Kalastamine välismaal
Re: Kalastamine välismaal
Hea lugemine, tundub, et oli väga mõnus reis.
Re: Kalastamine välismaal
Sain ühe tundrajooksu video ka natuke sirgemaks teha ja käevärinat maha võtta. Nagu kaadritest näha siis pole kaameramehe elu ka meelakkumine, peale niisama targutamise on ka vaja kõikvõimalike abitöödega tegeleda.
Ettehoiatavalt võin öelda, et video on piiiiiikk, igav, tümakat ei ole ja kala ei saada ka just palju... midagi Sepaonu maitsele!
https://youtu.be/VzHLLfQcwP8
HD resolutsioonile panemine parandab oluliselt kalade akrobaatilisi sooritusi!
Ettehoiatavalt võin öelda, et video on piiiiiikk, igav, tümakat ei ole ja kala ei saada ka just palju... midagi Sepaonu maitsele!
https://youtu.be/VzHLLfQcwP8
HD resolutsioonile panemine parandab oluliselt kalade akrobaatilisi sooritusi!
Re: Kalastamine välismaal
Oleme kah järjekordselt põhja-Rootsi reisilt tagasi. Läksime suurvett vaatama, teadmisega, et kui ikka väga hull siis liiguma paarsada km põhjapoole, kus asi oluliselt parem. Suurvesi ja lumi oli päris hull aga põnevust jagus niipalju, et kuhugi edasi tormama ei hakanud. Lund oli mägedes suusavõistluse pidamise jagu ja veed ca 1,5m tavalisest kõrgemad ja igal teisel-kolmandal päeval tekkinud 12 tunnised paduvihmad ei lasknud sellel karvavõrdki langeda. Lahe oli vaadata kuidas suured veemassiivid 24 tunni jooksul pool meetrit üles-alla käisid, kahlamispükse läks ka mõnel metsarajal vaja 
. Kalal oli suurveest suht ükstapuha, võiks isegi öelda, et kala nautis seda vetemöllu, vaid suurtes käredades oli ta kadunud ja kiirelt tõusva vee ajal oli võtt olematu, samas jälle langeva veega oli kala puhtasegane. Nii korralikult paksukssöönud, lausa rasvast, kala polegi vist enne mägedes kohanud.
Harjust õnnestus peaaegu vältida, forelli tuli väga palju, paaliale läks õige võtuputuka otsimisega natukene aega kui õige leidsime, milleks seekord oli pisike must või pruun sipelgas, olid mured lahendatud.
Tutvusime ka ühe suurprojektiga, kuidas Vindelälvenist tahetakse teha Euroopa parim jõgi, ilus on see juba niikuinii, miski 10 aastane projekt, igatahes on põnev edasist arengut jälgida.
Korra käis mõte peast läbi, mis saaks kui ligilähedast proovitaks teha Pärnuga...
. Kalal oli suurveest suht ükstapuha, võiks isegi öelda, et kala nautis seda vetemöllu, vaid suurtes käredades oli ta kadunud ja kiirelt tõusva vee ajal oli võtt olematu, samas jälle langeva veega oli kala puhtasegane. Nii korralikult paksukssöönud, lausa rasvast, kala polegi vist enne mägedes kohanud.Harjust õnnestus peaaegu vältida, forelli tuli väga palju, paaliale läks õige võtuputuka otsimisega natukene aega kui õige leidsime, milleks seekord oli pisike must või pruun sipelgas, olid mured lahendatud.
Tutvusime ka ühe suurprojektiga, kuidas Vindelälvenist tahetakse teha Euroopa parim jõgi, ilus on see juba niikuinii, miski 10 aastane projekt, igatahes on põnev edasist arengut jälgida.
Korra käis mõte peast läbi, mis saaks kui ligilähedast proovitaks teha Pärnuga...
