Mina pole siin trehvanud sellise puruvana koorumise peale, nagu ziinimikk ühel aastal pildi pani, triljon tk kahlade peal. Caddis läheb ju paljudel hiliskevadest alates üsna rõõmsalt lipsu otsa olenemata sellest, et kas teda on näha 1 kümne ruutmeetri kohta või 1 hektari kohta. Sama põhjas, üleeelmine aasta ei näinud mitte ühte, üleüle nägin ühte, ometi neoon
oranzi hülgekerega nelson caddis on parim putukas, mis minuga põhjas on käinud. Pole vaja originaale otsida, tuust otsa ja vette. Või see, mis sa teistele seod põhja, ma nime ei viitsi otsida, sama sisuliselt, suur langevari, polytiib/langevarjututt koos, teadküll.
Peavalu tekib minulgi siis, kui ei saa aru, mida ta parasjagu sööb ja siis see teine asi, et kui suur see asi on, mida ta sööb
Eile sirvisin miskeid vanu ajakirju ja leidsin ühe artikli, kus üks rootslane räägib paaliaputukatest, mina sealt ühtegi siduma ei hakka, mul omad valikud tehtud juba, mis kirbusitad seotud ja mida veel siduda, a montana on #10 peale seotud, ülejäänud #18-20