Peame igaks juhuks ühendust... mine tea, äkki on vaja kahest pundist üks teha...ZiiN kirjutas:Veel eelmine nädal oli mul ka 2 meest ära langemas aga nüüd vaikselt ronivad jälle pardale tagasiaga võta siis rohkem õlut kaasa, meil kuupäevad suht samad 8 - 18 ja suund ka sama
Kalastamine välismaal
Re: Kalastamine välismaal
Re: Kalastamine välismaal
Mis ootused ja lootused on selle aasta tundrareisiks ? Midagi uut katsetada, mingit eelmine aasta nähtud/õpitud asja arendada ?
Mul ühe reisiga on selline asi, et katsun võimaluste piires kohanduda, midagi ei tea sellest kohast, niiöelda kohapeal kohandun. Teise reisiga on lihtsam, kant ja aeg tuttavad, oskan käituda, kuigi kõik järved uued. Kahes kohas tahaks üritada siiga harjuste vahelt püüda. Kahes sügavas vaalakõhus katsun uppuva nööriga kombata. Seda väidet, et hästi selgeveelistes on monolaadne nn klaasnöör oluliselt parem tahaks kinnitada või kummutada. Kalasuitsutamisprojekt on peasees olemas.
Mul ühe reisiga on selline asi, et katsun võimaluste piires kohanduda, midagi ei tea sellest kohast, niiöelda kohapeal kohandun. Teise reisiga on lihtsam, kant ja aeg tuttavad, oskan käituda, kuigi kõik järved uued. Kahes kohas tahaks üritada siiga harjuste vahelt püüda. Kahes sügavas vaalakõhus katsun uppuva nööriga kombata. Seda väidet, et hästi selgeveelistes on monolaadne nn klaasnöör oluliselt parem tahaks kinnitada või kummutada. Kalasuitsutamisprojekt on peasees olemas.
kõnnin kivirägus, prääksun flyclub.ee
Re: Kalastamine välismaal
Eelmine aasta jäi asi paaliaga korralikult lõpetamata. See aasta tahaks asja tõsisemalt ette võtta, kuid ilmselt oskused kehvad. Ehk keegi viitsib vistada mõned õpetussõnad putukate, otsimise ja muu kohta.
Re: Kalastamine välismaal
Paalia on müstiline kala. Liiga kerge teda püüda pole. Ma olen küll püüdnud teda nagu särge, 15 heidet, 15 kala, kõnnid 200m eemale, 15 heidet, 14 kala, räimed. Mõnes järves jubedalt seda kribu, kui ranna lähedal ka, siis mitte midagi teadma ei pea, närib kõike. Iseendast ongi looduslik paalia väike kala.
Selliseid järvi on loomulikult ka, kus ongi oodatud kala kilopluss ja kahe vahel. Kõige rohkem olen õhtuse püügiga 15 ära konksutanud selliseid, see on erand, olen tavaliselt väga rahul, kui 3-5tk saan. Nullipüüki olen kah omajagu teinud. Enamus järvesi võõrad, kõnnid, uurid, püüad, mittesttagit ei tea sellest järvest, on üldse sees, on üldse viskeulatuses, teadmatus, kui kala ei näita ennast, mingit pindumist pole.
Üks faktor on aeg. Paalial lühikesed aktiivsusperioodid läbi ööpäeva. Ma hommikust ja ööst midagi ei tea, hommikul logelen ja kohvetan, öösel magan. Ööpüügist võib sulle Birgit rääkida. Ma olen päeva ka püüdnud aga edukas on päevapüük olnud ainult ülisoodsate tingimustega, pilves ilm või vihmake, veel virvendus vähemalt peal või siis jopeilm, tuul, stt ilm. Õhtud alati edukamad olnud, selline 17-23 kellaaeg minul, sest ma olengi harjunud õhtut püüdma. Selle aja sees ongi olnud võtu kõrgpunkt tund või kaks.
Mitte kunagi pole püsti seistes paaliat ujumas näinud. Järgitulejaid jah olen näinud aga mitte vabalt ujuvaid. Samas palju ujujaid olen näinud, kui pikutan, kohvetan, puhkan, tulevad üksikult või paaris piki astet.
