flyfisher.ee

Ma ei ütleks,et ema või tütar,pigem vaja osata jõge lugeda ja teha õigeid otsuseid.Väga sümpaatne härrasmees oli videos.

Seoks selliseid ka,või jääb väikseks?

Uitaja kirjutas: ↑12.06.2017, 22:13 https://www.youtube.com/watch?v=4KQT0Iox9e4
See vanakooli meistermees siin lahkab kolme erinevat püügiviisi märgade putukatega. Eks ta vist nii ole, et kellele ema, kellele tütar.

Papi videos on legendaarne Oliver Edwars, UKs tuntud lennukamees.
Video lõpus vanamees ütleb, et ükski putukas või selle vastne ei swingi veeall ühest kaldast teise, õige püük nümfidega ikka dead drift ehk siis allavoolu. Minuarust loogiline jutt. https://youtu.be/4KQT0Iox9e4?t=1777
Endal kah järgiproovitud asi. Poolis kus on näiteks 10 kala swingides nümfi heal juhul saad paar järgi tulemist, vahetad veits nurka, lased nümfe lohisemiseta allavoolu ja saad kõik 10 kala kätte.
Kahjuks ei tea eriti eestis kohti, kus seda "õiget" nümfipüüki teha, pedja ja ahja taevaskoja kant tulevad esimese hooga meelde ja ongi kogu muusika

T.H ära karda suurust Seo neid korralik karbi või kastitäis 6/0 konksule

Hmmm ühepäevikuaeg.. Ühtpidi tore ja põnev, aga teistpidi kurb. Tundub, et meil on see lendõng väga paljude jaoks ainult ühepäevikuaja püügivahend. Püüan ka terve hooaja ja siiani ikka naljalt kedagi lendõngega vastu tulemas ei näe. Nüüd on kõik amokki jooksmas. Ka õngitsejad,feederdajad, spinninguga püüdjad jne. Ise olen mõtisklenud, et kuidas see emotsioon nii üürikeseks jääb. Miks minnakse siis nädala kahe pärast jälle spinninguga püügile ja järgmine kord pühitakse lennukalt tolm aasta pärast.. Kas ainuke eesmärk on saada ilusat kala?!? Sest hetkel on kõik galeriid kenade jõekate pilte täis ja poole meetriseid kalu on saanud ka inimesed, kes muidu lanti loobivad. Minu jaoks see selline aeg nagu sügisene lõhepüük, et kuidagi ei soovi võidu kurvidele joosta. Kes asjaga kursis teab täpselt, kus koorumine algas ja kus lõppes jne. Kus keegi käis ja ei käinud, mida nägi ja mida mitte... Suures pildis on vaja ennast kohale venitada, kalatoitumisele peale sattuda ja ära vormistada. Kui kolme kala kätte ei saa, siis neljanda ja viienda saab jne. Keegi ärgu tulgu rääkima ,et raske on. On ka pirtsutajaid ja kalu ,kellele on peab 10cm täpsusega heitma. On kalu ,keda ei saagi võtma jne. Aga suures pildis saadakse ilusaid saake. Ka inimesed, kes igapäevaselt lennukaga ei püüa. Võib olla ongi siis enamuse jaoks see pinnaka püük atraktiivsem kui uppuvaga. Ise ei eelista ühte teisele, lihtsalt seda uppuvaga püüki saab teha aasta peale oluliselt rohkem.
Mis ma öelda tahan on see ,et kahju on sellest ,et see sära paljude silmis kustub viimase päevikuga......ja siis aasta pärast uuesti.
Käisin ise ka peale tööd kolmel õhtul kodunirel. Esimene päev oli vihm ja 10 kraadi ning kõik surnud. Teisel ja kolmandal päeval toimus hästi. Ei tea, kas neid 40 cm kalu on mõtet mainida...sest kuulda on olnud ju ,et ega päeviku ajal alla kilo pole mingi kala....Aga mina sain oma emotsioonid kätte, pinnaka ritv läks juba puhkusele. Nüüd naudiks turva püüki. Kuidas teistel päevikuaeg möödus? Edu!

päevikuaeg - 0 korda käidud, 0 kala saadud . kuidagi sellisel ajal teine, et sugugi ei satu peale. Tuleb hakata sügist ootama.

