Kalalkäigud.
Re: Kalalkäigud.
Sa võid ise vii ennast kurssi viia, kuidas seaduses asju kutsutakse
§ 3. Õngpüünised
(1) Õngpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud söödaga või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub.
(2) Lubatud õngpüünised on:
1) lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga;
2) spinning, mis koosneb rõngastega ridvast, ridvarullist, õngenöörist ja landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse ja nn peibutustirguga;
3) käsiõng, mis koosneb ridvast, õngenöörist ja sellele lipsudega kinnitatud kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust, võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või noogutiga ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks;
4) vedel, mis koosneb õngenöörist, landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega, ning mida veetakse paadi järel;
5) sikuti, mis koosneb lühikesest ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust ning võib olla varustatud vahetrossiga ja ühe kirptirguga;
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
6) lendõng, mis koosneb ridvast, rullist, heitenöörist ja sellele lipsudega kinnitatud kuni kolmest konksust, ning millega püügil kasutatakse kunstpeibutist;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
7) räimeõng, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kümnest nöörile kinnitatud üheharulisest õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei ole suurem kui 5 mm;
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
8) põhjaõng (tonka, krunda), mis koosneb õngenöörist, raskusest, kuni kolmest lipsudega kinnitatud üheharulisest konksust, ning võib olla varustatud ridva ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
9) und, mis koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust ja ujukist või raamist või hargist või muust tarindist, millele on keritud õngenöör, ning võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega;
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
10) [kehtetu - RT I 2005, 28, 201 - jõust. 27.05.2005]
11) õngejada, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98 (ELT L 349, 31.12.2005, lk 1–23), artikli 2 punkti b alapunktis iii.
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 01.01.2007]
12) [kehtetu - RT I 2006, 40, 308 - jõust. 01.01.2007]
13) [kehtetu - RT I 2006, 40, 308 - jõust. 01.01.2007]
(3) Lant on käesoleva määruse tähenduses puust, metallist või muust materjalist valmistatud ning kuni kolme kuni kolmeharulise konksuga varustatud peibutis.
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
(4) Rakis on käesoleva määruse tähenduses abivahend surnud kala söödana kasutamiseks.
(5) Kirptirk on käesoleva määruse tähenduses üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis.
(6) Nooguti on käesoleva määruse tähenduses elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks.
(7) Haspel on käesoleva määruse tähenduses vahend õngenööri kerimiseks.
(8) Tirk on käesoleva määruse tähenduses lant või rakis, millel on kuni 3 konksu harude vahega mitte üle 30 mm.
[RT I 2005, 28, 201 - jõust. 27.05.2005]
või lugedes otse seadusest ja nautides kehtetu Rt linke
https://www.riigiteataja.ee/akt/13305822?leiaKehtiv
§ 3. Õngpüünised
(1) Õngpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud söödaga või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub.
(2) Lubatud õngpüünised on:
1) lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga;
2) spinning, mis koosneb rõngastega ridvast, ridvarullist, õngenöörist ja landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse ja nn peibutustirguga;
3) käsiõng, mis koosneb ridvast, õngenöörist ja sellele lipsudega kinnitatud kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust, võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või noogutiga ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks;
4) vedel, mis koosneb õngenöörist, landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega, ning mida veetakse paadi järel;
5) sikuti, mis koosneb lühikesest ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust ning võib olla varustatud vahetrossiga ja ühe kirptirguga;
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
6) lendõng, mis koosneb ridvast, rullist, heitenöörist ja sellele lipsudega kinnitatud kuni kolmest konksust, ning millega püügil kasutatakse kunstpeibutist;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
7) räimeõng, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kümnest nöörile kinnitatud üheharulisest õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei ole suurem kui 5 mm;
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
8) põhjaõng (tonka, krunda), mis koosneb õngenöörist, raskusest, kuni kolmest lipsudega kinnitatud üheharulisest konksust, ning võib olla varustatud ridva ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
9) und, mis koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust ja ujukist või raamist või hargist või muust tarindist, millele on keritud õngenöör, ning võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega;
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
10) [kehtetu - RT I 2005, 28, 201 - jõust. 27.05.2005]
11) õngejada, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98 (ELT L 349, 31.12.2005, lk 1–23), artikli 2 punkti b alapunktis iii.
