flyfisher.ee

Täna vahetasin sinikaela rääkspardi vastu ja jätkasin tegevust... toores vaev aga tuleviku nimel peab pingutama!

Tundub,et hilissügisesel hooaja kokkuvõttel saab ZiiNiga klaasi kokku lüüa

Kui kastepiisad on kokku kogunenud

https://www.youtube.com/watch?v=1ioVM0W_ips Selle loo ilmumisest alates kummitab see mind ja midagi veel iroonilisemat ja geniaalsemat tahta oleks liiast - niipalju tähelepanekutest.

Paneks ühe kogemuse lisaks - sellel suvel võtsin põhjapool olles tõsisemalt ette paaliate püügi streamerite ja väikeste wet'idega. Seni olin sellesse kerge kahtlusega suhtunud aga tulemus üllatas meeldivalt, toimisid nii järves kui jões, meeldisid paaliale, sobisid forellile.
Pildil siis sulgedega variandid, mis positiivseid tulemusi andsid, uuesti seotuna, sest kaasasolnud hävisid loodusjõudude käes
Ega sellest nädalasest katsetamisest nüüd mingeid põhjapanevaid järeldusi teha ei saa aga kui pinnakihis on kala vähe liikumas, võivad veealused putukad elu lõbusamaks teha. Soovitan proovida.

Ma olen soovitused vastu võtnud , eile muljusin netis nuppe materjalide saamiseks ja kahtlustan kogemustele toetudes, et seda tuleb veel teha.
nagu ikka mingi uue teemaga. Selle aasta järsk külmenemine ca 10 kraadi võrra reisinädala alguses lõpetas nagu noaga lõigatult igasuguse lendava putukaelu. Mul oli omaarust täiesti piisavalt märga putukat kaasas, isegi üks uppuv nöör oli kaasas, et ükskõikmisasi sügavamale saada. Kala oli muidugi absoluutselt passiivne ka tänu sellele külmenemisele, mitte ühtegi märki elu kohta, mitte ühtegi juhuslikku pindumist või pööramist, järeljooksu, 0 vihjet ja teadmatus, et kas saab midagi ette võtta üldse või ei oska või pole leidnud õiget putukat. Täiesti järjekindlalt tampisin ja otsisin putukat, pooletunnine paus laagris, soojendamine, uuesti tokk kätte. Pika punnimise peale sain ühe otsa aga kaotasin võitluse. Kaks järve olid ka väga pahad heita, puud veepiirini, sisse ei saanud sammugi minna, oli nii mõnigi kord T.H meeles, kes varasuvisel rootsi tripil näitas trikiheidet saedkaldagaparaleelseltjasiiskeeradkaldasteemale. Ilmaga on asjad nii, et 2004 üks mees ütles mulle põhja norras, et don`t be sad or angry about weather. Nothing can be done about it. Punkt. Aga putukaid saab vahetada
Parmacheene Belle aastast 1893

Mul on hea meel,et Birgit ukse nende putukate maailma julges avada.Nüüd on vaja vaid julgelt edasi minna!Sepaonu,see trikitamine võib päeva päästa,nagu ise oled kogenud.Ilmselt muigavad paljud ka naljaga pooleks öeldud lasso spey üle,seni kuni seisavad põõsa ees ja seda reaalselt vaja läheks.

Üks soovitus Birgitile (miks mitte ka teistele)veel,seo need belled ka suurematele konksudele,lõhekad #2 #4 näiteks ja pühenda neile kevadel mõni püügipäev.Veel märgade - lõhekate huvilistele proovimiseks vana hea hõbe,punase,musta variant. Vihjeid võib leida näiteks klassikaliselt haraka butcher`ilt ja bloody butcher`ilt.Soovitan soojalt

13 veebruaris oli jarlo juures jämm, esimene putukas, mille sidumist ma nägin oli sisuliselt butcher, dim sidus, sulest saba, hõbekere, kurku ei mäleta, must foxist tiib. Teine oli andri mudler. Mitte midagi nendega peale puuokste ei saanud

Seda pealtnäha lihtsat kolmest värvist putukat annab siduda oi kui paljut erinevat moodi.Sellel jämmil ei käinud ja konkreetset putuka varianti ei tea.Mina enda omade toimimise üle ei kurda.Samas,kui kala tahta,siis tuleb putuk ikka vette heita,mitte okstesse