- lund jagus piisavalt
- nii mõnigi kala vabastas ennast kaldapõõsastes
Re: Kalastamine välismaal
Selle aasta tundrareis algas paanikaga, et meie kolmas ratas kukkus töö pärast ära. Mina olin resoluutne, edasi ei lükka reisi, lähen kasvõi üksi, ennemgi käidud. Naine rapsis kolmandat otsides paar nädalat, kuna teda hirmutas see aeg, mis ma munadeni vees, et üksi igav.Lõpuks lootus kustus ja naiselt tuli kokkuvõttev kokkuvõte – üksi ma ka sind ei lase ! Mina matsin selle jutu peale maha kohe lootuse, et ma saaksin üksi sniikida ühele kaugemale salajärvele, see oleks tulnud kõne alla kolmekesi või üksi.Kokkuvõttes tegime mõlemad kompromisse ja saime hakkama.
Plaan oli käia ühekorraga 5-7 päevase tuuri seljakottidega rahulikus tempos, vahepeal cämpates ja kala püüdes.Tundrasse sissemineku ja väljatuleku otstes olid atv radade jupid, ühte otsa lasime ennast sõbral autoga ära viia, teise otsa viisime oma auto, alguse ja lõpu vahel võisime siis teha, mis pähe tuleb, ajaga ennast ei pidanud kah piirama, eeldasime, et kui vaja, siis tuleme varem välja ja kui vaja, siis oleme kauem. Teisel matkapäeval, kui naine kergelt jala välja väänas, siis polnud enam midagi vaja mõelda, ekstreemsemad kaugemate soode vahel tuterdamised olid kohe välistatud, poolpiduse jalaga pole vaja ekstreemsusi otsida.Viie päevaga tuterdasime 68km gepsu järgi laagrist laagrisse, kokku 6 päeva, ühes laagriplatsis olime vihma pärast poolteist päeva.
Pika vaagimise järgi tegin mina selle reisi goretex kõrgemate tossudega ja tagantjärgi ütlen siiski ei, maastik küll lauge lainetav seljandik segamini sooga, kivirägu väga vähe aga ikkagi 3dal õhtul hakkasin igatsema tugevamat saabast tagasi. Mul oli küll läbi mõeldud, et hädaga kõnnin kahlade ja kahlasaabastega, mis on matkasaabaste väärilised aga natuke kannatades tegin tossudega lõpuni. Mõne laiema jõeületuse tegime kahladega kahekesi, saates kahlad tagasi nööriposti ja veekindla kotiga, nired paljajalu või crocsidega.
Õhtused laagrimolutamised olid thermacelliga mõnusad, sääserohu ja sääsevabad, see on täiesti toimiv seade. Oma põletusmaterjali hinna pärast ei kõlba küll päevade või ööde kaupa põletamiseks aga igal tuulevaiksemal õhtul paar tundi sääsevabadust on minu meelest väga ok.
Ainukene apsakas söögi osas oli see, et kohvi sai liiga täpselt otsa viimase päeva hommikul, oleks võinud natuke ka tagavaraks olla. Kolme päeva toidu tassisin välja tagasi, kuna natuke oligi tagavaraks rehkendatud ja sõime suht palju kala. Söögikalade hankimisega läks aega minuteid.
Muu matkavarustus oli mu meelest kümnesse, mitte midagi polnud liigset, mitte millestki ei tundnud puudust.
Putuka poole pealt juhtus see, mis pidi juhtuma varem või hiljem. Sain tuttavaks sellise isendiga, nagu Russeflue Bibio pomonae Fabricius. No esimene mõte oli, et nüüd on kõik perses, sest ma teadsin kindlalt, et mul teda karbis pole. Natuke rahunedes tõstsin püügikarpi kõik nelsonid, foamisipelgad ja hacklemustad ja kokkuvõttes polnud häda midagi.Talvel peaks siiski paarkümmend russefluet karpi siduma.