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 01.01.2007]
12) [kehtetu - RT I 2006, 40, 308 - jõust. 01.01.2007]
13) [kehtetu - RT I 2006, 40, 308 - jõust. 01.01.2007]
(3) Lant on käesoleva määruse tähenduses puust, metallist või muust materjalist valmistatud ning kuni kolme kuni kolmeharulise konksuga varustatud peibutis.
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
(4) Rakis on käesoleva määruse tähenduses abivahend surnud kala söödana kasutamiseks.
(5) Kirptirk on käesoleva määruse tähenduses üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis.
(6) Nooguti on käesoleva määruse tähenduses elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks.
(7) Haspel on käesoleva määruse tähenduses vahend õngenööri kerimiseks.
(8) Tirk on käesoleva määruse tähenduses lant või rakis, millel on kuni 3 konksu harude vahega mitte üle 30 mm.
[RT I 2005, 28, 201 - jõust. 27.05.2005]
või lugedes otse seadusest ja nautides kehtetu Rt linke
https://www.riigiteataja.ee/akt/13305822?leiaKehtiv
kõnnin kivirägus, prääksun flyclub.ee
Re: Kalalkäigud.
Sepa pika jutu peale ütleks,et käige kalal,seadusekuulekalt
Viimati muutis T.H, 28.02.2016, 14:38, muudetud 1 kord kokku.
Re: Kalalkäigud.
Ei oleks vaja olnud tervet seadusandlust. Tahtsin teada mis riistapuu see oli
Re: Kalalkäigud.
Sepaonu, õigus sul on. Pean tunnistama, et ei olnud selle nurga alt vaadanud asjale ning definitsioone kontrollinud. Suhtlen KKI'ga sel teemal.sepaonu kirjutas:Spinningu definitsioon ei sisalda kunstputukat. Lendõnge definitsioon sisaldab heitenööri . Kuna definitsioonides ei kasutata läbisegi nööre, kõigil teistel püügivahenditel on õngenöör, mis on piisav alus selleks, et aru saada, et heitenöör on seotud ainult lendõngega.
Tänud!
Re: Kalalkäigud.
Siukese ebaloogilise lõigu valisin, et pigem lumeaeroobika, kui kalapüük, madal kraav, pole varjuda seal praegusel aastaajal kalal, a need mõned sooned ja randid mis seal olid püüdsin põhjalikult läbi. Mittesttagit. Tagasiteel tuli siuke mõte, et võiks natuke puhata lumes sumpamisest ja ühte nööri põhjalikumalt testida. Kõigepealt püüginööriga 15 heidet, siis nöörivahetus, sellega 20 heidet, lühike pea, närviliste pea medraste seljatahatõmmetega võtsin nööri sisse uueks heiteks, ükskord oli sellise sahmimise peale räim küljes, mis püügiviis see on , kiirjerkimine ? , vett oli 20-25cm. ühtlane vulisev käre, konks kah 2/0 lõhekas.
kõnnin kivirägus, prääksun flyclub.ee
Re: Kalalkäigud.
Täna käisin haugil sõbraga,kellel kalaõnne just kuhjaga pole ja tema väitel olla see ka teistele nakkav.Hakka või uskuma - neljast haugist kes võtsid ei saanud kaldale ühtegi.
Re: Kalalkäigud.
Mõnus päiksepaisteline ilm oli täna, kalad olid kribud, a esimesed kevadtreilaastukogritsad olid nina lumealt välja pistnud.
kõnnin kivirägus, prääksun flyclub.ee
Re: Kalalkäigud.
Kas on kala nii väikene,või tuust nii suur, igatahes vägev pilt. Oleks saanud, oleks isegi veeääres!