Üks võimalikest variantidest ongi visata kuiv astme taha ja madalaprofiilselt oodata. Teine variant on teha meeleheitlikuid üritusi kaugusheite maailmarekordi purustamiseks. Pole seda pikka heidet lihtne teha, loodus on kah tihti selline, et sisse minna ei saa, kallas hullem, kui armas eesti kõrkjas, kanarbik ja õllepudelikõrgune vaevakask, nöör hoia käes, selles kaldas, kus kallas hea, seal aste liiga pikk ja teiselpool järve vastupidised hädad ja nagu kõik teavad, siis tuul on ka alati valelt poolt. Ma landiga käinud üle 10 aasta, isegi selle lendava asjaga on kaugus võtmesõna.
Mingit artiklit kunagi lugesin miskist soome ajakirjast, mälu järgi mainiti putukatest daddy longleg(kole ja tobe aga efektiivne), montana(pinnakihis ujutatuna), pisikemust ja võibolla oli midagi veel.
Niipalju, kui ma kalade kõhtu olen vaadanud, siis seal on olnud caddist, kirpvähki, tigu, arvatavasti põhiosa lendavast söögilauast on siiski sääsk.
Oma esimene valik kuivast on ükskõik milline caddis, olenematta sellest, kas teda üldse järves on.
Järvede valik on raske küsimus. Kui marsruut paikas, siis püüad ikka neid, mis tee peale jäävad. Selle väitega, et mitte ükski lomp pole proovimiseks liiga väike ma nõus pole. Minu meelest, kui otsid vähemalt kiloplussi, siis peab järve üks mõõtudest olema vähemalt ca 400m ja aero pealt vaadates peab mingil määral olema ka sügavat osa.Optimaalne järve suurus mu meelest üks mõõtudest 600-1000m
Ma olen saanud paari norrakaga sellel teemal rääkida, mul mõned südamesõbrad ja nende sõbrad. Üks, kes väga palju paaliat püüdnud, ütles kah, et suured järved probleemsed, seal ujub ka väga suuri aga raske millestki aru saada ja üles leida ja soovitas panustada väiksemapoolsetele.
Sellistel kordadel, kui jalutad poole päevaga kaks või kolm pisijärve läbi, kuskil saad ja kuskil jääd ilma, siis ikka see aeg, aeg, aeg aga pole ju alati võimalust järve kõrval ööpäev passida ja uurida, et mis toimub.Kui on läbivooluga või läbivoolu võimalusega, no suvel pole lihtsalt vett, siis ma uurin alati ennem väljavoolu, mitte sissevoolu, väljavoolus näeb ka vahest paaliamaimu, siis vähemalt see asi selge, et kala on sees olemas.
Igal juhul, kui õnnestub püük, siis minu meelest imeilus kala ja hea durasell konksu otsas, kargab hästi.
Mõned näited oma headest paaliajärvedest.
Selliseid järvi on loomulikult ka, kus ongi oodatud kala kilopluss ja kahe vahel. Kõige rohkem olen õhtuse püügiga 15 ära konksutanud selliseid, see on erand, olen tavaliselt väga rahul, kui 3-5tk saan. Nullipüüki olen kah omajagu teinud. Enamus järvesi võõrad, kõnnid, uurid, püüad, mittesttagit ei tea sellest järvest, on üldse sees, on üldse viskeulatuses, teadmatus, kui kala ei näita ennast, mingit pindumist pole.
Üks faktor on aeg. Paalial lühikesed aktiivsusperioodid läbi ööpäeva. Ma hommikust ja ööst midagi ei tea, hommikul logelen ja kohvetan, öösel magan. Ööpüügist võib sulle Birgit rääkida. Ma olen päeva ka püüdnud aga edukas on päevapüük olnud ainult ülisoodsate tingimustega, pilves ilm või vihmake, veel virvendus vähemalt peal või siis jopeilm, tuul, stt ilm. Õhtud alati edukamad olnud, selline 17-23 kellaaeg minul, sest ma olengi harjunud õhtut püüdma. Selle aja sees ongi olnud võtu kõrgpunkt tund või kaks.
Mitte kunagi pole püsti seistes paaliat ujumas näinud. Järgitulejaid jah olen näinud aga mitte vabalt ujuvaid. Samas palju ujujaid olen näinud, kui pikutan, kohvetan, puhkan, tulevad üksikult või paaris piki astet.
Üks võimalikest variantidest ongi visata kuiv astme taha ja madalaprofiilselt oodata. Teine variant on teha meeleheitlikuid üritusi kaugusheite maailmarekordi purustamiseks. Pole seda pikka heidet lihtne teha, loodus on kah tihti selline, et sisse minna ei saa, kallas hullem, kui armas eesti kõrkjas, kanarbik ja õllepudelikõrgune vaevakask, nöör hoia käes, selles kaldas, kus kallas hea, seal aste liiga pikk ja teiselpool järve vastupidised hädad ja nagu kõik teavad, siis tuul on ka alati valelt poolt. Ma landiga käinud üle 10 aasta, isegi selle lendava asjaga on kaugus võtmesõna.
