flyfisher.ee

Tere kõigile. Tundub, et selleks aastaks on siis talvine püük läbi. Mis puudutab tähelepanekuid, siis mõni asi võrreldes paari eelneva aastaga oli teisiti. Üldse oli see kuues talv mul lendõngega jõgede ääres käia. Esimene asi oli see, et ilmataat oli oluliselt talvisem. Veebruari kuu püügid toimusid miinus kraadidega. Kusjuures 1. veebruar oli veel lisaks miinusele korralik tuul. See tähendas, et rõngad loomulikult jäätusid, nöör oli kange ning nägu õhetas terve õhtu. Mulle isiklikult jubedalt see lumine püük meeldib. Käia sai mitu korda ja erinevatele jõgedele. Mõne jõe kaane alt vabanemist ootasin ikka tükk aega.
Püük nagu talvine püük ikka. Aeglane mängitamine. Sügavuse tabamine. Mida vähem nööri puutusid, seda parem oli. Mõni päev õhkõrnad võtud - ainult nööri järgi sai aru, kätte ei jõudnud midagi. Teist aastat olid kaasas ka lõhekad. Ja muidugi WB-d üsna erinevates värvides. Samuti musta ja tõsiselt ka oranži. Käigus oli nii #6, aga enamus kordi siiski #8. Uppuvaid liidreid kasutasin väga vähe - sest veed olid madalad. Püüdsin nelja erinevat jõge. Teadsin, mis putukaid rohkem kasutan ja neid oli karbis ka piisavalt. Kuna jõed muutuvad igal aastal ja mõned on niikuinii risusemad, siis meenub eelmine aasta, kus kaotasin põhja 10 putukat päevaga. Püüan talvel reeglina jõelõike, kuhu sisse minek on välistatud. Kunagi öeldi mulle talvise püügi kohta, et see kui putukad jäävad põhja, näitab seda, et püüad õigelt sügavuselt. Sellel aastal ka ühel päeval oli esimese 50. meetriga 4 putukad läinud. Lipsuna muidu alla 0,24 talvel ei kasuta. Putukad suuremad ja toekamad ning nii mõnegi putuka suudab ikka risust päästa. Kusjuures enamus lõike ei hiilga oma läbipaistvuse poolest. Nii palju kui minul talvist kogemust, eriti just südatalvist, siis kala on ikka passiivne. Kui tead kohti, kus nad istuvad, siis igakord ei pruugi seegi päästa. Ujuta kuidas ja mida tahad, lihtsalt on selline päev, et ta ei ole valmis "koostööd" tegema. Sellepärast, et talvel "0" päev on, ei tasuks küll väga muretseda. Aga seda ei juhtu tihti, kui tunned jõge ning tead, mis jõe ääres teed. Edu kõigile!

Otsisin ühte teemat ja lappasin suht kõrge paki lennukaajakirju läbi, no lugesin ainult sisukorra lehte. Mingi näiteks 2003 , villane lõng on täiesti äge sidumismaterjal, 2009 uued tuuled, villane lõng on täiesti äge sidumismaterjal, 2014 uudised - villane lõng on täiesti äge sidumismaterjal ja sama hirvekarvahackle ja teiste uudsete materjalidega, mille ma võtan teadmiseks tähelepanelikult ja järeldan, et ajakirja tellimisest loobumine oli õige samm

Sepp on jumala õigel teel minu arust. Pole see kala nagu inimene, et iga hooaeg midagi uut vaja. Ka paljud putukad on ka 2013a. putuka teemade all olemas, kellel huvi leiab ju üles. Isegi kalad on juba 6 aastat järjest sama juure taga peidus

Miku ja sepaonu selle vana-uue jutule mõned tähelepanekud veel.Eks see uus olegi ju tihti unustatud vana.Ajakirjades või foorumis vanemate asjade meeldetuletamine teatud aja tagant ja kui veel natukene teise nurga alt ka, pole minuarust sugugi paha.Neid, kel aastakäikude viisi läbiloetud ajakirju,või kes foorumil pidevalt silma peal hoiavad ja läbi aastate toimuvaga kursis oleksid on ikka väga vähe.Kes pikemalt ja tõsisemalt tegelenud,siis nende jaoks on kõik loomulikult palju lihtsam.Laias laastus enamus materjale tuttavad,putukad teada,püügivõtted selged jne.Väheste kogemustega või alles alustajatel on aga kõik uus.Näiteks seesama villane lõng,mis ongi hea materjal,kui sellest näiteks viis aastat tagasi oli kusagil mõni rida juttu,siis ega väga paljud selle otsa ei komista.Aeg-ajalt üle korrates jääb kindlasti rohkem silma ja ehk tekitab huvi ka proovida.Ja uusi asju tuleb ikka katsetada, kui miski huvitav ja asjalik tundub.Vana raudvara ei tasu aga kindlasti ära unustada.Viimasel püügil läks vette kümme aastat tagasi 1/0 raskele lõhekonksule seotud kolla-roheline,mis ei vedanud ka nüüd alt.Kindlasti mõnigi ohkab nüüd,et kolla-roheline.Jälle,ikka veel,kaua võib?Aga miks toimivast asjast loobuda,aeg-ajalt võib ju ujutada?

1/0 lõhekonks.Mängumaa tippet ja mallard,hõbe ja sinine,kollane ja kuldne,natuke tippetit ja kollast-punast buck taili,sinist ja oranzi,katuseks mallard. Päike paistis - ilus oli

Putuka kohta eelmises postituses värvijoru kirjas,tähelepanekuid ka-kalad on laiskusest lahti saanud.Võtud olid vägevate sööstudega,tants käis nii vee all kui vee peal,kõik oli väga nauditav.

Tulid mul kah üsna kaugelt torpeedona, nagu viimaselt pildilt näha, siis nälginud just pole, kui kere vaadata

Nälgimisest asi kaugel.Viimasel korral panin tähele,et jube varajane kevad see aasta - mai algus alles,aga kevikut lendab ja kala sööb isukalt.Nii isukalt,et must hirvekarva caddis pettis ka kevikupähe ära

Üks tähelepanek on see, kes käib, sellel võib vedada. Polnud 4 aastat mere ääres käinud. Nüüd sai meelte segaduses see käik tehtud. Ja mõnikord üllatatakse.. 1. mail käisin ka jõe peal. Oli samuti väga hea päev. Aga pinnas ei näinud kedagi. Kõik tulid põhja pealt. Aga kui otsas oli, siis oli tunda, et kalal eluvaim sees.

Sulg ja vask traat - Frank Sawyer`i PTN