flyfisher.ee

Sepaonu ladusa jutu jätkuks,et täna soosisid olud just selliste kalade stressivaba püüki.

Proovin ka seda uut mängu.
Minu lendõngitsemise oskus on endiselt alla igasugu arvestust. Varasemalt pole vaevunud isegi vee äärde minema, harjutanud muru peal. Täna tekkis üle pika aja hetk mil sain võimaluse kalale minna ja nagu ikka haaras käsi esimesena spinningu. Olles konksutanud paar alamõõdulist, olid lootused kõrged, tundus igati võtu päev. Mingi hetk hakkas kõrv kuulma mulkse, astusin kurvi tagant välja ja nägin ka ringe nagu keegi loobiks kive vette. Silmitsesin jõge ja ootasin hetke mil kala ennast uuesti ilmutaks. Asukoht reedetud, hiilisin viske ulatusse ja lasin ennast põlvili rohu taha. Mõõdetud vise, lootuses kala võtma saada. Kala ei teinud väljagi, 0 huvi mu landikarbi sisu vastu. Lõpuks läks asi üle paaniliseks piitsutamiseks ja võtsin vastu otsuse minna koju ja tuua lennukas.
Tagasi augu serval, esimesed ridvavibutused ja unistus jõeka kolli väsitamisest lagunes hetkega. Kui tehnika on 0, ei saa ka ka ideaalsetes tingimustes kala konksu otsa. Kala, õigemini kalad ei lasknud ennast minu vehkimisest häirida. Ei tahtnud nad mu lante ega ka putukat, mida ma ilmselgelt ei suutnud piisavalt ahvatlevalt presenteerida. Põhjuseks "trailing loop." Kahjuks ei oska ma oma tehnikat ka parandada, et sellest lahti saada. Putukas haagib ennast, kas heitenööri taha või mässib ümber koonusnööri. Tulemuseks sõlmed.
Nüüd jään teadmiste ootele, kus mida parandada

Jah. Lugesin sepa juttu kohe mitu korda algusest lõpuni ja lõpust alguseni. Ta oskab asju maakeeli seletada nii, et talupojad ka aru saavad. Eks ma nendest kolmest etapist olen ka varem kuulnud, kuid praktikas niimoodi kogenud ei olnud. Ja see ongi see, kui saad ühtepidi võtma ja teistpidi ei saa, siis tekivad ka küsimused, et miks ikkagi nii. Kui sa kogu aeg ei saa, siis ilmselt ma ei oska püüda või on vale putukas, vale ilm, kala ei võta, kala ei ole, nägi mind ära jne, jne kuni lootus hakkab kaduma. Sel kevadel eriti panin rõhku nümfile (kuskilt lugesin välja, et eestikeelne vaste on NEIDIS) ja märgadele putukatele ülesvoolu liikudes. Üksikud alamõõdulised kalad. Ei oska sellise saamatusega otseselt mingeid järeldusi ja analüüse teha ka. Et millestki aru saada oleks vaja rohkem kala saada, aga noh... surnud ring. Püügi sügavust ei oska hinnata, kus on putukas ja kus ta peaks olema. Aga kus see kala veel on? Allavoolu püük üldse omaette teema. Nööri majanduses ja tunnetuses hakkab juba veidi sotti saama, liidrid ikka veel tume maa. Aga põnev on see, et mida rohkem sotti saad seda rohkem tahaks katsetada. Aega napib. Hea oleks, kui tihemini vee äärde saaks.
Viimati sain pinnast grey wulffiga, mohican ei töötanud üldse. Mohican ujuski kudagi veidralt, vist kehvasti seotud järeldasin ma. Greyd mis ma paar tükki prooviks tegin, rapiti kiirelt ära. Ka kehvasti seotud kuna, kiirelt lagunesid aga kala tõid kenasti. Siit juba sai järeldada miskit.
Meeldivad väiksed jõed, kergem lugeda. Suurel jõel ei saa üldse midagi aru.
Aitab vist sest halast

A seda ka veel tahtsin jagada, et sattudes nüüd esmakordselt aktiivsele nümfivõtule oli väga hea praktiseerida püüki kui sellist. Kuidas aru saada et kala võtab, mis hetkel haakida, kuhu pigem heita ja muud säärast kraami. Vot nii

Päevikujuttu veel juurde välismaa keeles
https://www.youtube.com/watch?v=qrtEHO8IyHk
ja saab veel juurde interneeduses sobrada. Omad kogemused kogunevad selle kiirusega, mis omale sobib. Ma see aasta mitmeid probleemseid kalu ära trikitanud kannatusega, selle kalaga istusin vees umbes 5+ minutit ja plaan oli visata jupike nööri välja ja siis rullida juurde õigesse paika putukas aga laksas selle lühidalt ka ära, ridvast oli putukani 4-4,5m väljas koos lipsuga, väga mõnus tunne selline asi ära lahendada, kui pole võimalik, siis kuidagi ikka on võimalik. Panin ta jõkke tagasi targemana. Ma arvan et eestis peaaegu üldse ei nymfita ülesvoolu ilma indikaatorita, siiski on see kellegi esituses ja heades oludes võimalik.
https://www.youtube.com/watch?v=dP25WBC ... be&t=3m22s
Tavalise heitenööriga püüab ülesvoolu, kõik on kontrolli all. Loomulikult leiaks meil jõgesi, kus jääks putukas/minutis neid ka põhja ja asi kaotaks mõtte aga mingites oludes siiski võimalik. Ma pinnapealselt proovinud indikaatoriga ja mulle ei sobi see kohmakas värk, püüan ikka allavoolu/risti, nagu enamus.