Kõige abitum tunne oli ühel õhtul, kui harjus oli aktiivse toitumise juba lõpetanud ja täiesti kaldas oli ilmsselgelt siig. Olin ühe mininiblaka ja ühe normaalse kobistanud ja ma tahtsin ühte siiga veel kindla paaniga saia peale panna ja teine sõbrale anda. Kümme ujutust, putukavahetus, kümme ujutust, putukavahetus jnejne, ma ei saanud aru, et millest ta toitub aga lõpuks vääratas ja võttis pisimusta pinnaka ära.
Noh käidud jälle.
Liikuvad pildid siin
https://youtu.be/ew94EroWh8g
Plaan oli käia ühekorraga 5-7 päevase tuuri seljakottidega rahulikus tempos, vahepeal cämpates ja kala püüdes.Tundrasse sissemineku ja väljatuleku otstes olid atv radade jupid, ühte otsa lasime ennast sõbral autoga ära viia, teise otsa viisime oma auto, alguse ja lõpu vahel võisime siis teha, mis pähe tuleb, ajaga ennast ei pidanud kah piirama, eeldasime, et kui vaja, siis tuleme varem välja ja kui vaja, siis oleme kauem. Teisel matkapäeval, kui naine kergelt jala välja väänas, siis polnud enam midagi vaja mõelda, ekstreemsemad kaugemate soode vahel tuterdamised olid kohe välistatud, poolpiduse jalaga pole vaja ekstreemsusi otsida.Viie päevaga tuterdasime 68km gepsu järgi laagrist laagrisse, kokku 6 päeva, ühes laagriplatsis olime vihma pärast poolteist päeva.
Pika vaagimise järgi tegin mina selle reisi goretex kõrgemate tossudega ja tagantjärgi ütlen siiski ei, maastik küll lauge lainetav seljandik segamini sooga, kivirägu väga vähe aga ikkagi 3dal õhtul hakkasin igatsema tugevamat saabast tagasi. Mul oli küll läbi mõeldud, et hädaga kõnnin kahlade ja kahlasaabastega, mis on matkasaabaste väärilised aga natuke kannatades tegin tossudega lõpuni. Mõne laiema jõeületuse tegime kahladega kahekesi, saates kahlad tagasi nööriposti ja veekindla kotiga, nired paljajalu või crocsidega.
Õhtused laagrimolutamised olid thermacelliga mõnusad, sääserohu ja sääsevabad, see on täiesti toimiv seade. Oma põletusmaterjali hinna pärast ei kõlba küll päevade või ööde kaupa põletamiseks aga igal tuulevaiksemal õhtul paar tundi sääsevabadust on minu meelest väga ok.
Ainukene apsakas söögi osas oli see, et kohvi sai liiga täpselt otsa viimase päeva hommikul, oleks võinud natuke ka tagavaraks olla. Kolme päeva toidu tassisin välja tagasi, kuna natuke oligi tagavaraks rehkendatud ja sõime suht palju kala. Söögikalade hankimisega läks aega minuteid.
Muu matkavarustus oli mu meelest kümnesse, mitte midagi polnud liigset, mitte millestki ei tundnud puudust.
Putuka poole pealt juhtus see, mis pidi juhtuma varem või hiljem. Sain tuttavaks sellise isendiga, nagu Russeflue Bibio pomonae Fabricius. No esimene mõte oli, et nüüd on kõik perses, sest ma teadsin kindlalt, et mul teda karbis pole. Natuke rahunedes tõstsin püügikarpi kõik nelsonid, foamisipelgad ja hacklemustad ja kokkuvõttes polnud häda midagi.Talvel peaks siiski paarkümmend russefluet karpi siduma.
Kõige abitum tunne oli ühel õhtul, kui harjus oli aktiivse toitumise juba lõpetanud ja täiesti kaldas oli ilmsselgelt siig. Olin ühe mininiblaka ja ühe normaalse kobistanud ja ma tahtsin ühte siiga veel kindla paaniga saia peale panna ja teine sõbrale anda. Kümme ujutust, putukavahetus, kümme ujutust, putukavahetus jnejne, ma ei saanud aru, et millest ta toitub aga lõpuks vääratas ja võttis pisimusta pinnaka ära.
