Merega on selline asi, et loomulikult kõige tähtsam asi on luupeade kohalolek. Kellel omi kogemusi ja sala/lemmikkohti vanadest aegadest on paremas seisus, kõnnid siin, kõnnid seal, sõidad edasi, kuni kala leiad ja järje peale saad. Söödakala olemasolu või puudumine liigutab kala, samuti hõljum ja veetase nihutavad. Ilm ja kellaaeg. Mulle varased ärkamised pole mokkamööda aga need korrad, kui ma mererannas ärkan, siis olen päiksetõusu püüdnud ja kala tihti sellises vees, kuhu ta nipanapa ära mahub, ikka näed, kui laine tuleb. Sobiva ilmaga, pilves, vihmake, lainet ei lähe alati madalast minema päevapeale. Peegli ja planguga läheb minema kivivaredest. Kui on mätast, sammalt, pikemaid taimi, siis tal kah julgem päevaks paigale jääda. Sügisel üsna tihti on selline sõnakolks, et kui põlvini vees oled, siis viska ikka kaldapoole. Ideaaltingimusi on harva.
Kahlava kalamehe sõber on paras veeseis. Väga sügavalt sees olles paha omal olla, heita ja kere jahtub kiiremini, hakkab lihtsalt külm, mida saab parandada hästi soojade ja sobilike riietega ja kui neid pole, siis lihtsalt tempo selliseks, et mingi aeg vees ja siis kaldal soojenemine.
Oluliselt parandab ja avardab võimalusi perserõngas ehk bellyboat, mille ühte miinust, mis on pikemate vahemaade läbimine lestadega on nüüd ka natuke parandatud sellega, et siuke rõngas, nagu Savage gear high rider 170 on lisaaerudega, viimases PP ajakirjas neid uuemaid rõngaid ka lahati
Kahlamisreiside planeerimist aitab selline leht, kui ikka aru saada, mis ühed või teised numbrid tähendavad
http://www.ilmateenistus.ee/meri/merepr ... evee-tase/
Ma kahlan igal võimalusel aga perserõnga etapp läbitud mul ja rõngas edasi müüdud ja nüüd võimalused avardatud siukese tankeriga teist aastat
Ega muud ei oskagi öelda, kui seda, et sügisene haugipüük algab millalgi aug-sept ja kestab kuni jääni ja kes näeb selles võimalust ja kes ei näe.