Mingit artiklit kunagi lugesin miskist soome ajakirjast, mälu järgi mainiti putukatest daddy longleg(kole ja tobe aga efektiivne), montana(pinnakihis ujutatuna), pisikemust ja võibolla oli midagi veel.
Niipalju, kui ma kalade kõhtu olen vaadanud, siis seal on olnud caddist, kirpvähki, tigu, arvatavasti põhiosa lendavast söögilauast on siiski sääsk.
Oma esimene valik kuivast on ükskõik milline caddis, olenematta sellest, kas teda üldse järves on.
Järvede valik on raske küsimus. Kui marsruut paikas, siis püüad ikka neid, mis tee peale jäävad. Selle väitega, et mitte ükski lomp pole proovimiseks liiga väike ma nõus pole. Minu meelest, kui otsid vähemalt kiloplussi, siis peab järve üks mõõtudest olema vähemalt ca 400m ja aero pealt vaadates peab mingil määral olema ka sügavat osa.Optimaalne järve suurus mu meelest üks mõõtudest 600-1000m
Ma olen saanud paari norrakaga sellel teemal rääkida, mul mõned südamesõbrad ja nende sõbrad. Üks, kes väga palju paaliat püüdnud, ütles kah, et suured järved probleemsed, seal ujub ka väga suuri aga raske millestki aru saada ja üles leida ja soovitas panustada väiksemapoolsetele.
Sellistel kordadel, kui jalutad poole päevaga kaks või kolm pisijärve läbi, kuskil saad ja kuskil jääd ilma, siis ikka see aeg, aeg, aeg aga pole ju alati võimalust järve kõrval ööpäev passida ja uurida, et mis toimub.Kui on läbivooluga või läbivoolu võimalusega, no suvel pole lihtsalt vett, siis ma uurin alati ennem väljavoolu, mitte sissevoolu, väljavoolus näeb ka vahest paaliamaimu, siis vähemalt see asi selge, et kala on sees olemas.
Igal juhul, kui õnnestub püük, siis minu meelest imeilus kala ja hea durasell konksu otsas, kargab hästi.
Mõned näited oma headest paaliajärvedest.
- kivimägedes, üks mõõt 380m
- madalas soises tundras, üks mõõt 600+m
- kivimägedes, üks mõõt 1000m
kõnnin kivirägus, prääksun flyclub.ee
Re: Kalastamine välismaal
Sama lugu Kimpsiga, et paalia on üksjagu hinge peal ja tõenäoliselt seekord ka natukene rohkem seda püüda proovib. Peamine ootus on võibolla mõne silmis lihtsakoeline...tahaks lihtsalt mõnusat "käsi liigesest väljas" puhkust, kus ei pea kuhugile kiirustama ja lõviosa päevast täidab kalapüük. Mine sa tea, äkki lisaks kalapüügile veel ka tendisaun ja suitsukala...Kimps kirjutas:Eelmine aasta jäi asi paaliaga korralikult lõpetamata. See aasta tahaks asja tõsisemalt ette võtta, kuid ilmselt oskused kehvad. Ehk keegi viitsib vistada mõned õpetussõnad putukate, otsimise ja muu kohta.
Re: Kalastamine välismaal
Mul suitsukalaprojekt on sihke, et kohapealsest materjalist kolmjalg, mille poole peale kõrgusest tasapind, ühendan peenikese sidumistraadiga, kala tasapinnale, siis kolmjalale riidest telk peale, õhuke linane riie, maakeeli vana tekikoti nurk, üleval tipus väike auk,söed ja süte peale panni või fooliumiga suitsupuru.....ääää, a pole võtta kohapealt, mõne üksiku koha peal olen paju näinud, muidu kask ja siis veel kask ja mõne üksiku koha peal kadakas. Muideks olen ka küsinud norrakatelt, et millega suitsutate, mh, kadakaga. Krdi tobe mingit lepapuru kaasa tassida, keeldun. Teine variant on teha kellegile teisele pakkumine, kle suitsukala tahad jah, jaah, siis tassid seda lepapurupakki. 
kõnnin kivirägus, prääksun flyclub.ee
Re: Kalastamine välismaal
Noogutan Sepa tekstile kaasa, kuigi meie püügimaade vahe on ca 400-600km, järvede kõrgused merepinnast erinevad, kliima teine, lisaks muud nüansikesed. Lisan lihtsalt omast kogemusest mõned mõtted.