Noh käidud jälle.
https://youtu.be/ew94EroWh8g
kõnnin kivirägus, prääksun flyclub.ee
Re: Kalastamine välismaal
Sepaonu videot avades oli alguses reaktsioon "johhaidiii üle tunni....krt" aga kui natuke sai süvenetud siis ega kerima ei hakanud, vägagi söödav sellisel kujul igatahes müts maha, et selline korralik materjal lõigatud ja purgis ning kummardades müts maha kaaskannataja ees sellisel tundramatkal!
Mõned küsimused ka seoses varustusega, see laagrikate seal, mis imeloom see on? mis kaalud ja mõõtmed? Endal mõned telkmantlid mis ka sadu kordi hädast päästnud aga mitmekesi seal alla kössitada pole just väga mugav. Püsilaagrites ikka koormakatteid ka kasutanud aga pole just väga "esteetilised"
Ja see sääsepeletaja, kas see miskitpidi ebameeldivalt haiseb ka kui ta seda tossu eritab?
igatahes müts maha, et selline korralik materjal lõigatud ja purgis ning kummardades müts maha kaaskannataja ees sellisel tundramatkal! Mõned küsimused ka seoses varustusega, see laagrikate seal, mis imeloom see on? mis kaalud ja mõõtmed? Endal mõned telkmantlid mis ka sadu kordi hädast päästnud aga mitmekesi seal alla kössitada pole just väga mugav. Püsilaagrites ikka koormakatteid ka kasutanud aga pole just väga "esteetilised"
Ja see sääsepeletaja, kas see miskitpidi ebameeldivalt haiseb ka kui ta seda tossu eritab?
Re: Kalastamine välismaal
Sepaonu, selle Thermacelli võib asenda soodsama Sterminoga, nägin soodukat 30 padjakest ca 6-7eur, ühest padjast piisab ca 8 tunniks, soojust padjale annab teeküünal piisavalt aga võib ka spets kuumutajad osta, ei haise, ei tossa, võin huvilistele prooviks jagada.
Mõni russflue peab olema alati kaasas, kuigi vaja läheb neid umbes iga 3-5 aasta järgi.
Mõni russflue peab olema alati kaasas, kuigi vaja läheb neid umbes iga 3-5 aasta järgi.
Re: Kalastamine välismaal
Minu meelest on enamus tassitavaid telke siiski sellised, et ega seal mingeid murumänge ei arenda, mõnes natuke poolviltu istud, mõnes kannatab keskmises osas põlvitada, heades oludes mõne eeskojas saab ettevaatlikult tegutsedes ka hommikukohvi külitades tehtud. Hea ilmaga tegutsed ju õues, teed priimusel või lõkkega oma kördidkohvidkalad, saad seista, külitada, kükke teha ja kaerajaani tantsida. Mul oligi selline suhtumine, et telk olgu väike urg, kuhu horisontaalselt sisse mahub, see on magamise koht, püüad terve päeva, õhtuks nii väsinud, et savi mugavustest, soe kört ja magama.