Miku jutu jätkuks nagu... Päeviku ajal saab ka selliseid pilte,mis igal endast lugupidaval päevikumehel harja punaseks ajab Ja kes kala ei saa,see teeb pilti kasvõi sauna seinast

Väga ilus putukapilt T.H.-l, pean tunnistama, et googeldasin, et teada seda nime Sirelisuru.
Eks see suhteliselt lühike periood arvestades seda, et enamustel inimestel on valikus ainult kaks päeva nädalas kütabki kirgi üles, magama minnes unistad teemal mina ja minu jõgi ja minu päevikuid ahmivad kalad ja kohale jõudes argipäevapüüdjad kollid närvihaigeks konksutanud ja kaks autot sinu kohas jnejne Mul tuleb meelde, et umbes 15-20 aastat tagasi olin pärnu lahel ja seal see hõlmast läbipuurimise teema talvel ja nagu ka päevikuteemas, et üks osa lihtsalt ei tea, kuidas sellel ajal püütakse ja saadakse, siis seal oli sama, ajab närvi küll, kui ise ei saa ja keerab su püügi ka tuksi ja loomulikult kaldal ka vingusin sellel teemal, et teised nii ja teised naa, mille peale Korzets ütles, et sa sepa ära vingu, püüa oma püüki
mis on ka minu meelest hea ütlemine.
See, kui palju keegi süveneb ja milliseid püügiviise ta vahelduseks püüab on individuaalne teema, enamus aastast lennukaga püüdja võib ju esimese jääga sikut panna, särge õngitseda või tonkatada või mis pähe tuleb ja loomulikult ka vastupidi, tonkamees võib ju päevikuajal lennukaga vehkida. Korraaastasmeeste õhinast ja jooksmisest võib ju aru ka saada, samamoodi ka sellest, et kes peaaegu aastaläbi püüab lennukaga, siis võib endale vabalt lubada päevikuajal särge või turba püüda, suurem hullus läbi, siis spetsialist läheb ja konksutab veel ajaviiteks need närvihaiged ära.
Mina olen selle aastaga rahul, nagu ka paari eelmisega. Süsteemselt olen valinud kalu konksutamiseks, enamuse ära lahendanud visaduse ja kannatlikkusega, no mõned jäid ikka kah, kellest jagu ei saanud, pole lihtsalt võimalik visata või jääb oskustest puudu, ega nad lollusega pole nii suurteks kasvanud, ikka õppinud ja arenenud. Sain klippe ja pilte ja olen rahul. Autot tuli tankida rohkem, kui korra nädalas ja vahest selg ja jalad olid kibedad.
Saunaseina puudumisel võib isegi miskit muud klõpsata, teha selfi või oma vesti pildistada.

Siin nagu kadunukest saadetakse ära... eelnevad aastad olen veel jaanipäevalgi päevikupüüki teha saanud, ongi päevikut ja püüdjatehorde vähem siiamaani võib enam vähem rahule jääda, kui viimase maratontiiru väike insident vaalaskalaga poleks rahu hingest viinud.... Ei olnud esimene purunenud tipet ja kahjuks vist ei jää ka viimakseks. Hea on vähemalt tõdeda et neid vaalamõõtu kalasid siiski on! Niiet kui keegi saab lisapäevik hambus mõne vaala siis paluks pilti!
Pilte ja videosid on ka saanud omajagu teha, niiet järgmise päevikuni peaks vaatamist jaguma. Kerge palavikulangus on siiski juba tunda AGA Lapipalavik hakkab vaikselt ligi hiilima ja peale seda haugipalavik ja nii need aastad lendavad??

ZiiN juba alla ei anna! Jalg kipsis või ise palavikus aga ikka vapralt kalal