flyfisher.ee

Kuigi sepaonu mu haugirakendusest ja putukast miskit ei pidanud,siis vaatamata kõigele õnnestus üks pannikala õnnega pooleks ikkagi ära kobistada

Tead, kui siukest pilti pole panna, siis ma panen kaks sarnast pilti.

Väljanägemise poolest tagasihoidlikud (pehmelt öeldes)aga väga lihtsasti ja kiirelt seotavad,selised mõne minuti päevikud.Ujuvad ja püüavad kenasti.

Ma nägin siukest esimest korda Tõnis Tikka karbis, ta muuga vist ei püüagi
http://www.flyfisher.ee/viewtopic.php?f ... 4058#p4058
kaua ta nendega püüdnud on ja kust see versioon algselt pärit on, pole aimugi, kala saab küll nendega. Mul omal karbis endaseotuid selliseid ka aga püüan mohicaniga, kuna ilus putukas. Sidumisajad pole muidugi võrreldavad.

Mohican väga hea ja ilus päevik,kui aega laialt käes seon samuti neid.Kui aga kiirelt vaja õhtul järgmiseks päevaks mingi kogus siduda ,siis teen selliseid ja tagasi pööratud peaga ja tava häkliga,mis meenutab natuke mohicani.Väike mõte asjajuures veel,et ka vähese kogemusega sidujal ei jääks päevikuaeg omaseotud putukaga püüdmata.

Kõik õige jutt loomulikult.
Mõni päevik võib mustana ka olla, viimases lõpus ja veelkord proleemsele kalale pakkumiseks.

Kala oli ablas ja toimus nii veepeal kui veeall.Nägin ka päevikuid ja mitte ainult õhus ja veepeal,vaid ka kalal suus

Tänases vihmasajus oli kala pinnas aktiivne, kuid väga valiv. Minu poolt pakutavad pinnakad neid ära ei petnud. Seega läks prooviks otsa suht suurel konksul hare´s nümf ja põhimõtteliselt kõik kalad, kes ennast pinnas näitamas käisid ja ka need kes ei käinud, otsustasid mu nümfi ära proovida. Teagi, et mis sellest nüüd järeldada.
Päevikut triivis ka allavoolu juba päris ohtralt.

Üks järeldus näiteks,et hare`s nümf on väga tegus putukas

Uitaja kirjutas: ↑08.06.2017, 23:36 Tänases vihmasajus oli kala pinnas aktiivne, kuid väga valiv. Minu poolt pakutavad pinnakad neid ära ei petnud. Seega läks prooviks otsa suht suurel konksul hare´s nümf ja põhimõtteliselt kõik kalad, kes ennast pinnas näitamas käisid ja ka need kes ei käinud, otsustasid mu nümfi ära proovida. Teagi, et mis sellest nüüd järeldada.
Päevikut triivis ka allavoolu juba päris ohtralt.

Oluline on märgata või aru saada päeviku ajal, et mis parasjagu toimumas on.
Laias laastus käib asi niimoodi, et kõigepealt on koorumine ehk väljalend. Päevikud tekivad veepinnale, tuterdavad seal natuke aega allavoolu triivides ja siis lendavad õhku. Koorumise/väljalennu ajal kala sööb väljalendajaid ka vee all pinnakihis põhiliselt aga napsab ka veepinnal tuterdajaid.
Siis heades ilmaoludes käib niiöelda ühe päeva elu ehk lendavad ja pumpavad nii jõe kõrval, kohal, kui ka eemal.
Kolmas lõplik etapp on munele minek, ehk peale lendu lähevad vette munele, laskub veepinnale ja sinna ta sureb surmatantsu tantsides
Kui su oli koorumise etapp, siis jänesenümf loogiline, sest sisulist vahet nymfil ja emergendil pole, väike kuju vahe ja me üritame erinevaid kestas-kestast vabanevat jne putukat ju sidudes imiteerida.
Need kolm etappi omavad ka palju erandeid. No ei lähe vette, no lihtsalt ei lähe, läheb järgmine päev. Vihm peksab maha, läheb rohtu hoopis. On läbisegamini, ühed kooruvad, keegi üüberaktiivne tahab kõige esimesena muneda. Osa laipadest/kestadest tuleb alla eelmise päeva omasi.
Ilmateate ja ilma enda vaatlus ja mõtlemine on edu pant ennustamiseks, et mis võiks toimuda, kui sa jõe äärde jõuad. Lisainfi saab ka kui jõge pikemal lõigul vaadata, püüad näiteks keskjooksul aga enamvähem tead, mis ülem või alamjooksul toimub.
Kogemused kogunevad aastatega. Mul omal selline arvamine asjast, et aastate arv ja kladede sissekannete pikkus ei loe midagi, kui sellest ei oska omi järeldusi teha, et kui praegu on sellised olud ja loodus on praegu vat siinmaal jnejne ja mida teha tuleks või mitte.