No tegelikult on ikka selliseid ööbimisi ka, kus vahepeal haigelt palju sajab või on keskpäevane rõve päike ja tahaks hoopis varju pugeda ja tukastada, niiet ükskord mõtlesin, et proovin siis seda tarpi või varikatust või kuidas keegi kutsub. Pean tunnistama, et kohe hakkas meeldima, mitte alati aga teatud olukordades on hea küll, kui on midagi, mille vahele nöör tõmmata.(kivitundras tõmbasin mootorsaani raja posti külge ühe otsa, korra olen kahlamissaua külge otsa pannud, teine ots üle suure kivi) Mul aasta olnud nüüd see tarp, mõni sõbergi tunnustavalt mühatanud. Mäletan vastikvihmasel viimasel jaanipäeval iidus kuulasin kannatlikult kõigi aasimist, et ma olla lolliks ennast joonud jms kuni tõmbasin üle õue nööri ja panin üles, tasapisi möla vaibus ja hakati sinna alla pugema
Vihma ja lauspäiksega ikka hea seal all olla. Sobrada seljakottides, tuulutada asju, korrastada, süüa teha, tina panna jms Ma olen tavaliselt tavalise viilkatusena pannud ja ühe korra panin ühe katuseräästa täiesti vastu maad, kuna oli rõve tuul, a saab panna igatpidi seda, diagonaalselt, lamekatusena jne.
Ma ostsin 3x3 konkreetselt siit
http://www.ddhammocks.com/product/ddtar ... _green_3x3
sama asja leiab uk jeepaisest.
Sellest on ka kergem versioon, kes gramme loeb ja viilib.
http://www.ddhammocks.com/product/DD_Superlight_Tarp
eestis ka midagi saada
http://www.hobbykayak.com/Varikatused
Laiast maailmast leiab neid triljon igas hinnaskaalas.
Ei, mitte mingit haisu pole, udupeen suitsuvineke tuleb sealt massinast, neid eestis kah saada, a vist vanem mudel piltide järgi vaadates, mis ei tähenda, et ta sitem oleks. Suht veendunult arvan, et ta ei toimi kõva tuulega, keskmise tuulega tuleb ülespoole tuult panna. Uurisin natuke teemat, raidi samalaadsed lapakad ei ole samaväärsed, seda Birgiti pakutud Sterminot ei tea aga olen kohe valmis proovima, kui netist ostukoha leian, juba miskid tarkpead teevad gaasiballoone ümberlaaditavateks ja täidavad ka mürgilapakaid ise uuesti, mürgi hankimisega ja nikerdamisega tegelen arvatavasti talvel. Toimeaine thermacelli patjades on allethrin, sünteetiline versioon Permethrinist.
No tegelikult on ikka selliseid ööbimisi ka, kus vahepeal haigelt palju sajab või on keskpäevane rõve päike ja tahaks hoopis varju pugeda ja tukastada, niiet ükskord mõtlesin, et proovin siis seda tarpi või varikatust või kuidas keegi kutsub. Pean tunnistama, et kohe hakkas meeldima, mitte alati aga teatud olukordades on hea küll, kui on midagi, mille vahele nöör tõmmata.(kivitundras tõmbasin mootorsaani raja posti külge ühe otsa, korra olen kahlamissaua külge otsa pannud, teine ots üle suure kivi) Mul aasta olnud nüüd see tarp, mõni sõbergi tunnustavalt mühatanud. Mäletan vastikvihmasel viimasel jaanipäeval iidus kuulasin kannatlikult kõigi aasimist, et ma olla lolliks ennast joonud jms kuni tõmbasin üle õue nööri ja panin üles, tasapisi möla vaibus ja hakati sinna alla pugema
Vihma ja lauspäiksega ikka hea seal all olla. Sobrada seljakottides, tuulutada asju, korrastada, süüa teha, tina panna jms Ma olen tavaliselt tavalise viilkatusena pannud ja ühe korra panin ühe katuseräästa täiesti vastu maad, kuna oli rõve tuul, a saab panna igatpidi seda, diagonaalselt, lamekatusena jne.
Ma ostsin 3x3 konkreetselt siit
http://www.ddhammocks.com/product/ddtar ... _green_3x3
sama asja leiab uk jeepaisest.
Sellest on ka kergem versioon, kes gramme loeb ja viilib.
http://www.ddhammocks.com/product/DD_Superlight_Tarp
eestis ka midagi saada
http://www.hobbykayak.com/Varikatused
Laiast maailmast leiab neid triljon igas hinnaskaalas.
