetundele 6, 8, 12 või 24h. Et kohapeal asjale pihta saada, on vaja üldjuhul ikka 24h konkreetsel kohal kooliraha ära maksta. Siis hakkad alles natukene tonkama, et millal, mida ja kas üldse võtab.
Järv on selles mõttes keeruline püügikoht lennukaga, et teinekord häste ei ulatu ja veel 100 muud häda, mis minu oskamatusest tuleneb. Mulle meeldib reas jõgi-järv-jõgi lahendus või siis jõgi + mõistlikus kauguses satelliitjärved.

[Jarlo]

Selleks suuremaks jõeks valisime Saxani. Jõgi oli super ilus, veetase minu jaoks normaalne, kohalike jaoks kõrge. Kõik mehed olid hirmsat hakkamist täis nähes seda potentsiaali ja ilu. Etteruttavalt võib öelda, et läks nii nagu alati Päevne proovipüük näitas, et kala oli, väikest vähemalt kindlasti. Õhtul plaanisime pikemat püüki, aga midagi intrigeerivat see ei pakkunud. Palju väikeseid, palju ilusaid vaateid, ilusaid püügikohti. Kala oli enamus selline 30 cm, enamuses forell, paar üksikut harjust. Lendõnge otsas pani päeval kala liikuma peamiselt ujuv putuk, aga midagi aplodeerimist väärivat polnud. Õhtul mingi hetk oli lendõngega täielik vaikus, ei tahetud musta, punast, oliivi… ei sipelgat, kummijalga, sääske, klinkut…ju oli asi mehes. Peale 1,5h mõõna läksin spinningu peale, kuna landimehed said vahepeal ikka midagi saatjasse raporteerida. Õnnestus siis ka miskit tabada, aga ei midagi sellist, mis lubaks silmi maast kõrgemale tõsta. Õhtul küpsetasime lõkke peal kala ja topsi taga oli arutamist küllaga…. Enamuses olid õhus sarnased küsimused: krt, super ilus jõgi, aga kus on suur kala? Selle küsimusega ka uinusime.

vahepeal raevukas

vahepeal tasane

ilus oli

jätkub...

[ZiiN]

See kohapeal olemise võlu on mõnus jah... me olime 5 päeva ankrus ühe koha peal, siis on aega ümbrust uurida ja kohaliku eluga tutvuda. Ei mingit "lähme nüüd" kiirustamist ja kella vaatamist. Vahepeal saab koos kolada ja siis jälle igaüks vastavalt oma sisetundele ja unereziimile üksinda, pärast laagris lõkkeümber muljetada ja uusi teadmisi jagada