Ritv
Ritv peaks olema kalamehe käepikendus soovitud kohas soovitud kalaliikide püügiks. Oluline on leida sobilik ja tasakaalustatud komplekt, kus nii ritv, rull, kui ka heitenöör kuuluvad enamasti samasse AFTMA klassi.
Rull
Rulli valiku puhul tuleb samuti arvestada raskusklassiga ja sobitada see nii ridva, kui heitenööri klassiga selliselt, et rull mahutaks nii jooksunööri, kui ka heitenööri. Oluline on ka leida rull, mille raskus tasakaalustaks ridva selliselt, et heitenööriga laetud rull hoiaks ridva käepidemest hoides parajasti tasakalus. Õigesti tasakaalustatud komplekt ei väsita heitmisel kätt ega õlga.
Jooksunöör
Kuna lendõnge puhul on heidetavaks raskuseks kindla pikkusega heitenöör (loe lähemalt järgmises lõigus), siis pikendatakse nööride jada jooksunööriga. Jooksunöör on peamiselt vajalik selleks, et oleks võimalik suuremate kalade sööstmistele piisavalt palju nööri järele anda. Jooksunööriga saab täita ka nööride mahtu rullil selliselt, et heitenööri, koonusnööri ja lipsu sissekerimisel jääksid nöörid rulli servadega tasa. Oluline on aga jooksunööriga mitte liialdada, kuna rulli ületäitmisel hakkab heitenöör vastu rulli käima ja kuluma.
Heitenöör
Laias laastus jagunevad heitenöörid oma profiilide poolest WF (Wight-Forward) ja DT (Double Taper) nöörideks, mida leidub kõikides AFTMA klassides. Heitenööri profiil määrab ära nööri raskuse jaotuse nööri pikkusel. WF nööride puhul on suurem osa nööri raskusest koondunud nööri putukapoolsesse otsa. DT nööride puhul on nööri raskus koondatud nööri keskossa. Kummagi tüübi puhul erinevad nööri heiteomadused suuresti raskuse jaotusest piki nööri. WF nöörid sobivad paremini suuremate/raskemate putukate heitmiseks või püügiviisiks, mis ei nõua väga delikaatset presentatsiooni. DT nööriga on lihtsam teha delikaatseid heiteid eriti ettevaatlike kalade püügiks. Enamasti kasutatakse DT nööre pinnaputukatega püügiks. Lisaks heitenööri profiilidele on olemas nii veepinnal hõljuvaid, kui ka uppuvaid nööre.
Heitenööri eluea pikendamiseks on hea mõte nööri kord aastas hooldada pestes seda sooja seebiveega ning hiljem määrida spetsiaalse määrdega.
Koonusnöör
Koonusnöör on oma olemuselt monofiil (või ka florokarbon), mis on ühest otsast jämedam ja läheb sujuvalt pikisuunas peenemaks. Koonusnöör tagab heitmisel putuka sujuva presentatsiooni.
Lips
Lips seotakse jätkuks koonusnöörile kas sõlmega või soovitavalt väikese metallist lipsurõngale.
Sõlmed
Et nüüd kõik need erinevad nöörid ja lipsud omavahel kokku siduda, on hea teada milliste sõlmedega iga liidet teha. Täpsemad juhised leiab lehelt https://www.graysofkilsyth.com/fly-reel-knot.htm
Kahlamisvarustus
Kahlamispüksid – kõige olulisem on leida õige suurusega püksid. Liiga lühikesed püksid hakkavad liikumist segama, eriti kui teha pikemaid samme või ületades hüppega kraave. Liiga suured püksid jäävad selga lohvakalt ning liigsest materjalist tekivad voldid, mis hakkavad kergesti üksteise vastu hõõruma ning lõpuks kulutavad hõõrdekohtadesse augud.
Kahlamissaapad peaksid olema samuti paraja suurusega nii, et kahlamispükste neopreensokiga mahuks jalg mugavalt saapa sisse. Kui varasemalt pidi kahlamissaapa ostmisel arvestama oma jalamõõdust 1-2 numbrit suurema saapaga, siis tänapäeval on nö. lisavaru tootja poolt juba saapa mõõdu sisse arvestatud. Kõige kindlam oleks enne ostu nii kahlamispükse, kui ka saapaid jalga proovida.