82. leht 160-st
Re: Kalalkäigud.
Postitatud: 26.02.2015, 07:25
Postitas AndriPro
Sepp , kuule, sa praegu upitad üles teema mis on nagu lõputu soo .... käid ja õõtsud ja kõva pinda jalge alla ei tule kunagi. Võtame kas või selle mõtlemise . Vana jumal on seda jaganud ikka nii , et kui ühele on kulbiga antud , siis see kulbitäis on kelleltki võetud....
Re: Kalalkäigud.
Postitatud: 26.02.2015, 11:36
Postitas Madis
sepaonu kirjutas:Ma ise arvan, et kalade kaasavõtmine on individuaalne asi ja sõltub tuhandest asjaolust, ma sellest ei tahagi rääkida, et palju kala söögiks võetakse või peaks võtma või võiks võtta jne.
Minu seisukoht kalade äravõtmisel, söögiks kasutamiseks või teistele jagamise puhul on selline, et tee kuidas õigeks pead, kui oled järgi mõelnud ja nii otsustanud. Selle igaühe juurdlemise käigus ju tekib mõttepaus. Netist leidsin sellise asja
limit.jpg
googeldades leidsin nn autorid
http://www.fisheco.se/index.php?contentID=49
Ma laias laastus saan aru aga eesti keeles öeldakse palju asju eesti moodi. Äkki Birgit ja Mats katsuvad tollest eesti keelse suupärase vaste teha.
Kõik saavad vast aru, et märk otseselt tähendab, et piira (põhjusetta) tapmist.
Küsimus, mida ma küsida tahan on , et milline lause oleks sobivaim, mida kasutada, et kalamehed jääksid mõttesse.
Mul pole mingit plaani midagi ulmeliselt propageerida, mul pole mingit ideed, kus head ütlemist kasutada, ma ei taha iga puu otsa kleebekat panna jne vaid arutleda asjast ja kuulda, kas kellegil on hea vastus rasvases kirjas küsimusele.
"Säästa oma hobi!" võiks näiteks selle pildi peale panna. Mina ei arva, et väga rabas müttad selle teemaga. Noorem põlvkond kes peale kasvab võtab nagunii snitti välismaa, ennekõike ingilisekeelsetest riikidest kui C&R/päevalimiidid väga levinud ja tihtipeale iseenesest mõistetav....See kui kohalikud kõvad kalamehed sama eeskuju annavad on see veel lisaboonus
Re: Kalalkäigud.
Postitatud: 26.02.2015, 12:02
Postitas sepaonu
Soo või raba värk jah Andri, suht nõus, päris elus meeldib mulle kasutada väljendit valiv kalastus, ükskõik millel see valik ka põhineks, valin näiteks väiksema kala söögiks või valin näiteks suuremad kalad söögiks, valin ainult tagasilaskmise misiganespõhjusel, näiteks pole vaja üldse kala praegu või ei soovi seda kalaliiki süüa võimisiganes.
Re: Kalalkäigud.
Postitatud: 26.02.2015, 20:00
Postitas T.H
Sepaonu, mis ajenditel selline arutelu üldse üles kerkis - kala äravõtmine, loosungid?
Re: Kalalkäigud.
Postitatud: 26.02.2015, 20:09
Postitas sepaonu
Ei tea, vaimselt ebastabiilne praegu, nii palju pahasi asju praegu kokku jooksnud, et ma jõua neid läbi seedida, osa purtsatab arvatavasti läbi suu välja, ise paneks endale arstina diagnoosiks vast intelektuaalne impotentsus, äkki siiski krooniline pole.
Re: Kalalkäigud.
Postitatud: 26.02.2015, 20:53
Postitas T.H
Kindlasti pole krooniline, pigem kiirelt mööduv kerge külmetus
lihtsalt nende loosungitega mul s..t läbisaamine. Näiteks - jood, ära uju - või -sõida kaine peaga - või - lase kala lahti - palju see aitab, või paljut sellesse keegi süüvib ? Asi on kõrvuvahel paigas minupärast kasvõi geneetiliselt. Igasugu ümbersünde, et kunagi tagusin kõik kotti ja nüüd lasen kõik lahti on suhtega 1 - 1000`dele. Ka põlvkondade teema on pulli s..t. Netist video vaatamine ei muuda kedagi, vastasel juhul poleks ka näiteks sõdu - kõik oleks pisarsilmil vennad. Mul mõtteid palju ja võiks jahuda veelgi , aga jällegi - keda see kotib? Seda aga küll, et ainult pooletoobine saeb seda oksa, millel istub.
