Kalalkäigud.
Re: Kalalkäigud.
Mina lisaks Sepa nimekirjale veel koger ja karp(siiski suht kontrollitud tingimustes). Lepamaim jäi see aasta püüdmata kahjuks. Kui keegi mõtleks välja salarelva kuidas neid merekokresid lennukaga ära meelitada siis panen auhinnaks SPA paketi läänemaa parimatel haugikohtadel. Pisikesi konnasid nümfiga olen saanud ja suured kollid on vahest haugiputukale järgi ujunud. Ka küljesoomuseid olen haugiputukaotsat ära korjanud. Toitumiseks tuhnivad mööda põhja, niiet vesi on selles kohas kohvipruun (Sepa hakkab siis tavaliselt vinguma, et talle siin ei meeldi )
Aga neid on ikka paksult, suured kui elukad ja võitlevad väga võimsalt!
Niiet kui kellegil on salarelv taskus siis mina olen nagu suur kõrv
Aga neid on ikka paksult, suured kui elukad ja võitlevad väga võimsalt!
Niiet kui kellegil on salarelv taskus siis mina olen nagu suur kõrv
Re: Kalalkäigud.
Ma üritaks mõne karpkala püüdmise putukaga neid ära petta kui juhtuks kohtama. https://youtu.be/0QnpVQdR4Pc tundub väga ahvatlev, või siis see https://youtu.be/iuV_IyA9HCw. Või äkki mõni nendest nuustikutest mida mehed sellest videos alates 15-ndast minutist näitavad - https://youtu.be/4SGA1_3QfT4
Re: Kalalkäigud.
Normaalse eestlasena raputan ikka soola haavadele miinuskraadide ja tuisuilmade saatel, a mu meelest väga ilus droonipilt
https://www.facebook.com/photo.php?fbid ... =3&theater
silver gutmanilt
https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/hp ... e=573F9314
https://www.facebook.com/photo.php?fbid ... =3&theater
silver gutmanilt
https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/hp ... e=573F9314
kõnnin kivirägus, prääksun flyclub.ee
Re: Kalalkäigud.
Talvel suurte külmadega on hea vaadata kas koprapesa on asustatud, sellisel juhul on "küttesüsteemist" tulevat sammast ilusti näha. Minu naabripere on igatahes küttesüsteemi sisse lülitanud... kevadel saab vägikaikavedu jätkata
NB! Koprapesa lähedal jääpeal ei maksa väga julgelt tatsata!
[attachment=0]pesa.jpg[/attachment]
NB! Koprapesa lähedal jääpeal ei maksa väga julgelt tatsata!
[attachment=0]pesa.jpg[/attachment]
Re: Kalalkäigud.
Tegin ülemise korruse akna vaikselt ja aegluubis lahti, panin õhupüssi palge, vähe sitt oli koogutada ja otse alla sihtida, vaatasin pead optikast, siis vaatasin keret, siis panin vaikselt püssi käest, võtsin fotokalutsu, läksin alumisele korrusele, kutsusin naise, klõpsisin pilte läbi akna, naise reaksioon mu jutu peale, et vaata, kui ilusad kaelasuled oli, et vaata, et sa ei lase, mille peale valetasin, et pole mõtteski old.
[attachment=0]l1.jpg[/attachment]
[attachment=1]l4.jpg[/attachment]
[attachment=0]l1.jpg[/attachment]
[attachment=1]l4.jpg[/attachment]
kõnnin kivirägus, prääksun flyclub.ee
Re: Kalalkäigud.
Oi sepp kui sa vaid teaksid kui maitsvad nad on aga kui tahad karja hoida siis viska neile teri oma kuuseheki varju, talvel nad on ülikerge saak röövlitele
Re: Kalalkäigud.
Täna tundus paras ilm olema, et lendõnge hooajaga alustada. 15ms tuul, vihm ja niisama sompus värk.
300m lõigul 2 tunniga kohtusin 5 mõõdukalaga (kellest kätte sain ainult 2) ja 3 alamõõdulisega. Pole paha start.
Ilma jäädud 3 kalast oli üks 2kg+ kala. Krt nr6 striimeri kidata konks on ikka jama, äraminekute protsent on vist umbes 90%
300m lõigul 2 tunniga kohtusin 5 mõõdukalaga (kellest kätte sain ainult 2) ja 3 alamõõdulisega. Pole paha start.
Ilma jäädud 3 kalast oli üks 2kg+ kala. Krt nr6 striimeri kidata konks on ikka jama, äraminekute protsent on vist umbes 90%
Re: Kalalkäigud.
