flyfisher.ee

Inter ja uppuvate peade/otsade agressiivsus heitel mulle meeldib, ilmselt sellest kummiplägakoostisest nööris/otsas tuleneb see, enda ümber vette lapates jah peavalu. Mis takistusest heitel sa räägid, ma aru ei saa, mille kasuks või mille kahjuks?
Nagu iga nööriga, nii ka heitepeaga on selline asi, et temal on optimaalne koht, millal tema tuleb ära saata, mitte veel juurde lasta ja loota, et pikemalt väjas, siis läheb kaugemale, sttagi, piiri seab nööri/pea olemus/profiil ja oskused. Tavaliste pikemate peadega nööride puhul minul takerdubki oskuste taha, nöör pikalt väljas, ajastus muutub ülioluliseks, no ja lõppebki asi äraputerdamisega, millele on väike kompenseeriv rohi klass kerggem nöör, pikalt väljas, jõuad hoida õhus kauem, kuna klass kergem on aeglasem nöör. Hauginööri puhul no tuleb lihtsalt ära saata, juurdesaagimine ei anna mitte midagi juurde. Mina saan oma hauginöörid visatud, heades oludes pole üldse mõelda vaja, a sttades tuuleoludes, kui tahad läbi tuule saata, siis minul on selline luulu, et kui ma nüüd extra tahan selle loopi kitsaks ajada, siis ma pean natuke varem ettepoole heitma(ise olen täiesti kindel ritva tunnetades, et peaks veel natuke ootama tagaheite lõpus ) ja natuke ennetades tema läheb selliseks kolmnurgaks nagu kuredlähvadkurjadilmad. Kes selle luulu mulle ära seletab?
Eneseusalduse kontrolliks oleks äkki heitepeaga selline asi hea, et kui kindel oled, et nööri ärasaatmiseks maailma kõige magusam koht, siis jätad heitmata, lased nööri maha kukkuda, ritv jalgevahele ja märgid markeriga selle koha ära, kust nöörikäsi kinni hoiab. Pärast kalapüügihasardis hea vilksamisi vaadata, et märgi juures või natuke siin või sealpool see magus koht.

Ma olen ka hauginööride osas natuke teadust teinud aga lõpptulemus on ikka see, et püüda on võimalik iga nööriga, ainult vajab natuke ümberharjumist. Ühtegi ühes tükis hauginööri enam polegi, kõik juba ümber keevitatud ja modifitseeritud. Mitte, et ma kooner või ilge proff oleks aga lihtsalt põnev on aretada ja testida.
Viskasin siis nööride heitepead kaalule ka:
uue peenikese jooksunööriga SKB DogFly kaal 23 g - toime Shakespare XPS 10# ridvaga selline, et tõsta putukas veest üks vibutus seljataha ja saada minema. Lendab vägevalt, hea kala otsida ja palju heiteid teha. Kannatab jälle täpsus kui vaja kindlaid rootuti/kivitaguseid kammida. Samuti võiks selle ridva jaoks natuke raskem olla kui suurte putukatega majandada.

Kokku keevitatud käekäelise DT 11# nöör(20g) ja ühekäelise WF 9# (10g) - raske peaosa järel on veel jämedamat osa mis oluliselt parandab nöörikontrolli juhul kui vaja rooauke ja kivitaguseid kammida. Samuti saab nööri pikemalt välja "saagida" ja distantsile heita.

Viimane eksperiment kahekäelise WF 11# nöör kergemaks lõigatud ja kokku keevitatud. Pea 9m ja 30,4 grammi - Ikka korralik vorst! Lootus oli, et äkki saab ridva ka ragisema alguses iga 10 heite järel katsusin ridval jätkukohad üle aga mure kadus peagi. Tuult oli ikka üle 10 m/s aga selle ülekaalulise "vorsti" abil oli võimalik üsna lihtsalt putukas roosoppi 7-da kõrre taha paigutada Aga peab siiski nentima, et ridva kiiruse võttis selline kaal ikka kõvasti maha ja ilmselt tuleks seda paar grammi kergemaks lõigata.

Aga kogu see teadus on ikkagi rohkem selleks, et endal huvitav oleks. Eriti siis kui mereääres nullitades igav hakkab saab uusi nööre, putukaid, rakendusi kotist välja otsida ja testida. Samuti on kodus arvutis närviliselt teiste suuri kalasaake vaadates mingi rahustav tegevus

Paar momenti selle heitmise ja aretamise juurde .
Marker näpus saad need õige "magusad" kohad palju kiiremini kätte kui ilma .
Kui heitepea tundub raskevõitu otsi see magus heitmise koht üles ja siis mine alles kääridega heitepea kallale.
Peenema jooksunööriga saad distantsi , jämedamaga täpsuse.
Tahaheites kalluta ritv kõrvale 45 kraadi ja tahaheide tee nii , et nöör läheks ridva tipu alt , etteheites tõsta ritv püsti ja heida nii , et nöör läheks ridva tipu pealt. Tekib nööri trajektor , mis meenutab ovaali . Endal on kergem heita , tuules on kergem heita , putukas ei lähe sassi ja ritv ei saa nii kõvasti räsitud kui püstise ridvaga ette-taha saagides.

sepaonu, räägin sellest takistusest mida omab vees olev osa nöörist mida heitepea peab järele vedama. Seesama mille kohta sa ütlesid, et korvist heitest tuleb 5m heite pikkusele lisaks. Kui nöör on vähem uppunud siis 5m lisaks ei tule aga 2 ehk ikka

Jooksunöörid vast kõigil ujuvad, a sain aru, mis mõtlesid.

Sellised on siis nädalavahetuse uued hittvärvid... iseasi kas lennuilma tuleb või peab alternatiivtegevusi otsima

miku keskmine päris hea, meeldib
rohekuld

siukesed näevad välja luupeakärbsed peale pesemist aga alati onn üks puudu , tänahommikune Homme vasakukäelise jergimehega ühes paadis, kui tuulepuudusel viletsaks jääb ja näljaseks jään , teen ühe päeva üksi juurde

Õnnestus vahepeal jälle üks paar nõklasid ära kaotada, tellisin mõned uued ka juba varuks. Haugi jaoks tellisin ühe paari nii suuri kui üldse saadaval oli. Esimene kord ikka tõmbas suunurgad ülesse, johhaidii mis alligaatori hambaarsti riistad AGA kogemus ja armid minu kätel ütlevad, et iga millimeeter haugi hammastest kaugemal olevad näpud tähendavad ainult head!
Sain ühe suurema eluka peal neid juba proovida ka, jäin väga rahule ja ka haug lahkus rahuloleva näoga

Ma siis proovisin ka seda kurikala putuki sidumist. Üks mis kindel - peab kõvasti materjali juurde ostma.