PUTUKAD 2014

[sepaonu]

Käisin semuga meres, peale minu umbes kuuendat hähhtaga röögatust muutus semu natuke närviliseks, teatasin sepaliku ülbe häälega, kle tule võta putukas, hääletooni järgi pidi semu aru saama, et ``the putukas`` Kohe ka lülitus konnarebestusse. Õhtul küsis, et kas võib omale jätta, loomulikult. Peaks ütlema, et krdi hea tunne oli toimivat püügiputukat anda

[T.H]

See mustniitkeermekõrval putukas, mida Andri mainis on suht sarnane otu viimasel pildil olevaga. Saba segatud tipet ja mallard. Saba all sinise asemel kuld. Vöö must ja kere peal keerme kõrval must niit. Alustiivas tipet ja kurgu alla võiks lisada nat. pärlkana. Selline kondikava siis.

[mast]

Tere. Mul on kevadel plaanis lendõngega vehkima hakata (põhiliselt tahaks jõekaid kiusata), seniks vaatan siin videosid ja uurin teooriat. Uurisin mis elukad meil jõepõhjades domineerivad, et aru saada millega kalu Eestis meelitada tasuks. Sain sellise nimekirja potensiaalsetest kategooriatest (sulgudes näidisesindaja):

nümfid:
ussikesed (Chironomidae)
puruvanad (Limnephilus flavicornis)
kirpvähid (Gammarus pulex)
satikad (Elmis aenea)
päevikud (Baetis rhodani

putukad:
kevikud (Nemoura cinerea)
puruvanad ja ehmestiivalised (Limnephilus flavicornis)
sääsk (Chironomidae)
sipelgas (Formica)
päevikud (Baetis rhodani)
mudapäevikud (töntsakam versioon päevikust, Caenis rivulorum)

Kui putukakarbis oleks iga kategooria esindaja siis võiks teoreetiliselt igal jõekesel hakkama saada? Ma küll ei usu, et forell nii peenike poiss oleks, et mudapäevikul ja ojapäevikul erilist vahet teeks aga ehk veteranid kommenteeriks...

[sepaonu]

Mul on kevadel plaanis lendõngega vehkima hakata (põhiliselt tahaks jõekaid kiusata), seniks vaatan siin videosid ja uurin teooriat.

Tere mast
Ma pean ennast algajaks, teine täishooaeg hakkab lõppema, väga hästi on algus meeles ja sellepärast annaks ka sellist nõu, mis tundub, et omal läks alguses natuke valesti ja millest keegi teine võiks õppust võtta.
1.Metsiku teooriauuringu ja netisurfingu võiks asendada osaliselt sellega, et lähed mõnele vanale foxile külla, kes seletab sulle lihtsas maakeeles paljud asjad lihtlausetega ära. Ajaviiteks võib loomulikult kõike interneedusest sisse ahmida aga kuna praktika puudub, siis ei oska paljusi asju üldistada ja kokku võtta ja aru saada.
2. Alustama peaks mu meelest nööridest, millised kuhu head on, siis tokk(id), mis neid lennutaks.
3. Kohe igal võimalusel muru/lume peale heitma, kohe esimeste sulailmadega vee äärde heitma. Kohe tuleb omaks võtta, et veest minevad heited on head asjad, kohe harjutama, hooaeg pikeneb oluliselt, kui hakkad kohe märja putukaga püüdma.

Ma küll ei usu, et forell nii peenike poiss oleks, et mudapäevikul ja ojapäevikul erilist vahet teeks aga ehk veteranid kommenteeriks...

Ma ütleks, et mind hämmastas tõsiselt see putukamaailm, kui ma seda uurima hakkasin, ma polnud algaja kalamees, kui lennukat proovima hakkasin. Praegu olen kindlalt sellel seisukohal, et midagi perfektselt kopeerida ja jäljendada pole vaja. Pigem tuleks uurida kuidas asjad kokkuvõttes ja suures plaanis käivad, millised päevikud üldse on, kus jõel, mis järjekorras(et aru saada, et kus me oma päevikuajaga oleme hetkel), kus kooruvad, kuidas koorumine nihkub, kui palju on palju päevikut ja kui palju on sitaks , mis ajal kooruvad eri jõgedel, mismoodi ilm nihutab ajaliselt seda aega, miks vahest peab suht täpselt samasuur olema, nagu originaal ja vahest ebanormaalselt suur putukas jms
Pean tunnistama, et esimesel aastal olin kärsitu ja ei tahtnud aru saada, et 80% ajast tuleb kõndida ja jälgida loodust ja 20% tuleb püüda, praegu täiesti nõus sellega ja sellel aastal juba sain oluliselt paremini kala, kui esimesel rabelemisaastal.
Suht kindlalt mul ka uuel hooajal lemmik saab olema ikka mohican aga kindlalt annan ka ujumisaega sellistele
http://www.flyfisher.ee/download/file.p ... &mode=view

[AndriPro]

Tule taevas appi..... ( ignis caelum auxilium )

[sepaonu]

keegi pole ammu palju ja koledaid ja uduseid pilte pannud, seda viga annab ju parandada
Praktilise poole pealt olen ma praegu luupeaputukaid katsunud siduda sihkesi, et õhulised, kannataks visata, saba ikka mängiks kah ja et rsk sassi läheksid vähem.
Kõigepealt korralik tuust buckki harali fläsale toeks

siis fläsa sinna peale

siis buckituust ringiratast ümber fläsa

edasi mu meelest ebaoluline, kasvõi tühjus ja paljas konks

ja muidugi võitleja tüübid on murdjad

[ZiiN]

Sepaonu kas mulle tundub või ongi need putukad natuke tikutopsist juba suuremad?
Muuseas leidsin Salmost ühe huvitava konksu mida saab edukalt utiliserida haugiputukate juures. Konks on hirmus terav, parajalt suur ja väga suure aasaga. Saab ilusti otse trossi külge kinnitada. Hind just kõige meeldivam pole aga toruputukate puhul neid ei kulu ka hunnikutes.

[mast]

Noh, Andril tõmbas teadus niimoodi põhja alt ära, et hakkas ise kah ladina keeles taevast appi paluma? A tegelt, maakas, mine kirjuta juutuubi otsingusse "ojapäevik" ja vaata mis tulemuseks saad. Siis kirjuta sinna "baetis rhodani". Võrdle tulemusi. Mina küll kõigi satikate nimesid peast näiteks inglise keelde ei oska panna, seepärast on väga hea, et maarjamaa loodusteadlased oma materjalides ladinakeelsed nimed ka ära toovad. Saab netiavarustest palju kergemini materjalid kätte.

Sellesse sepaonu soovitusse alustada nööridest suhtun alustuseks kerge skepsisega. Arvan lihtsalt, et aru saada mis on hea ja mis on parem tuleb kõigepealt ühega variandiga põhi alla teha, et oleks mille suhtes võrrelda. Eks see rull, nöör ja #5 tokk alustuseks saavad mis poest komplektina koju tuli.
Putukate arengutsükkel on muidugi oluline aga selleks peab kõigepealt aru saama milliste oma, eksole. Seepärast mõtlesingi, et alustasin nimedest ja elukohtadest aga eks peab ettevaatlikum olema tulevikus kui kaugemaltnurgameestel selle peale pilt eest ära läheb

[sepaonu]

Sepaonu kas mulle tundub või ongi need putukad natuke tikutopsist juba suuremad?

Kle praegu olen sihkesi 14-16cm sidunud enamus, kannatab veel visata küll. Praegu tuleb kolinal talv peale, ei jõua süveneda, a ilmselt talvel natuke mängin sellega, et jätkan titaantraadiga teise konksu sabasse. Pole midagi, et käivad ja mekivad lipendavat saba, kõik kes käperdavad putukat, need peavad ennast näitama tulema korra mu juurde, siis võivad edasi ujuda.

Sellesse sepaonu soovitusse alustada nööridest suhtun alustuseks kerge skepsisega. Arvan lihtsalt, et aru saada mis on hea ja mis on parem tuleb kõigepealt ühega variandiga põhi alla teha, et oleks mille suhtes võrrelda. Eks see rull, nöör ja #5 tokk alustuseks saavad mis poest komplektina koju tuli.

Sul on loomulikult õigus skeptiline olla ja oma arvamust omada.Kõik taandub varem või hiljem sellele, et kus ja millise putukaga sa püüad ja milline nöör nendesse oludesse hea on. Mina esimesel hooajal kartsin seda veest viset ja märga putukat, hulga aega hooajast jäi püüdmata ja hulga seda maad jäi püüdmata, kus õhust heiteid teha ei saa sisuliselt. Loomulikult vaevlesin paljudel kordadel ka nööriga, punnitades. Lõpuks hakkasin natuke matsu jagama ja kui on õige nöör ja natuke harjutada, tema lendab ise, ütled ainult kuhu vaja. Sihkse nööri otsin ka omale, et võin visata rotilaipa kasvõi selg vastu seina, a saab vähe kasutust, kuna mulle ei meeldi metsikus pratsikus kraavidel turnida. Kokkuvõttes õige nööriga lust toimetada, ahah, sinna kalale, see peale, aa, on juba peal, no siis see igaks juhuks kaasa veel. Millal sa selle faasini jõuad on individuaalne, mingeid tärmineid pole mõtet määrata.

[T.H]

Vee üks putuk musta keermega, aga hoiatan ette, et see pole nõrkadele. Saba all kuld ja kollane (või hästi kärts roheline). Saba tipeti ja mallardi segu. Keha ferrari punane (vanasti öeldi, et lipu punane).Kurk tipeti mallardi segu. Tiib tipet, punane bucktail (mõned fiibrid), amherst faasan(mõned fiibrid), mallard. Põsed kas kingfisher või lembelinnu sinised. Nii, ja keere kehale siis kuld ja MUST. Putukas valmis teha, varuda kannatust, mitte kaotada usku ja siis tulevad tulemused