Ei, mitte mingit haisu pole, udupeen suitsuvineke tuleb sealt massinast, neid eestis kah saada, a vist vanem mudel piltide järgi vaadates, mis ei tähenda, et ta sitem oleks. Suht veendunult arvan, et ta ei toimi kõva tuulega, keskmise tuulega tuleb ülespoole tuult panna. Uurisin natuke teemat, raidi samalaadsed lapakad ei ole samaväärsed, seda Birgiti pakutud Sterminot ei tea aga olen kohe valmis proovima, kui netist ostukoha leian, juba miskid tarkpead teevad gaasiballoone ümberlaaditavateks ja täidavad ka mürgilapakaid ise uuesti, mürgi hankimisega ja nikerdamisega tegelen arvatavasti talvel. Toimeaine thermacelli patjades on allethrin, sünteetiline versioon Permethrinist.
kõnnin kivirägus, prääksun flyclub.ee
Re: Kalastamine välismaal
sterminosid ostan siit http://www.pinal.se/sv/sol-myggskydd/st ... etter.html
Neljas aasta vist juba kasutan ja ilma selleta ei kujuta sääsekeskkonnast istumist ette (mugavaks vist läinud). Vajab toimimiseks piisavat soojust, kämpingutingimustes saab 0,33 purgist lihtsa lõikamisega põletaja teha, lõikeaugust tuleb panna purgi sisse põlev teeküünal ja padi purgi peale kuumuse kätte, teeküünla põlemise ajaks on sääsevabadust olemas. Kulu 2 küünalt ühele padjale, kokku 8h. Väga hullul sääseajal või kui tahame suurema ala katta siis paneme kaks purki püsti. Herilastele ka ei meeldinud. Kui jutt segane, saan vajadusel enda põletajatest pildi teha.
Originaalis on see asi mõeldud peamiselt sisetingimustesse ja spets gaasi- või el.aparaadiga.
Neljas aasta vist juba kasutan ja ilma selleta ei kujuta sääsekeskkonnast istumist ette (mugavaks vist läinud
). Vajab toimimiseks piisavat soojust, kämpingutingimustes saab 0,33 purgist lihtsa lõikamisega põletaja teha, lõikeaugust tuleb panna purgi sisse põlev teeküünal ja padi purgi peale kuumuse kätte, teeküünla põlemise ajaks on sääsevabadust olemas. Kulu 2 küünalt ühele padjale, kokku 8h. Väga hullul sääseajal või kui tahame suurema ala katta siis paneme kaks purki püsti. Herilastele ka ei meeldinud. Kui jutt segane, saan vajadusel enda põletajatest pildi teha.Originaalis on see asi mõeldud peamiselt sisetingimustesse ja spets gaasi- või el.aparaadiga.
Re: Kalastamine välismaal
Ennegi on need plekkpurgid elu päästnud isegi supi keetimisel -20 kraadiga Birgitil on ilmselt midagi analoogset?
Aga kui tellimiseks peaks minema siis mina oleks küll käpp uue hooaja nimel... Kahju lausa nendest sääskedest keda me tundras tuhandete viisi tapsime
Birgitil on ilmselt midagi analoogset?
Re: Kalastamine välismaal
ma kindlasti tellin kevade poole sealt birgiti pandud lingilt, gaasiballoone hakkan ise täitma, selle thermacell põletiga see hea asi, et pane kuhu tahad, kärsatab vertikaalselt ka, nupuklõps ja käib, mingi endakülge pookimise koti ostsin ka
ilma selle seadmeta peab nii madalaks vast õllepurgi nüsima, et teeküünal selle õllepleki nii kuumaks ajab, et see tõrjelapakas hakkab natuke kuumenema ja seda möginat õhku ajama. Selleks aastaks vist see needus laias laastus läbi.
- sääsekas.jpg (75.44 KiB) Vaadatud 10739 korda
kõnnin kivirägus, prääksun flyclub.ee