Sai siis ka hooaeg avatud (01.02.) nagu kord ja kohus. Tõusin hommikul viiest ja vaatasin kraadi, näitas 0, seega kiire meil, et tööle ei jõua ja tee termosesse ja minek, sest püügikohta oli hea 2h sõitu. Kui Tallinnas maa must ja vesi lahti, siis tee peal hakkas vahepeal näitama paari miinuskraadi ja lumesadu tihenes nii kõvaks, et eesliikuvat autot oli raske märgata, mis tõttu langes kiirus maanteel 70ne juurde. Pärast paari tundi sõitu kõikvõimalikes ilmades (lumi, lörts, vihm, päike ja kõik muu mis vahepeale mahub) sain tiigi äärde kohale. Rõõmuga sai tõdeda, et jääst polnud kuskil haisugi ja ilm oli ka peaaegu mõistlikuks suutnud pöörata. Panin kaika kokku ja kahlad jalga ning püük võis alata. Esimese kahe heitega oli kohe kalad taga, kuid kaldale ei õnnestunud kumbagi saada, juu värises käsi veel suurest erutusest. Sain natu jalutatud ja uuesti püüdma hakatud ning uues kohas esimese viskega kala taga ja kena põrsas ka (L-48; 1,275kg). Sellega oli pm 10ne minutiga päeva juba korda läinud ning edasi lubasin uusi putukaid proovida. Tulemuseks oli veel 3-4 kala kes ületasid julgelt 40cm piiri ning terve posu veel mõõdukalu. Tavapärased "kilkarid" kes selles kohas kummitavad, ei tundnud huvi tundvat sel päeval ja kui aus olla siis väga ei olnud põhjust ka kurta. Vastu õhtut kala võtt rahunes ning seadsin suuna kodupoole hinges rahu.
Paar klõpsu ka mõnes kalast ja kõige paremini kala toonud putukatest
Paar klõpsu ka mõnes kalast ja kõige paremini kala toonud putukatest
Re: Kalalkäigud.
mulle meeldib Kimpsi jutt ja pildiseeria
Re: Kalalkäigud.
Sai tänagi võetud ette tratt veteäärde. Kuna Andri poolt soovitatud "paraadvärve" kaasas ei olnud jäi kalasaak kesiseks, samas muud põnevat juhtus aga kuhjaga. Ennekõike pälvisid tähelepanu "Ida-kotkad", kes ämbrid seljas ja ussiõnged käes metsa kadusid ning seletasid uhkusega, et lähevad kokre püüdma (keda minu teada selles jões ei ela). Kahtlus kuritahtlikus tegevusest hinges sai edasi püütud, kui üht äkki käis ülejõe hirmus särin ja sädemepahvakas. Üks "kotkas" oli otsustanud päeva väheke teravust tuua ja ennast positiivselt laadida, nimelt maandus üks metsis traatidesse ja kärsatas väheke on sulgesid. Maandus teine ikkagi elusalt ja täkku täis (ilmselt särtsust) ning hakkas piirama üht Härrat, kes siin foorumiski tegev (eks ta ise annab märku, kui soovi on). Õnneks oli Härra nii hirmus, et isegi tiirane metsis teda pelgas, tõusis lendu ja maandus meie juures, sai siis kah paar pilt telefoniga tehtud ning ennast kirutud, et paar päeva varem endale korralikku obtikat ei ostnud nagu mõttes oli. Huvi pälvis veel kala (pilt allpool), kelle keha ümber jäljed nagu oleks teine, just kui kakukene põgenenud võrgusilmast (ehk need märgid ja susserdavad Idakotkad kuidagi seotud, mine sa tea). Edasi sai siirdutud metsade vahele, et rahvamassist eemalduda ja kohata ühte kohalikku ridvakunni. Koos temaga liikusime mööda jõge ja otsisime kala, keda kahjuks väga ei olnud (ilmselt taaskord puudu paraadvärvid). Siin vahepeal oli sõber valinud ilusti 1313 lootuses, et tullakse korda looma, aga kodupoole naastes olid ussikunnid ilusti veel veeääres ja tundus, et ei plaaninud nad veel nii pea omi asju kokku panna, ju ei olnud sõbra kõne piisavalt usutav. Igatahes oli päev mõnus ja kahetsuse raasugi ei jäänud hinge, sest pole paremat moodust päeva veetmiseks, kui jõe ääres kaigas peos.