Re: Kalalkäigud.
Postitatud: 26.02.2015, 22:44
Postitas AndriPro
Intellektuaalne impotentsus ..... no krt , nüüd ütles . Maakeeles on see kevadine jooksuaeg . Mõni tahaks hirmsasti mingeid silte panna kuhugi , mina silte ei taha panna , olen lihtsalt naissoole ohtlik ja meessoo esindajate peale urisen , mõnele lollimale võiks isegi pasunasse anda. Orientatsioone on mitmesuguseid...
Re: Kalalkäigud.
Postitatud: 26.02.2015, 22:51
Postitas Madis
Põlvkondade osas tahaks küll vaielda Tom
. Netis kolamine või MTV vahtimine on põlvkondi muutunud ikka väga palju, vanemal põlvkonnal selle kohta ju oma ütlusedki. Väärtushinnangud ja arusaamad mis on elus oluline on enamusel tänapäeva noortel ikka väga p*rses, ma paneks selle julgelt ekraanist vahitava arvele.
Re: Kalalkäigud.
Postitatud: 26.02.2015, 23:13
Postitas T.H
No maitea , millest ma siis mõtlesin või rääkisin? Veelkord, ühegi video vaatamine üldjuhul ei pane kedagi kuhugipoole muutuma. Heal juhul annab mõneks sekundiks mõtlemisainet (kuid vaevalt, et sedagi) Ja mis peamine, kõigile võib jahuda mida iganes, aga ennast petta pole võimalik. Aeg-ajalt oleks hea vaadata peeglisse ja ka end ümbritsevatele näkku. Juhul kui see maapeale tagasi toob või mõtlema paneb, pole kõik veel kadunud.
Re: Kalalkäigud.
Postitatud: 26.02.2015, 23:28
Postitas Birgit
Ei oska esimese hooga inglise keelsest paremat teha, nagu näha ka rootslased rahvusvahelisema keele valinud aga proovin teha lühikese ümberjutustuse ideest „Limit your kill“
Algas sellest kui paarkümmend aastat tagasi muutus Rootsis CR väga populaarseks ja tundus, et hobikalastajate jaoks oli sellest abi. Siis juhtus see, mida Madis mainis, kasvas peale uus põlvkond, kes lõpuks ajas CR’ga asja teise äärmusesse hulluks kätte. Foorumites said valimatult sõimata igasugused kalapiltide ülespanijad, küll hoidsid kala valesti, liiga kaua, oli konks liiga suur jne, ja jumal hoia, kui pilt oli tehtud tapetud kalast, vahet polnud, sõimatuks sai nii tõsine püüdja, kui ka elu esimese kala püüdnud laps. Samal ajal, kui hobikalastajad CR’iga hulluks läksid, oli võrgupüüdjatel suhteliselt võimatu R poolt rakendada.
Tekkiski mõte ühendada igasugused kalastajad ühise „loosungi“ alla ja pandi kirja kolm punkti, millele tasuks mõelda.
• Kala toiduks püüdes mõtle jätkusuutlikult
• Toidukala püüa vaid niipalju, et selle mõju ökosüsteemile ja kalavarudele oleks minimaalne.
• Vali, mida võtad kaasa, mida lased tagasi. Suur ja täiskasvanud kala kannab liigi tugevat geneetilist alust, lase neil edasi elada.
Võiks öelda, et loosung „Limit your kill“ tähendab üldisemas mõttes tervet mõistust, vastutustunnet ja hoolivust ümbritseva keskkonna suhtes.
Ka seadusnadlik pool aitab kaasa idee rakendamisele. Püügireeglid vaadatakse piirkonniti igal aastal üle, jooksvalt hooaja jooksul jagatakse vastavalt oludele soovituslikke reegleid jne