flyfisher.ee

Selle teema all kavatsen ohtralt kasutada oma "mölapidamatust". Ja , et rahval selge oleks , kust need uudised tulevad , lisan pildi oma nn. "sidumispingist"

Hea pererahavas, soe tuba, mõnus olemine... ja palju infot

Nonii , jutt jäi katki seal , et varsti peaks suurvesi tulema.....
Kui talvise madala veega on toiminud päeval päkesepaistega valge-punase kombinatsioonid (Parmacne Belle) , pilvise ja sajuse ilmaga hõbe-puna-mustad toonid (Mad Villager),tumedal kivipõhjal ka tumerohelise kehaga putukad (Parakkierki),siis tulvadega olukord muutub. See kevad on selles osas tõeline erand , loodus on omadega pehmelt öeldes "segi". Tulvadega lähevad käiku erksad toonid, päikesepaistega kolla-puna-rohelised ,sinise täpiga . Keere keha peal kuldseks , kuldne võib olla ka jupike keha (Vallesmann), kolase-oranži-valge tiivalised ,keha kuldne (siid või tinsel).Sajuse ilmaga on paremini toiminud oranži keha , valge-hõbe-musta tiiva ja roosa häkliga (Tammertinsel).Ühesõnaga tulvadega tulevad erksad toonid ja igasugu vahvad kontrastid mängu. Lisaks erksatele toonidele kuulpead , rasked toruputukad , kiiresti uppuvad liidrid. Kui vesi hakkab langema , siis kõigepealt tuleb hakata vähemaks võtma raskusi ja seejärel koos roheluse ilmumisega tuleb hakata siduma ka putukatesse rohelist.

Konksu ja putuka suurusest .
Enne tulvasid , talvise veega olen kasutanud konkse 2;1 (4) . Tulvavete tulekuga lähevad putukad hüppeliselt suuremaks 1 ; 1/0 ;2/0 . Ja kui 2/0 ei aita , siis rasked Shumakovi torud. Tulvavete langedes lähevad konksud (seega ka putukad ) jälle kord -korralt väiksemaks. Suvised putukad on minul konksudel 4. (6).
Pinnaputukad on ühepäeviku ajal 10. (8) , ja pärastpoole 12 ;14 ;16. Erandiks muidugi pinnakad turvale . Need on suvi läbi nii suured , kui vähegi saab.

Palju on juttu olnud Järvamaa jõgedest ja teiste jõgede ülemjooksudest , kus vesi püsib selge ja ka suht madal aastaringi. Ise ma Järvamaal ei kalasta (ilma minutagi seal rahvast küllaga ) aga selgete vete putukajoru püüan edaspidi ikkagi lahti rääkida.

Nädalavahetuseks lubas vihmast ilma . Kalale minnes et ei ununeks kaasa võtta pihutäis Royal Cochman`e . Punase kehaga ja roosa kehaga ,sule -ja karvatiivalisi , kuulpeadega ja ilma.

Kirjutamatta jäi , et see Royal Cochman eile sobis , lausvihmas.

Aga täna paistab , et tuleb ilm hoopis nii ja naa , pühapäeval lubas päris kena kevadet. Kas peaks proovima juba rohelisi toone . Vallesmanni ? GH roosa ? Keskpäeva päikesepaistes otsiks lipsu otsa selle Golden Garry ,õhtul , kui päike veepinnale ei paista , seoks lipsu otsa selle hõbe-puna-musta striimeri?

Mõtlesin eile õhtul jõe ääres , et maailm on sel kevadel ikka täiesti hukas. Konna jõe ääres ma sel kevadel veel näinud pole , küll aga lendas vee peal nahkhiir . Ja siis tõmmati nöör ( heitepea + mõni meeter) raksuga pingule nagu pillikeel , paar kena "küünalt" ja näidati mulle saba. Istusin peale seda vaatepilti jupp aega kännu peal , kiskusin suitsu , tänasin vaatepildi eest ja tulin koju . Kuidagi narr oleks olnud uuesti veel üritama hakata.Putukaks oli "Sylvi".

Nonii , käisin täna vaatamas , et kes siis mulle saba näitab.Seesama käreda peegel , kivi vasakus kaldas , sealt kivi kõrvalt tavaliselt võtab.Lasi jupp aega "nõiduda" enne kui võttis . 44 cm , ujub edasi. Eile , kui ära läks oleks pakkunud , et üle poole meetri. Noh , see on normaalne , otsast läinud kala tundub ikka kümmekond sentimeetrit pikemana

No lõpuks on konnadel ka eluvaim sisse tulnud.Pikalt venitati sel kevadel. Ehk hakavad lõpuks toimima ka kevadeputukad. Hommikul kõndis õue peal vaenukägu. Sellist pilti igaüks ei näe terve elu jooksul.Neid pidi eestis olema alla 100 pesitseva paari.Ei tea , kas jääb siiakanti paigale või ? Isegi kui ei näe enam , siis laulu järgi tunneb ta ka ilmeksimatult ära.Peaks vist kuhugi ornitoloogidele teatama.

vaenukägu on suhteliselt haruldane neh, vähemalt selle artikli järgi http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodu ... ikkel=2153.

igatahes, anna sellest kui ka muudest põnevatest lindudest teada Margus Otsale ([email protected], 5082244), ta on kindlasti huvitatud ning nii on ka kindel, et see info jõuab linnu-uurijate annaalidesse.