Sepaonul väga hea ja näitlik klipp leitud nümfitamise kohta.ei tea kas on see valik juhuslik või mitte aga minu jaoks nagu kirss tordil Välja reklaamitud Czech Nymphing`una traditsioonilises mõttes midagi väga ühist ju pole aga sellele klipile oleks kohe ja samas kohas võinud sama mees teha õpetliku jätku allavoolu püügist.Oleks kõik need kalad uuesti ära konksutanud ja ole siis mees ja vali,et kumb variantidest õigem või kumb rohkem meeldib

:Saan ma nüüd siis õigesti aru, et kõik (või noh valdav enamus) püüavad nümfide ja märgadega ainult allavoolu ja ülesvoolu ainult kuivaga? Aga kuidas väikestel jõgedel, kus heite pikkused minimaalsed, putukal lohisemiseks pole ka nagu väga ruumigi ja allavoolu liikudes vahele jääda on väga suur? Need taktikalised küsimused on minu jaoks väga tähtsad nagu te aru saate

ma olen proovinud üles püüda aga ei meeldi. Kõigepealt need streamerid ja wet flyd, mis võiksid ujuda ikka tasakaalus tahavad mu meelest voolu saada küljelt või pea poolt, et nad ikka ujuksid, no järgi jääb siis ainult kribu, mis ujugu kuidas tahab, kui seda üldse ujumiseks võib nimetada ja mul pole aimugi, kus ta parasjagu on, kuni ta on mul põhjas ja siis on puruks tõmmates aimu küll, et siia kohta oli ta liiga raske. Olen mõelnud küll, et üles püüdes võiks ju lähemalt püüda. Püüan ka ühte suht kitsast kraavi. A püüan ikka allavoolu, samm, rull, mõni samm, rull, ujutan palju saab, no tal pole ujumismaad palju, kuna laiust pole, oma kallast püüan tasakesi sisse võttes, vastaskallast ja ükskõik kus asuvat soont nii, et teen meelega lühema heite, siis lasen näpuvahel olevat nööri juurde, viskan juurde ridvaotsaga, pidurdan, viskan juurde, vajub, tõuseb.
See lingitud klipp jäi millalgi silma, kui põdrafoorumis räägiti long nymphingust, siis googeldasin, vaatasin kuidas spetsialist püüab. Omal sellist jõge pole võtta, kus hakkaks astuma ja tokiga tõstaks nümfikuuseehet muudkui edasi ja ridvaga hoiaks peakohal pinget. A esimesel püügiaastal läksin põhjapoole, siis kõllasin ühele tuttavale noorele poisile, et kle tee ekskursiooon oma vete peal mulle, et püüame koos ühe päeva. Umbes 9 jalane tokk klikiaegne, sent surmale võlgu, siinseal isoleeri, kogu pikkuses ridvast välja 0,3 mono, lipsud samast materjalist, kolm tinaga raskustatud nümfi, kered villasest heiest või lõngast ja kogu kuuseehterakenduse kohal punasest lõngast sõlmitud jupp, mis oli siis nn indikaator. Samm, heide(kui seda heiteks saab nimetada)ülesvoolu, samm, jne Küsisin kah, et milleks kõik 0,3st, ahh pole aega nende kribudega jamada, kiirelt üles, tagasi, edasi püüdma
Siin üks võte, mida spetsialist soovitab
https://youtu.be/7H2X3ZvIdq4?t=72
Tegelikult peaks kõik põhjapoolse rahva kokku ajama ja lõunasse nümfima minema ja kindlasti vette ronima, kui t.h satuks samale jõele ja küsiks, et noh mis teete siin, siis teataks, et kle meil siin praegu nümfijämm, ei, NEIDISEJÄMM

Ega siin ju mingit sellist seadust pole,et teed teistmoodi ja lähed vangi.Igaüks leiab kunagi kindlasti enda jaoks need õiged otsused,kuidas toimeteda.Teiste eest ka rääkida ei taha aga ise püüan valdavalt küll alla voolu liikudes ja seda mitte ainult märgade putukate puhul vaid ka kuivade puhul.Kui rääkida märgadest (striimerid,märjad,lõhekad)siis need on ju mõeldudki vastuvoolu töötama,veevool paneb nad mängima.Ja tegelikult on siin veel selline murdepunkt,millest on alguses võibolla raske aru saada.Minu enda filosoofia(selline väga kõlav sõna)on,et kõik elus on jões näoga vastu voolu.Liigub ta siis vastu või aeglaselt alla voolu või on kohapeal,ikka on nägu vastu voolu.Sellistena on mõeldud ka kõik märjad putukad.Lased sa teda allavoolu,hoiad kohapeal või tood vaikselt vastu voolu,ikka on putukal nägu vastu voolu.Kuiv putukas liigub jões ikka allavoolu.Siin pole ju samutu tähtis kas heita teda vastuvoolu või allavoolu,putuka liikumine on täpselt samasugune.Kui jõelõik lubab,siis allavoolu saab putukat tunduvalt kaugemale ujutada kui vastuvoolu heita.Muidugi nõuab see teatud kogemust,et putukas ujuks loomulikult ja ei hakkaks lohisema.Nii et ka kuiva puhul,ise võid ju küll vastuvoolu liikuda aga putukas liigub ju allavoolu

https://www.youtube.com/watch?v=4KQT0Iox9e4
See vanakooli meistermees siin lahkab kolme erinevat püügiviisi märgade putukatega. Eks ta vist nii ole, et kellele ema, kellele tütar.