Kui Sepaonu lõpetab püügi siis mina tavaliselt alustan aga samas arvan, et täpsele kellale ei peagi niipalju tähelepanu pöörama, piisab kui päike vajub suure mäe varju, vihmase või täispilves ilmaga võib ka keset päeva õnnelikuks saada.
Asi, mida jälgin on vee temperatuur, kuni +10 kraadi liigub kala palju ringi ka pinnakihis ja teda on olenemata kellast lihtsam tabada, mida soojemaks vesi läheb seda sügavamale kala vajub. Sellest ka jutud, et üks paremaid paaliaaegu on kohe peale jääminekut ehk põhja madalamatel kõrgustel asuvatel järvedel järgmine nädal, kiirustage seltsimehed
ja kõrgematel järvedel umbes jaanipäeva paigus. Olenemata veetemperatuurist tuleb kala suve hilisõhtusel, varaöisel ajal tihti kaldasse või ojadesse patrullima ja sääskedega maiustama.
Minu lemmikud kohad on järvedes jõgede, ojade sisse- ja väljavoolud. Sööb nagu iga teinegi kala, perioodiliselt. Üldjuhul arglikum aga paar korda olen sattunud söögiorgiatele, kuhu teisi ligi ei lasta, muust maailmast on ükstapuha ja haarab igal viskel.
Soovitus: ärge minge vette trampima, eriti ilusa ilmaga, kahlamine viib kala üldjuhul kaugemale või siis peab olema enne patrulliaja algust juba tasakesi vees. Kui püügikohta ei tunne veel hästi siis võiks vähemalt paar-kolm päeva kohapeal olla, kala jõuab näidata kus asub, millal tegutseb, mida sööb jne.
Kui Sepaonu lõpetab püügi siis mina tavaliselt alustan aga samas arvan, et täpsele kellale ei peagi niipalju tähelepanu pöörama, piisab kui päike vajub suure mäe varju, vihmase või täispilves ilmaga võib ka keset päeva õnnelikuks saada.
Asi, mida jälgin on vee temperatuur, kuni +10 kraadi liigub kala palju ringi ka pinnakihis ja teda on olenemata kellast lihtsam tabada, mida soojemaks vesi läheb seda sügavamale kala vajub. Sellest ka jutud, et üks paremaid paaliaaegu on kohe peale jääminekut ehk põhja madalamatel kõrgustel asuvatel järvedel järgmine nädal, kiirustage seltsimehed
ja kõrgematel järvedel umbes jaanipäeva paigus. Olenemata veetemperatuurist tuleb kala suve hilisõhtusel, varaöisel ajal tihti kaldasse või ojadesse patrullima ja sääskedega maiustama.Minu lemmikud kohad on järvedes jõgede, ojade sisse- ja väljavoolud. Sööb nagu iga teinegi kala, perioodiliselt. Üldjuhul arglikum aga paar korda olen sattunud söögiorgiatele, kuhu teisi ligi ei lasta, muust maailmast on ükstapuha ja haarab igal viskel.
Soovitus: ärge minge vette trampima, eriti ilusa ilmaga, kahlamine viib kala üldjuhul kaugemale või siis peab olema enne patrulliaja algust juba tasakesi vees. Kui püügikohta ei tunne veel hästi siis võiks vähemalt paar-kolm päeva kohapeal olla, kala jõuab näidata kus asub, millal tegutseb, mida sööb jne.
Re: Kalastamine välismaal
Teooria poolest noogutan samuti sepa ja Birgiti jutule kaasa, praktilise poole pealt täielik null.Paalia on endalegi huvi pakkuv kala ja loodan,et teooriatele lisaks on peagi võimalik ka midagi praktilist kogeda.
Re: Kalastamine välismaal
Läti jõgedel sai käidud ... veed madalad , väikest kala nagu putru . Järgmise tiiru peaks tegema Võnnu ja Sigulda vahele , suurele jõele ... äkki trehvab midagi suuremat sealt suurest jõest.
- Manused
-
-
-
Re: Kalastamine välismaal
Praegu on jäänud silma kaks järve meie plaanitava laagri juures. ei oska hinnata kas head või halvad, aga üks tundub küll väga sügav olema. eks tuleb ära proovida, mis siin ikka muud. Järved ise siis sellised: