flyfisher.ee

Kuna eeslasele on omasem kõike kiruda kui kiita (muidugi kui välja jätta enesekiitus ja kiruda võib kõikides teistes teemades ) siis arvan, et võiks olla teema , kus oleks ruumi ainult positiivsele. Tahes tahtmata on silma jäänud paljude mõne aasta jooksul lennukamaailma tulnud kalameeste tegevus. Selle põhjal (loomulikult ei tunne ma kõiki ja loodan, et selles teemas võetakse sõna)tooksin ma esile mehe, kelle areng ja tegemised lendõnge vallas on mulle eriti sümpaatsed. Mulle meeldib ,et ta ei ole ainult "forka kütt" ( see väljend toob alati kananaha ihule) vaid püüab läbi hammustada ka paljude teiste kalade püügiks vajalikke pähkleid. Kes on põhjalikumalt jälginud putuka teemat, siis pole kindlasti märkamata jäänud tema tohutu areng selles vallas. Olen küll ja küll kasutanud tema seotuid putukaid ja kala võtab neid väga hästi. Ja mis peamine, ma ei muudaks neis midagi. Kui on mingeid probleeme, siis uurib ja katsetab ja leiab endale sobiva lahenduse. Alati saab nendest katsetustest tagasisidet. Ühesõnaga ma usun,et ta on hingega asja kallal. Nii, jutt käib sepaonust ja otse loomulikult oleks mul kiidusõnu veel paljudele teistele, aga valik tuli teha ja kogu "kompotti" arvestades on minu silmade läbi sepaonu areng selles vallas muljetavaldav ja mulle väga sümpaatne.

Positiivsust tervitan igakell. Sepa putukad on tõesti nagu kusagilt Fulling Milli vms pakist välja võetud. On ikka kindel, et ise seob neid?
Aga sepa töö on ka ju käsitöö seega ei imesta , et putukad head tulevad, talle ilmselgelt nokitsemine sobib. Kiitus igatahes.

Näh, pole vaja omal saba kergitada, kiidavad, nurrun.
Tegelikult on asi nii, et eks ikka sidumine paraneb, kui harjutada sidumist ennast, materjalides õppida orjenteeruma, vahepeal kalal käies oma seotut ka testida ja teha järeldusi ja vigadeparandusi, millest siis lõpuks komplektselt peaks kujunema midagi paremat aga...mina ei tunne ennast selle kasutamise poole pealt üldse kindlalt. Ikka kobamisi ja kaootiliselt katseeksitusmeetodil võtan sitikaid karbist, ikka longab kõvasti see pool Ühest küljest on ju tore ohjeldamatult iga õhtu siduda üks kena lõpetatud putukas, teha normaalne pilt sellest, kuulata kommentaare, suhelda, aga...tihtilugu rakendust ei leiagi see, no lihtsalt püüad selle putuka ajal mujal või muud või unustad testida, sest käivitub midagi muud. Teisest küljest selline lihtne lahendus, et paanikakõne vanale rebasele, kle ma tahan sinna minna, mida vaja, no seo kas must kuldse või kollase keermega, muud sa ei vaja on liiga lihtne ja ahistav , kuigi praktiline nõuanne.
Eks omal on muidugi tore lollustega tegeleda ja kõigile ninna karata, et tahan ja proovin, a hea , kui ikka keegi üritab natuke pidurdada, juhendada, suunata kannatlikult ja eks elu ise ka õpetab, kas tahad või mitte, et iga lollusega kala ei saa.
Igal juhul olenematta sellest, et mul on alati mingid omad luulud, nägemus asjast(koos kahtlustega) , jms omapärad tänan kõiki vanu foxe, nagu ralf, andri, toomas ja teised, kes on kannatlikult mulle telefonis paanikakõnede ajal asju seletanud, orgunnind jämme ja ühiskalastusi, kalale kaasa võtnud kõiki algajaid ja sellega seda arengut ka teinud niiöelda.